KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Lahendi tegemise aeg ja koht 04. juuni 2025.a Tartu kohtumaja, Tartus J. Liivi tn 4 Väärteoasja number 4-25-287 (940023001077) Kohtunik Heli Silla

) § 134 lg 3 ja

§ 132

p 2 alusel rahuldada Tartu Biogaas OÜ kaebus Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 osaliselt. Tühistada Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023001077 osaliselt alljärgnevas osas:  jätta otsuse esimeselt lehelt päisest vasakult ülalt välja kuupäev: „

1. jaanuar 2024“ ja lugeda, et Keskkonnaamet tegi üldmenetluse otsuse selle digitaalselt allkirjastamise kuupäeval –
2. jaanuaril
3. a  jätta otsuse eelviimaselt lehelt karistuse osast lausest: „karistada jäätmeseadus § 120¹ lg 2 järgi Tartu Biogaas OÜ-d rahatrahviga 9000 (kaheksa tuhat) eurot“ välja eksitav number: „9000“ ning lugeda, et Tartu Biogaas OÜ-d on karistatud rahatrahviga 8000 (kaheksa) tuhat eurot Ülejäänud osas jätta kaebus rahuldamata ja Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 940023001077 muutmata.

§ 204

lg 3 alusel tuleb rahatrahv 8000€ tasuda Rahandusministeeriumi kontole 45 päeva jooksul kohtuvälise menetleja 05.01.2025.a otsuses nr 940023001077 märgitud arvenumbrile ja viitenumbriga.

§ 38lg 1, kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 180 lg 1 alusel jätta menetluskulud Tartu Biogaas OÜ kanda, s.h tema kantud õigusabikulud. Kohtuotsus edastada Tartu Biogaas OÜ-le, menetlusaluse isiku kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Kohtuotsuse jõustumise järgselt edastada andmed karistusregistrile.

§ 202

lg 3,

§ 203

lg 2,

§ 204

lg 2,3 alusel edastada jõustunud ja jõustumise märkega kohtuotsus viivitamatult teadmiseks ja täitmiseks kohtuvälisele menetlejale Keskkonnaametile. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 135

lg 8 alusel ei saa maakohtu kohtuotsust apellatsiooni korras ringkonnakohtus vaidlustada.

§ 135

lg 9 alusel võib maakohtu kohtuotsuse vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus.

§ 155

lg 2 alusel on kohtuotsuse peale kassatsiooni Riigikohtule esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.

§ 20

lg 4 alusel saab menetlusalune isik kassatsiooni Riigikohtule esitada advokaadi vahendusel.

§ 156

lg 1, 11 ja

§ 135

lg 4 p 3 alusel peab kohtumenetluse pool kassatsiooniõiguse kasutamise soovist kirjalikult maakohtule teatama 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest, välja arvatud juhul kui üks kohtumenetluse pool on juba tähtaegselt teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ja ei ole sellest loobunud.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus kohtumenetluse poole kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult.

§ 156

lg 2 alusel teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult ka teate esitamisest kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda.

§ 156

lg 3 alusel esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest – alates 04.06.2025 30 päeva jooksul. 3 PÕHIOSA VÄÄRTEOPROTOKOLL 04.12.2024.a koostas Keskkonnaameti järelevalveosakonna Tartumaa büroo keskkonnakaitseinspektor K. R. väärteoasjas nr 940023001077 väärteoprotokolli menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ suhtes jäätmeseaduse (JäätS) § 28 lõike 1 ja JäätS § 73 lõike 1 sätestatud nõuete rikkumise eest. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Tartu Biogaas OÜ-le ette, et K. S., olles Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainus liige ja seaduslik esindaja, korraldas ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023 ettevõtte tegevust sellisel viisil, et Ilmatsalu biometaanijaamas Tartu maakonnas Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Raba tee 4, katastritunnusega 79301:001:1105, biogaasi tootmisel tekkinud kääritusjääki anti üle ettevõtetele, kellel puudus vastav luba jäätmete vastuvõtmiseks. Antud teoga rikkus K. S. JäätS § 28 lg 1, mille kohaselt jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Samuti rikkus K. S. JäätS § 73 lg 1 Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nr KL510203 tabelis J

1. sätestatut, mis ütleb, et bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu koodiga R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Kirjeldatud väärteo pani Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõistes, kuna olles alates 19.01.2021 ettevõtte ainus juhatuse liige, ja omades keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks, oleks K. S. pidanud hoolsa suhtumise korral olema kursis Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nõuetega ja teadma, et ettevõtte tegevuse käigus tekkinud kääritusjäägi puhul oli tegu jäätmetega. Ainuisikulise juhatuse liikmena oleks K. S. pidanud tagama ja korraldama ettevõtte töö viisil, et Tartu Biogaas OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmed oleks käitlemiseks üle antud selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 2 kohaselt peab jäätmeid üle andev isik olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 p 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 221 kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava /.../ jäätmeseadusest /.../ tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Tartu Biogaas OÜ-s korraldab ja vastutab ettevõtte igapäevatöö ja majandustegevuse eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte suunamise võimalus. Alates 19.01.2021 on K. S. pädevuses ettevõtte tegevuse igapäevane juhtimine, mille hulka kuulub ka kohustus jälgida, et ettevõtte tegevus oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 187, pidi K. S. Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainuisikulise liikmena oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, sealhulgas tagama tegevuse seadusele vastavuse. K. S., kelle tööülesanneteks on ettevõtte igapäevane juhtimine, oli kohustatud Tartu Biogaas OÜ tööd korraldama viisil, mis võimaldanuks Tartu Biogaas OÜ-1 korrektselt täita jäätmeseadusest ja ettevõttele väljastatud keskkonnaloast tulenevaid nõudeid. K. S. on tegutsenud Tartu Biogaas OÜ igapäevase äritegevuse raames ja nimel, s.t juriidilise isiku huvides. 4 Vastavalt KarS §-le 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Tartu Biogaas OÜ on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv, seega on nii süü- kui õigusvõimeline. Väärteo kvalifikatsioon: jäätmeseadus § 120 lg 2 - jäätmete üleandmise nõuete rikkumine jäätmeseadus § 120¹ lg 2 - jäätmete käitlemise eest jäätmeloa nõuete rikkumine Väärteoprotokollis on kajastatud tõenditena tunnistaja B. A. ütlused 08.10.
2. a ülekuulamisprotokollis, tunnistaja A. K. ütlused 11.11.
3. a ülekuulamisprotokollis, väljatrükk e-äriregistrist Tartu Biogaas OÜ kohta, 31.05.
4. a vaatlusprotokoll koos lisadega, väljatrükk Tartu Biogaas OÜ keskkonnaloast, väljatrükk karistusregistrist Tartu Biogaas OÜ kohta, menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ seadusliku esindaja ütlused 05.02.
5. a ülekuulamisprotokollis. Väärteoprotokollist nähtuvalt on Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega, millist asjaolu on K. S. kinnitanud enda 04.12.2024.a antud allkirjaga väärteoprotokolli esimesel lehel. Väärteoprotokolli esimesel lehel on Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. kinnitanud enda allkirjaga ka seda, et ta ei soovi menetlustoimingus kaitsja osalemist. Väärteoprotokollist nähtuvalt polegi kaitsjat väärteoprotokolli koostamise juures ja selle koopia menetlusalusele isikule üleandmise juures viibinud. Väärteoprotokolli viimasel lehel on selgitatud, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Väärteoprotokolli lõpus on menetlusalune isik enda allkirjaga kinnitanud, et sai väärteoprotokolli koopia kätte 04.12.2024.a. Väärteoprotokolli lõpus on märgitud, et kohtuvälise menetleja lahend on menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.01.2025.a. Väärteoprotokolli viimasel lehel on menetlusalune isik avaldanud, et soovib saada asjas tehtavat lahendit enda e-posti aadressile. Menetlusaluse isiku ja tema seadusliku esindaja e-posti aadress XXX on kajastatud väärteoprotokolli esimesel lehel menetlusaluse isiku ja tema seadusliku esindaja andmete juures. Enne väärteoprotokolli koostamist kuulati menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ seaduslik esindaja K. S. käesolevas väärteoasjas nr 940023001077 üle 05.02.2024.a. Sellest menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist nähtub, et enne ütluste andmist selgitati menetlusaluse isiku seaduslikule esindajale K. S.

§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi, millistest teadlikuks olemist kinnitas K. S. ülekuulamisprotokolli esimesel lehel enda allkirjaga. 05.02.2024.a menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub ka see, et menetlusaluse isiku soovil osales ülekuulamisel ka menetlusaluse isiku kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi, kes on seda enda allkirjaga kinnitanud ülekuulamisprotokolli viimasel lehel. Eelkajastatud asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et menetlusaluse isiku seaduslik esindaja K. S. oli nii menetlusaluse isiku seadusliku esindajana 05.02.2024.a ütlusi andes kui ka 04.12.2024. a väärteoprotokolli koostamise ajal teadlik

§-s 19 sätestatud menetlusaluse isiku õigustest ja kohustustest ning menetlusaluse isiku kaitseõigust pole kohtuvälises menetluses rikutud. VASTULAUSE

§ 69

lõikes 6 sätestatu kohaselt märgitakse väärteoprotokolli lõpposas, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. 5 Väärteoprotokolli lõpus on menetlusalune isik enda allkirjaga kinnitanud, et sai protokolli kätte 04.12.2024.a.

§ 69lg 6 alusel oli vastulause esitamise viimane päev 19.12.2024.a.

Menetlusaluse isiku Tartu Biogaas OÜ kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi esitas vastulause 19.12.2024. a, s.o tähtaegselt. Vastulauses taotletakse väärteoasjas menetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna puuduvad väärteo tunnused.

Alternatiivselt taotletakse

§ 30lg 1 p 1 või р 1 1 alusel menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel.

Tartu Biogaas OÜ juhib kohtuvälise menetleja tähelepanu sellele, et ta on asjas juba esitanud tõendid ja selgitused 04.04.2024 kirjaga, samuti andnud selgitusi ülekuulamise käigus ning palub nendega lahendi tegemisel arvestada. Vastulause kohaselt esines ebaselgus kääritusjäägi käitlemisele kohalduvate nõuete osas. Väärteotoimikus on muude tõendite seas tunnistaja T. P. (P.) ülekuulamise protokoll. T. P. on Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa haldur. Protokolli kohaselt tunnistab T. P., et keskkonnaloa taotlemise ajal 2020.a oli ka Keskkonnaametis arusaam, et loomade väljaheited (jäätmekood 02 01 06) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning kui see on biogaasi tootmise sisendiks, siis kääritusjäägi kasutamine toimub väetiseseaduse ja veeseaduse alusel. Jäätmetena käsitleti varasema tõlgenduse kohaselt kääritusjääki vaid juhul, kui käärimisprotsessis toimus kõrvalekalle. Samuti tuleb ütlustest välja, et puudus sertifitseerimisasutus, mis oleks saanud jäätmetena käsitletavat kääritusjääki vajadusel sertifitseerida. Ülekuulamise protokollile lisati T. P. soovil 09.02.2024 Keskkonnaameti poolt LEMMA OÜle saadetud kiri, mis kajastab T. P. sõnade kohaselt Keskkonnaameti uusi seisukohti, mis tuginevad kokkulepetele teiste ministeeriumitega. Kirjas on mh selgitatud, et kääritusjäägi ainus võimalik korrektne käitlusviis on anda see üle vastavat õigust ehk keskkonnakaitseluba omavale isikule, soovitavalt mullaviljakuse parandamiseks, kuna prügilasse kääritusjääki ladestada ei tohi. Kokkuvõtvalt nähtub viidatud tõenditest, see on T. P. ülekuulamise protokollist ja Keskkonnaameti 09.02.2024 kirjast, et kuni 2024. aasta veebruarini ei olnud ka Keskkonnaametil selget arusaama, kas ja millisel kujul peaks biogaasijaamade kääritusjäägile kohalduma jäätmeseaduse nõuded ning väärteoasjas käsitletaval perioodil 2023.a valitses seisukoht, et kääritusjääki ei tuleks üldjuhul käsitleda jäätmena. Olukorras, kus ka keskkonnalube väljastav ning nende üle järelevalvet teostav riigiasutus omas tänasest erinevat seisukohta kääritusjäägile kohalduvate nõuete osas, ei saa kääritusjäägi valdajale ette heita, et ta oleks pidanud aru saama, millised nõuded vaidlusaluse kääritusjäägi suhtes kehtivad. Eeltoodust tulenevalt ei ole antud asjas täidetud väärteokoosseis nii objektiivsete kui subjektiivsete tunnuste puudumise tõttu ning menetlus tuleks

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Alternatiivselt tuleks menetlus eelkirjeldatud põhjustel lõpetada

§ 30lg 1 p 1 alusel, kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur, sh esines eksimus teo keelatuses Kar

S § 39 lg 1 mõttes, ning puudub avalik menetlushuvi nii negatiivsete tagajärgede puudumise kui proportsionaalsete lahenduste puudumise tõttu. Vastulause kohaselt puudusid etteheidetaval tegevusel mis tahes negatiivsed tagajärjed. Tartu Biogaas OÜ selgitas oma 04.04.2024 taotluses, et kääritusjäägi väidetavalt nõuetele mittevastav käitlemine ei ole toonud kaasa mingeid kahjulikke tagajärgi keskkonnale ega inimeste tervisele, mis nähtub ka 27.03.2024 Eesti Maaülikooli ekspertide töörühma arvamusest. Arvamuse kohaselt on sertifitseerimata kääritusjäägi mõju keskkonnale ja inimese tervisele sarnane vedelsõnniku omaga, risk inimese tervisele on isegi pigem väiksem, sh puudub info, et kääritusjääk oleks mõne inimese tervist kahjustanud. Lisaks varasematele selgitustele viitab Tartu Biogaas OÜ, et ka väärteotoimikus sisalduva Eerika Farm OÜ esindaja B. A. selgituste kohaselt on kääritusjääk keskkonnale ja inimestele avalduva mõju osas isegi eelistatav vedelsõnnikule ehk lägale. Tunnistaja ülekuulamise protokolli kohaselt eelistab Eerika Farm OÜ kääritusjääki, kuivõrd selle abil on võimalik 6 vähendada lõhnahäiringuid piirkonnas, kuhu on tekkinud palju uusi elamuid, sest kääritusjääk haiseb lägast vähem. Kuna väärteoprotokollis käsitletud väidetaval rikkumisel puuduvad negatiivsed tagajärjed ümbritsevale looduskeskkonnale ning inimeste tervisele, tuleks menetlus

§ 30lg 1 p 1 või p 11 alusel lõpetada.

Asjas puudub lisaks menetlusaluse isiku vähesele süüle avalik menetlushuvi ning väidetava väärteoga ei ole tekitatud kahju. Vastulauses leiab Tartu Biogaas OÜ, et väärteomenetlus tuleks

§ 30

lg 1 p 1 alusel lõpetada ka seetõttu, et käesoleval ajal puuduvad proportsionaalsed lahendused kääritusjäägi käitlemiseks Keskkonnaameti soovitud viisil. Eelviidatud 09.02.2024 Keskkonnameti kirjas on nenditud, et sertifitseerimata kääritusjääki on praktikas võimalik nõuetekohaselt käidelda vaid selliselt, et põllupidajad, kes kasutavad kääritusjääki mullaviljakuse parandamiseks, hangivad jäätmekäitluseks keskkonnaloa. Arvestades kaasnevat halduskoormust ei saa selline lahendus ilmselgelt olla proportsionaalne ning toob kaasa selle, et põllupidajad loobuvad kääritusjäägi kasutamisest. Väidetav teine kasutusviis – kääritusjäägi kasutamine pinnase puhastamiseks - saab ka isegi teoreetiliselt olla vaid vähese mahuga ning ei võimalda käidelda vajaminevaid koguseid. Kääritusjäägi sertifitseerimine on teadaolevalt samuti äärmiselt raskendatud tulenevalt sellele seatud nõuetest, ennekõike nn nulltolerantsist salmonelloosi bakterite suhtes. Vastavat nõuet on praktikas keeruline kui mitte võimatu täita, mida on selgitanud ka Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. Vastavalt väärteotoimikus olevale ülekuulamise protokollile selgitas K. S., et salmonelloosi baktereid esineb ka looduslikus foonis. Arvestades 27.03.2023 Eesti Maaülikooli arvamustes toodud selgitusi, et digestaati hoiustatakse tulenevalt veeseaduse nõuetest enne laotamist hoidlas, siis on tõenäoline, et kasutamise hetkeks sisaldab kääritusjääk igal juhul salmonelloosibaktereid, millest tulenevalt on eksperdid järeldanud, et sertifitseerimisel nõutav nulltolerants ei ole hädavajalik ja asjakohane. Proportsionaalsete lahenduste puudumine formaalselt täna kehtivate nõuete täitmiseks tähendab, et asjas ei saa olla suurt menetlushuvi. Samuti mõjutab see asjaolu Tartu Biogaas OÜ väidetavat süüd võimaliku rikkumise eest, mistõttu tuleks antud asjaolu arvestades käesolev väärteomenetlus igal juhul

§ 30lg 1 p 1 alusel lõpetada.

ÜLDMENETLUSE OTSUS Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940023001077 karistati Tartu Biogaas OÜ-d JäätS § 28 lg 1 ja JäätS § 73 lg 1 nõuete täitmata jätmise eest JäätS § 120 lg 2 ja JäätS § 120 1 lg 2 alusel rahatrahviga. Rahatrahvi suuruseks on otsuses kajastatud samaaegselt nii 9000 kui ka 8000 eurot: „karistada jäätmeseadus § 120¹ lg 2 järgi Tartu Biogaas OÜ-d rahatrahviga 9000 (kaheksa tuhat) eurot“ Otsuse koostas Keskkonnaameti nimel Jõgeva- ja Tartumaa büroo keskkonnakaitseinspektor K. R. 08.01.

1. a kirjaga teavitas Keskkonnaamet menetlusalust isikut Tartu Biogaas OÜ-d eposti aadressil XXX sellest, et üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940023001077 on korrektne rahatrahvi summa 8000 (kaheksa tuhat) eurot, Keskkonnaamet vabandab üldmenetluse otsuses oleva ebakõla eest. Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940023001077 heidetakse Tartu Biogaas OÜ-le ette seda, et K. S., olles Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainus liige ja seaduslik esindaja, korraldas ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023 ettevõtte tegevust sellisel viisil, et Ilmatsalu biometaanijaamas Tartu maakonnas Tartu linnas Ilmatsalu alevikus Raba tee 4, katastritunnusega 79301:001:1105, biogaasi tootmisel tekkinud kääritusjääki anti üle ettevõtetele, kellel puudus vastav luba jäätmete vastuvõtmiseks. 7 Antud teoga rikkus K. S. JäätS § 28 lg 1, mille kohaselt jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Samuti rikkus K. S. JäätS § 73 lg 1 mõttes Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J3 sätestatut, mis ütleb, et bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu koodiga R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavale ettevõttele. Kirjeldatud väärteo pani Tartu Biogaas OÜ juhatuse liige K. S. toime vähemalt ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõistes, kuna olles alates 19.01.2021 ettevõtte ainus juhatuse liige, ja omades keskkonnakaitseluba jäätmete käitlemiseks, oleks K. S. pidanud hoolsa suhtumise korral olema kursis Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloa nõuetega ja teadma, et ettevõtte tegevuse käigus tekkinud kääritusjäägi puhul oli tegu jäätmetega. Ainuisikulise juhatuse liikmena oleks K. S. pidanud tagama ja korraldama ettevõtte töö viisil, et Tartu Biogaas OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmed oleks käitlemiseks üle antud selleks õigust omavale isikule. JäätS § 28 lg 2 kohaselt peab jäätmeid üle andev isik olema veendunud, et vastuvõtjal on keskkonnakaitseluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. JäätS § 73 lg 1 kohaselt annab jäätmeluba jäätmeid käitlevale isikule või jäätmetekitajale õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud jäätmekäitlustegevuseks ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Karistusseadustiku (KarS) § 14 lg 1 p 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mille on tema huvides või tema õiguslikke kohustusi rikkudes toime pannud tema organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 22¹ kohaselt on juriidilise isiku organ, selle liige, juhtivtöötaja või pädev esindaja kohustatud korraldama esindatava /…/ jäätmeseadusest /…/ tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Tartu Biogaas OÜ-s korraldab ja vastutab ettevõtte igapäevatöö ja majandustegevuse eest tema juhatus, kellel on vajalik õiguspädevus, juhtimisotsuste tegemise õigus ja juriidilise isiku tahte suunamise võimalus. Alates 19.01.2021 on K. S. pädevuses ettevõtte tegevuse igapäevane juhtimine, mille hulka kuulub ka kohustus jälgida, et ettevõtte tegevus oleks kooskõlas kehtiva seadusandlusega. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) §-le 187 pidi K. S. Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainuisikulise liikmena oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega, sealhulgas tagama tegevuse seadusele vastavuse. K. S., kelle tööülesanneteks on ettevõtte igapäevane juhtimine, oli kohustatud Tartu Biogaas OÜ tööd korraldama viisil, mis võimaldanuks Tartu Biogaas OÜ-l korrektselt täita jäätmeseadusest ja ettevõttele väljastatud keskkonnaloast tulenevaid nõudeid. K. S. on tegutsenud Tartu Biogaas OÜ igapäevase äritegevuse raames ja nimel, s.t juriidilise isiku huvides. Vastavalt KarS §-le 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Tartu Biogaas OÜ on kantud äriregistrisse, kanne on kehtiv, seega on nii süü- kui õigusvõimeline. Otsuse tegemise aluseks olnud väärteoprotokolli kuupäev ning koostaja ees- ja perekonnanimi: 04.12.2024 Keskkonnaameti järelevalveosakonna Jõgeva- ja Tartumaa büroo keskkonnakaitseinspektor K. R. poolt koostatud väärteoprotokoll. Üldmenetluse otsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega:  27.11.2023 andmebaasist KOTKAS tehtud väljatrükiga keskkonnaloa kohta, millest nähtub, et Tartu Biogaas OÜ-le on väljastatud tähtajatu keskkonnaluba kehtima hakkamise kuupäevaga 18.03.
2. Tegevuskohaks on Ilmatsalu biometaanijaam aadressiga Raba tee 4a, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond 8 ning keskkonnaloaga reguleeritavateks tegevusteks on saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku ning jäätmete käitlemine. Keskkonnaloa tabelis J
3. „Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul“ on kirjas taaskasutamiseks vastu võetavad jäätmeliigid ja nende taaskasutamise tulemusel tekkiv jäätmeliik - taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik - jäätmekoodiga 19 06
4. Keskkonnaloa tabelis J
5. „Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus“ on näha, et ettevõttel on keskkonnaloaga lubatud jäätmekäitlustoiminguks anaeroobne kääritamine toimingu koodiga R12o, kus bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele. Samuti on kirjas keskkonnaloa tabelis J
6. „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“, et jäätmete bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele.  05.02.2024 juriidilise isiku seadusliku esindaja K. S. ütlustega on tõendatud, et K. S. on Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainus liige, kelle ülesandeks on ettevõtte juhtimine. Ütlustest selgub, et ettevõttes töötavad peale K. S. kolm inimest - jaama juht A. K. ja kaks operaatorit. Läbi transpordiettevõtete on digestaat ehk kääritusjääk jõudnud erinevate põllumeeste laguunidesse. K. S. toob oma ütlustes välja, et kogu nimekirja peast ei oska tuua, kellele täpsemalt on kääritusjääk üle antud. Lisaks selgub isiku ütlustest, et ka
7. aastal on kääritusjääki teistele isikutele üle antud ning lisab, et kääritusjäägi üleandmine on pidev protsess. Ütlustest selgub, et Tartu Biogaas OÜ-l puudub kääritusjäägi osas sertifikaat. Sertifikaadi saamise protsess on algatatud. Lisab, et sertifikaati ei ole lihtne saada, kuna biogaasijaamades üle Eesti on aeg-ajalt seis, kus kääritusjäägist leitakse salmonelloosi. Ühtpidi on salmonelloos looduses loomuliku foonina olemas, kuid K. S. sõnul ei ole seda täpselt mõõdetud, kas kääritusjäägis esineva salmonelloosi puhul on tegu sama fooniga, mis on ka looduslikult esinev. Sertifikaadi vaates peab olema nulltolerants salmonelloosi osas. K. S. sõnul tegelevad nad Sertifitseerimiskeskusele selgitamisega, et tegu on ohutu kääritusjäägiga, ja et nad soovivad selgitada üldiselt, mida täpselt tehakse ning mis tingimustele võiks kääritusjääk vastata, et see vastaks toote nõuetele. K. S. sõnul antakse kääritusjäägi üleandmise käigus kääritusjääk kääritist välja, mis läheb koostööpartneri tsisternautole, mis viib selle põllumeestele laguuni või mahutisse. Üleandmise protsess käib automaatselt ja inimest tsisternauto kõrvale pole vaja. Koostööpartnereid on erinevaid, näiteks Ekso AS. Vahel tulevad põllumehed ka ise digestaadile järele.  08.10.2024 tunnistaja B. A. ütlustega ja selle lisaga on tõendatud, et B. A. on Eerika Farm OÜ juhataja. B. A. ütlustest selgub, et Eerika Farm OÜ annab Tartu Biogaas OÜ-le üle läga ning tagasi tuuakse digestaat ehk kääritusjääk. Läga üleandmise ja kääritusjäägi vastu saamise eesmärgiks on vähendada lõhnahäiringut piirkonnas. Tartu Biogaas OÜ poolt toodav kääritusjääk ei haise nii palju nagu läga. B. A. lisab oma ütluste juurde viimase kolme aasta kääritusjäägi kogused, kus on näha läga väljaminek tooraine rea all ning Tartu Biogaas OÜ poolt üle antud kääritusjäägi kogused Eerika Farm OÜ-le. Andmed on B. A. saanud Tartu Biogaas OÜ-lt. B. A. lisab, et
8. a andmeid ei ole veel kätte saanud, aga ka
9. aastal on läga neile üle antud ning kääritusjääk vastu saadud. Saatekirju ei vormistatud. B. A. selgitab, et Tartu Biogaas OÜ pole kordagi maininud, et kääritusjääk on endiselt jääde, mitte toode. Eerika Farm 9 OÜ jaoks on ta samasugune väetis nagu läga ning seda on antud nime all ka neile toodud. B. A. sõnul on kääritusjääki kasutatud põldudel väetisena.  11.11.2024 tunnistaja A. K. ütlustega ja selle lisaga on tõendatud, et A. K. töötab Tartu Biogaas OÜ Ilmatsalu biometaanijaamas jaama juhatajana. A. K. tööülesanneteks on jaama käigus hoidmine, koostööpartneritega suhtlemine ja jaama hooldamine. Oma ütlustes toob isik välja, et nii A. K. ise kui ka O. N. emaettevõttest Eesti Biogaas OÜ kinnitavad saatelehti sisse- kui ka väljaminevate jäätmete osas. Kinnitamine on oluline, et saaks ülevaate sisse ja välja minevatest jäätmekogustest, mille alusel koostatakse jäätmealane aruandlus Keskkonnaametile esitamiseks. Saatelehtedel on kirjas kääritusjäägi kogus, üleandmise kuupäev koos kellaajaga, nii üleandmise kui vastuvõtmise koht ning isik, kellele kääritusjääk üle antakse. A. K. puudub koostööpartneritega lepingute allkirjastamise õigus. Ütlustest ilmneb, et ettevõtetega, kellele kääritusjääk üle antakse, on üldjuhul sõlmitud vastavad lepingud Tartu Biogaas OÜ-ga. Lepingud on sõlmitud nendega, kes pakuvad ka tooret. Ainult Tartu Agro AS-ga on selline leping, kus on fikseeritud aastane üle antav kääritusjäägi kogus. Vanematel koostööpartneritel on lepingud olemas. A. K. ei oska öelda, kas uutel, nagu Aiu Põllumajandus OÜ, on leping sõlmitud. Allkirjaõigus on K. S., kes peaks need lepingud sõlmima, allkirjastama. Väljamineva kääritusjäägi koguse osas peetakse arvet ja tehakse saatelehed otse Ilmatsalu biometaanijaamast välja mineva kääritusjäägi osas. Kääritusjäägi vedu toimub paakautoga. Kääritusjääk tuleb otse tootmisest ja pumbatakse paakautole. A. K. lisab ütluste juurde skeemi asukohaga, millelt nähtub, et kääritusjäägi üleandmine toimub aadressil Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu alevik, Raba tee 4a. Vedu teostab Ekso AS. Tunnistaja lisab, et harvad on juhtumid, kui mõni teine ettevõte teostab vedu, kuna selleks on vaja pumbaga masinat. Kääritusjäägi väljamineku andmed
10. aasta kohta, mis on saatekirjade põhised, saab A. K. sõnul välja küsida K. S. kui ettevõtte ainuesindajalt. A. K. lisab oma ütluste lisasse ametijuhendi, millest nähtub, et ta pole ametijuhendi järgi vastutav kääritusjäägi üleandmise osas. A. K. sõnul pole Tartu Biogaas OÜ-s tema otsustada, kellele tootmise käigus tekkinud kääritusjääk üle antakse. A. K. ei ole sõlminud ka ühtegi lepingut partnerettevõtetega. Lisab, et tema silmis peaks juhatuse liige vastutama selle eest, et kääritusjääk antakse üle isikule, kellel on luba seda vastu võtta ja käidelda. Tartu Biogaas OÜ-s töötab veel kaks jaamaoperaatorit A. R. ja M. P., kelle vastutusala on jaama opereerimine, parameetrite jälgimine, kääriti toitmine ja lihtsamad hooldused. A. K. sõnul ei tegele jaama operaatorid kääritusjäägi välja andmisega ja ei vastuta selle eest.  27.11.2024 tehtud väljatrükiga e-äriregistrist Tartu Biogaas OÜ kohta on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ registrikoodiga 11561670 on kantud äriregistrisse ja K. S. on ainus juhatuse liige alates 19.01.
11.  27.11.2024 karistusregistrist tehtud väljavõttega Tartu Biogaas OÜ kohta on tõendatud, et Tartu Biogaas OÜ-l puuduvad kehtivad keskkonnaalased karistused. Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsuses on kajastatud vastulausega mittenõustumise põhjendus. Keskkonnaamet nõustub vastulauses esitatud väitega, et keskkonnaloa taotlemise ajal 2020.a oli Keskkonnaametis arusaam, et loomade väljaheited jäätmekoodiga 02 01 06 ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning kui seda kasutati biogaasi tootmise sisendiks, siis kääritusjäägi kasutamine toimus väetiseseaduse ja veeseaduse alusel. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et antud väite puhul tuleb arvestada, et väide kehtib, kui biogaasi tootmiseks kasutatakse ainsa toormena loomade väljaheiteid jäätmekoodiga 02 01
12. T. P. ülekuulamise protokollis seisneb järgnev: “Taotluses on välja toodud biolagunevate jäätmete jäätmekoodidega 02 03 99, 02 01 03, 02 05 98, 02 05 02 kääritamine. Kääritamise tulemusena tekib jäätmeliik 19 06 05, mida peab käitlema keskkonnaministri 10.05.2016 määrus 12 10 "Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta" nõuetest lähtuvalt.“ Keskkonnaamet ei nõustu vastulauses väljatooduga, kuna vastulause esitaja on esitanud väite justkui oleks Tartu Biogaas OÜ biogaasi tootnud vaid loomade väljaheidetest (jäätmekoodiga 02 01 06), arvestamata teisi biogaasi tootmiseks kasutatud jäätmeliike. JäätS § 21 lõike 2 ja § 29 lõike 4 punkti 5 alusel on keskkonnaminister 10.05.2016 kehtestanud määruse nr 12 “ Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ (edaspidi määrus nr 12). Määruse nr 12 § 1 lg 1 ütleb, et määrusega kehtestatakse nõuded biogaasijaamadele, mis kasutavad anaeroobse kääritusprotsessi (edaspidi kääritusprotsess) toorainena käesoleva määruse lisas 1 ja lisas 3 nimetatud biolagunevaid jäätmeid, ning määratletakse protsessi käigus tekkiva kääritusjäägi ohutus- ja kvaliteedinäitajad, lähtudes kriteeriumidest, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed. Määruse nr 12 § 1 lg 2 kohaselt võib kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootena turule lasta, kui kääritusjääk vastab käesoleva määruse nõuetele. Vastulauses tuuakse välja, et puudus sertifitseerimisasutus, mis oleks saanud jäätmetena käsitletavat kääritusjääki vajadusel sertifitseerida. Kohtuväline menetleja selgitab, et interneti otsingu alusel ilmneb, et SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus asutati 30.06.
13. SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus eesmärgiks on olla sõltumatuks sertifitseerimisasutuseks, mis viib läbi tootmise korralduse kontrolli, toote (komposti/kääritusjäägi) ohutuse ja kvaliteedi hindamist ja väljastab asjaomaseid vastavushindamise sertifikaate tootjatele. SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus on EAK poolt akrediteeritud sertifitseerimisasutus PC
14. Keskkonnaamet ei nõustu vastulauses välja toodud väidetega, et kuni
15. aasta veebruarini ei olnud Keskkonnaametil selget arusaama, kas ja millisel kujul peaks biogaasijaamade kääritusjäägile kohalduma jäätmeseaduse nõuded ning väärteoasjas käsitletaval perioodil 2023.a valitses seisukoht, et kääritusjääki ei tuleks üldjuhul käsitleda jäätmena. Kohtuväline menetleja selgitab, et ühtne arusaam puudus loomsete jäätmete, mitte kääritusjäägi osas. T. P. ütlustes kajastub, et Keskkonnaameti siseselt oli Tartu Biogaas OÜ keskkonnaloa menetluse ajahetkel kokkulepe, et jäätmeliik koodiga 02 01 06 (loomaväljaheited, virts ja sõnnik, sealhulgas reostunud allapanu) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Kääritusjäägi jäätmekood on aga 19 06
16. Seega vastulauset ei arvestata ning Keskkonnaamet ei nõustu, et menetlus tuleks lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Keskkonnaamet nõustub vastulauses kajastatuga selle kohta, et ei ole tõendatud, et kääritusjäägi kasutamisest oleks tekkinud negatiivseid tagajärgi. Küll aga on seadusandja reguleerinud kääritusjäägi kasutamise väga konkreetselt. Nimelt peab tootja tagama, et kääritusjääk, mis ei vasta 10.05.2016 keskkonnaministri määruse nr 12 "Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ lisas 2 nimetatud ohutus- ja kvaliteedinõuetele, ei lasta tootena turule. Ettevõttel peab kääritusjäägi tootena üleandmiseks olema sertifikaat vastavalt määruse nr 12 §-le 10. K. S. 05.02.2024 ütlustes vastab küsimusele: „Kas Tartu Biogaas OÜ-l digestaadi üleandmisel on olemas vastav toote sertifikaat?“, et täna on protsess algatatud, kus tahame sertifikaati saada, hetkel seda pole, loodetavasti sertifikaadi varsti ka saame, seda ei ole lihtne saada, kuna biogaasijaamades üle Eesti on aeg-ajalt seis, kus leitakse digestaadist salmonelloosi. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ei ole välistatud, et perioodil 01.01.2023-31.12.2023 anti põllumeestele üle kääritusjääki, mille ohutus- ja kvaliteedinõuded ei vastanud määrus nr 12-le ning tekitati võimalik keskkonnaoht. Keskkonnaamet ei nõustu, et menetlus tuleks

§ 30

lg 1 p 1 või p 1¹ alusel lõpetada, kuna Keskkonnaamet ei hinda menetlusaluse isiku süüd väheseks ning sellest tulenevalt ei lõpetata menetlust ka lähtuvalt

§ 30lg 1 p-st 1¹.

Keskkonnaamet ei nõustu vastulauses esitatuga, et käesoleval ajal puuduvad proportsionaalsed lahendused kääritusjäägi käitlemiseks. 20.12.2024 laekus Keskkonnaametile info dokumendi- ja sisuhaldussüsteemi KIRKE (dokument nr-ga 8- 11 2/24/25810), et SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus väljastas 18.12.2024 Tartu Biogaas OÜ-le sertifikaadi nr 19 (vedel kääritusjääk). Vastulauses tuuakse välja, et nõuet on praktikas keeruline kui mitte võimatu täita. Eelmainitud infost tulenevalt nähtub, et sertifikaadi saamine pole võimatu ning alates 18.12.2024 omab Tartu Biogaas OÜ kõnealust sertifikaati. Samuti on Tartu Agro AS esitanud keskkonnakompleksloa muutmise taotluse Rahinge veisefarmis (taotlus nr T-KL/1024017-2), kus on jäätme eriosas taotlenud käideldavaks jäätmeliigiks biogaasijaama kääritusjäägi (digestaadi - jäätmekoodiga 19 06 05) hoiustamine ja kasutamine põllumajanduses väetisena. Seega ei saa vastulauses toodud väidet võtta tõena, et kohustus kääritusjäägi vastuvõtjatel hankida jäätmekäitluseks keskkonnaluba toob kaasa selle, et põllupidajad loobuvad kääritusjäägi kasutamisest. Keskkonnaamet ei nõustu, et menetlus tuleks

§ 30

lg 1 p 1 alusel lõpetada, kuna ettevõttel on reaalsuses olnud võimalik täita sertifikaadi saamise nõue ning on olemas reaalne näide kääritusjäägi vastuvõtjast, kes on loa muutmise taotluses jäätmete eriosas taotlenud käideldavaks jäätmeliigiks biogaasijaama kääritusjäägi. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Väärteo kvalifikatsioon: jäätmeseadus § 120 lg 2 – jäätmete üleandmise nõuete rikkumine jäätmeseadus § 1201 lg 2 – jäätmete käitlemise eest jäätmeloa nõuete rikkumine Karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 alusel puuduvad. Karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 alusel puuduvad. Karistusseadustiku § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Jäätmeseaduse § 120 lg 2 kohaselt on võimalik sanktsiooni ülemmäär juriidilisele isikule 100 000 eurot. Jäätmeseadus § 1201 lg 2 kohaselt on võimalik sanktsiooni ülemmäär juriidilisele isikule 400 000 eurot. Karistusseadustiku § 63 lg 1 sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna jäätmeseadus § 1201 lg 2 rikkumine näeb ette raskema karistuse, siis valitakse karistamise aluseks jäätmeseadus § 1201 lg 2. KarS § 47 lg 2 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada juriidilisele isikule väärteo eest rahatrahvi 100–400 000 eurot. Karistuse määramisel on lähtepunktiks võetud 1/2 sanktsiooni ülemmäärast ehk 100 000 eurot, seejärel hinnatud süü suurust mõjutavad asjaolusid. Kohtuväline menetleja võtab süüd vähendava asjaoluna arvesse, et: - Tartu Biogaas OÜ-l puuduvad kehtivad karistused jäätmeseaduse või selle alamaktides sätestatud nõuete rikkumise osas - tegu on toime pandud ettevaatamatusest hooletuse vormis - ettevõte on saanud väärteo menetlemise jooksul (kuid väljaspool rikkumise perioodi) sertifikaadi, mille kohaselt kääritusjääk lakkab olemast jääde Kohtuväline menetleja võtab isikut iseloomustava asjaoluna arvesse, et ettevõte ei ole kääritusjäägi vastuvõtjale (Eerika Farm OÜ) näol selgitanud, et tegu oli jäätme, mitte tootega. Kohtuväline menetleja leiab eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, et menetlusalusele isikule on põhjendatud määrata karistus, mis jääb alla 1/10 sanktsioonimäära, et mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra huve. 12 Eeltoodu alusel ja juhindudes KarS § 47 lg 2 ning

§ 73

lg 1 p-st 1 Keskkonnaamet otsustas Tartu Biogaas OÜ-d karistada jäätmeseadus § 120 1 lg 2 järgi rahatrahviga 9000 (kaheksa tuhat) eurot. Kohtuvälise menetleja 05.01.2025.a otsuse kohaselt saab otsuse peale esitada kaebuse Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 08.01.2025.a edastas Keskkonnaamet Tartu Biogaas OÜ-le Keskkonnaameti 08.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud täpsustuse karistuse suuruse osas. Dokumendi sisuks on järgnev tekst: „Seoses üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 940023001077. Juhime tähelepanu, et üldmenetluse otsuses väärteoasjas nr 940023001077 on korrektne rahatrahvi summa 8000 (kaheksa tuhat) eurot. Keskkonnaamet vabandab üldmenetluse otsuses oleva ebakõla eest“. TARTU BIOGAAS OÜ KAEBUSE TÄHTAEGSUS Tartu Biogaas OÜ kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi esitas kaebuse Keskkonnaameti otsuse peale Harju Maakohtule 21.01.2025.a. Kaebus on allkirjastatud digitaalselt 21.01.2025.a.

§ 114

lõikes 4 on sätestatud, et kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 04.12.2024.a väärteoprotokollis kajastatu kohaselt on kohtuvälise menetleja lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 03.01.2025.a. 22.01.2025.a Harju Maakohtu määrusega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja Tartu Biogaas OÜ kaitsja Rauno Ligi taotlus väärteoasja läbivaatamiseks kaebuse esitaja asukohajärgses kohtus. 22.01.2025.a Harju Maakohtu määruse alusel saadeti Tartu Biogaas OÜ kaebus väärteoasjas nr 940023001077 arutamiseks Tartu Maakohtule. 10.03.2025.a Tartu Maakohtu määrusega (kohtunik Marina Ninaste) jäeti Tartu Biogaas OÜ kaebus Keskkonnaameti otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 läbi vaatamata

§ 118

lg 2 p 1 alusel põhjusel, et kaebus esitati pärast

§ 114

lg-s 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud. 21.03.2025.a esitas Tartu Biogaas OÜ kaitsja vandeadvokaat Rauno Ligi Tartu Maakohtu 10.03.2025.a määruse peale määruskaebuse. 04.04.2025.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega määruskaebus rahuldati, Tartu Maakohtu 10.03.2025 määrus tühistati ja Tartu Biogaas OÜ kaebus Keskkonnaameti otsusele saadeti lahendamiseks Tartu Maakohtule teises kohtukoosseisus. 04.04.2025. a kohtumäärus jõustus 22.04.2024. a. 23.04.2025.a määrati Tartu Maakohtus väärteoasja menetlejaks kohtunik Heli Sillaots. Kaitsja kaebus on esitatud

§ 38lg 1, Kr

MS § 171,

§ 114

lg 1 p 2,

§ 114

lg 4 mõttes tähtaegselt, s.o otsuse kohtuvälise menetleja juures kättesaadavaks muutumisest 15 päeva jooksul. Kohtuväline menetleja allkirjastas otsuse digitaalselt 05.01.2025 22:09:14 ja see edastati kohtuvälisele menetlejale 06.01.2025.a kaaskirjaga, mis on digitaalselt allkirjastatud 06.01.2025 14:12:

1. Neil asjaoludel pole maakohtul kahtlust selles, et menetlusalusele isikule oli otsus kättesaadav alates 06.01.20205.a. 21.01.2025.a esitas menetlusaluse isiku kaitsja Keskkonnaameti 05.01.2025 digitaalselt allkirjastatud üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 kaebuse maakohtule. Kaebuse esitamine
2. jaanuaril 2025 jääb 15-päevase kaebetähtaja sisse. Kaebus on esitatud kaebetähtaja viimasel ehk
3. päeval. Kaebus on esitatud tähtaegselt. TARTU BIOGAAS OÜ KAEBUS 13 21.01.2025.a Tartu Biogaas OÜ kaebuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.
4. a allkirjastatud üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 940023001077 on esitatud järgmised taotlused:
5. kaebust menetleda Harju Maakohtus vastavalt oma asukohale

§ 14

lg 1,

§ 12lg 2 p 1 alusel 2.

tühistada täies ulatuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.2025. a allkirjastatud otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 940023001077 ning lõpetada väärteomenetlus

§ 119

lg 1 ja

§ 29lg 1 p 1 alusel kaebuse põhjal kohtuistungit korraldamata 3.

juhul, kui kohus otsustab väärteootsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada

§ 119

lg 1 alusel ilma kohtuistungit korraldamata, siis määrata menetlusalusele isikule eelnevalt tähtaeg menetluskulude taotluse esitamiseks

1. alternatiivselt tühistada täies ulatuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.
2. a allkirjastatud otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 940023001077 ning lõpetada väärteomenetlus

§ 29

lg 1 p 1 alusel või alternatiivselt

§ 30lg 1 p 1 alusel 5.

alternatiivselt tühistada täies ulatuses Keskkonnaameti digitaalselt 05.01.

1. a allkirjastatud otsus üldmenetluses väärteoasjas nr 940023001077 ning teha uus otsus, millega vähendada Tartu Biogaas OÜ karistust
2. tunnistada keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ §-d 9 ja 10 ning lisa 2 tabel 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ning jätta eelviidatud sätted käesolevas asjas kohaldamata Kaebuse p 1.4 kohaselt vaidlustab menetlusalune isik otsuse täies ulatuses, palub selle tühistada ning lõpetada väärteomenetlus

§ 119

lg 1 alusel, sest väärteoprotokoll ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, teos puuduvad väärteo tunnused ning väärteo väidetav toimepanemine on juriidilisele isikule vääralt omistatud. Seetõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada kohtuistungit korraldamata. Juhul, kui kohus

§ 119

lg 1 alusel otsust ei tühista ja menetlust ei lõpeta, tuleb otsus igal juhul tühistada ja menetlus ikkagi lõpetada

§ 29

lg 1 p 1 või alternatiivselt

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Seejuures jäävad eelnimetatud väited väärteoprotokolli puuduste ja väärteo toimepanemise väära omistamise kohta kehtima ka kaebuse sisulisel läbivaatamisel ning tingivad samamoodi igal juhul otsuse tühistamise. Vaidlustatav otsus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel rikkunud materiaal- ja menetlusõiguse norme ning hinnanud vääralt tõendeid ja asjaolusid, sh jätnud tuvastamata ja kontrollimata asjas tähtsust omavad olulised asjaolud. Kaebuse p 2.1 kohaselt tuleb käesolevas asjas tehtud otsus

§ 119

lg 1 alusel tühistada ning menetlus lõpetada, sest Keskkonnaameti poolt koostatud väärteoprotokoll ei võimalda tuvastada väärteo tunnuseid ning on sedavõrd puudulik, et ei täida oma menetlusõiguslikku funktsiooni ega vasta seetõttu seaduse nõuetele. Kaebuse p 2.2 kohaselt võib maakohtunik

§ 119

lg 1 alusel kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt

§-le 29. Kaebuse p 2.3 kohaselt märgitakse

§ 69

lg 2 p 1 alusel väärteoprotokolli põhiosas muu hulgas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Keskkonnaamet on väärteoprotokollis jätnud piisava põhjalikkusega kirjeldamata nii teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu asjaolud kui ka tõendid, mis väidetavat rikkumist kinnitavad. Riigikohus on rõhutanud, et väärteoprotokolli puudulikkus on oluline menetlusõiguse rikkumine, mis toob kaasa väärteomenetluse lõpetamise (RKKK 3-1-1-94-07, p 10). Protokoll peab võimaldama menetlusalusel isikul mõista, milles teda konkreetselt süüdistatakse ja millised on tema vastu esitatud tõendid. 14 Kaebuse p 2.4 on märgitud, et kuna protokollis puudub piisav teokirjeldus ning faktiliste asjaolude asjakohane kirjeldus, siis tuleb ainuüksi seetõttu menetlus lõpetada

§ 119lg 1 ja § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused.

Keskkonnaamet ei ole piisava selgusega kirjeldanud etteheidetavate tegude süüteokoosseisule vastavust ning nende toimepanemise faktilisi asjaolusid, mistõttu väärteoprotokoll ei vasta seaduse nõuetele ning menetlus tuleb ainuüksi seetõttu lõpetada pelgalt kaebuse põhjal. Kaebuse p 2.5 on kajastatud, et Riigikohus on korduvalt selgitanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s. o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist (Vt nt RKKK 3-11-20-15, p 38; 4-17-3969, p 7 ja 3-1-1-5-15, p 6). Termin „lühike kirjeldus“ ei tähenda, et kirjeldus ei peaks olema ammendav, vaid seda, et seal ei tohi olla kõrvalist teavet ( RKKK 3-11-9-08, p-d 14-15). See tähendab, et väärteoprotokoll peab olema piisavalt täpne ja põhjalik, võimaldamaks menetlusalusel isikul teostada oma kaitseõigust. Kaebuse p 2.6 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida kõik need faktilised asjaolud, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse (RKKK 4-16-9132, p 13, vt ka RKKK 3-1-1-45-11, p 9). Keskkonnaamet on väärteoprotokollis jätnud piisava põhjalikkusega kirjeldamata nii teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu asjaolud kui ka tõendid, mis väidetavat rikkumist kinnitavad. Kaebuse p 2.7 kohaselt ei ole väärteoprotokoll käesoleval juhul piisavalt täpne ega põhjalik, olles selges vastuolus eeltoodud Riigikohtu praktikaga. Kaitseõiguse tagamiseks ei piisa süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamisest (RKKK 3-1-1-32-13, p 7). Keskkonnaamet on väärteoprotokollis suures osas piirdunud seaduse teksti refereerimisega, jättes piisava täpsusega kirjeldamata tegelikud faktilised asjaolud. Faktiliste asjaolude kirjeldus on ebapiisav – protokollist ei nähtu kellele, millal ja mis koguses on väidetavalt kääritusjääki kui jäädet üle antud. Käesoleva väärteoprotokolli puudulikkuse paremaks mõistmiseks võiks siinkohal esile tuua paralleeli süüdistusaktiga, nt tapmise koosseisuga võrreldes - süüdistatav tappis aastal 2023 kogu terve aasta alates

1. jaanuarist kuni
2. detsembrini teisi inimesi, kuid puudu on teave, et millal konkreetselt, kui mitu inimest ja keda konkreetselt tapeti. On ilmne, et sellise süüdistusakti alusel, kus vastavad asjaolud on süüdistusaktis kajastamata, ei ole võimalik menetlust läbi viia ega inimest süüdi mõista. Analoogselt ei ole käesoleval juhul võimalik nii puuduliku väärteoprotokolli alusel kohtumenetlust läbi viia ja menetlusalust isikut karistada, kuna väärteoprotokollis on kajastamata kõik peamised väidetava süüteokoosseisu tehiolud, st kellele, millal ja mis koguses on väidetavat kääritusjääki kui jäädet üle antud. Neid kriitilise tähtsusega asjaolusid väärteoprotokollist ei nähtu. Kaebuse p 2.8 kohaselt on Keskkonnaamet nii väärteoprotokollis kui ka otsuses märkinud väärteo toimepanemise ajaks 01.01.2023-31.12.2023, st terve kalendriaasta. Menetleja ei ole selgeks teinud, millal tegelikkuses menetlusalusele isikule etteheidetavad väidetavad teod toime pandi. Terve kalendriaasta määratlemine väärteo toimepanemise ajana on ilmselgelt ebaõige, mis ei võimalda tuvastada konkreetset tegu või tegusid, hinnata aegumistähtaegade kulgemist ning omakorda ei võimalda efektiivselt teostada kaitseõigust. Kaebuse p 2.9 kohaselt on antud juhul menetlusalusele isikule etteheidetavate tegude puhul tegemist konkreetsete, eristatavate üksikute käitumisaktidega, mille täpne toimumisaeg on võimalik ja süüteomenetluse raames kohustuslik kindlaks teha. Terve kalendriaasta määratlemine väärteo toimepanemise ajana näitab menetleja pinnapealsust tõendite kogumisel 15 ning ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Menetleja tegelikult ei väida ega ole ka eluliselt võimalik, et menetlusalune isik andis vahetpidamata alates 01.01.2023 kell 00.00.01 kuni 31.12.2023 23.59.59 üle kääritusjääki kui jäädet isikutele, kellel väidetavalt polnud vastuvõtmiseks väidetavalt vajalikku luba. Väärteoprotokollist ei nähtu ega ole tuvastatud, millal konkreetselt on kääritusjääki, mis vastab jäätme tunnustele, kellelegi üle antud. Neid väärteoprotokolli puudusi ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada ning seega tuleb väärteomenetlus lõpetada ainuüksi seetõttu. Kaebuse p 2.10 kohaselt rikub ebamäärane ajavahemik oluliselt menetlusaluse isiku õigust teada täpselt, millise teo eest teda süüdistatakse. Selliselt on käesolevas asjas menetlusalusel isikul võimatu esitada konkreetse teo osas vastuväiteid või vaidlustada teo toimepanemise asjaolusid, sh et tegelikult ei ole ta andnud sellele isikule, sellises koguses ja sellisel ajal üle kääritusjääki kui jäädet. Kaebuse p 2.11 kohaselt tuleb Keskkonnaameti otsus tühistada ning menetlus lõpetada vastavalt

§ 119lg-s 1 sätestatule.

Väärteoprotokoll ei võimalda menetlusalusel isikul oma kaitseõigust teostada ning kohtul ei ole võimalik hinnata teo vastavust süüteokoosseisule. Selline menetlusõiguse rikkumine on sedavõrd oluline, mida ei ole võimalik käesolevaga kõrvaldada ning mis toob kaasa senise Riigikohtu praktikaga kooskõlaliselt otsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise. Kaebuse kohaselt on etteheidetava väidetava väärteo toimepanemine juriidilisele isikule vääralt ja õigusvastaselt omistatud, mistõttu tuleb otsus tühistada ning väärteomenetlus kaebuse alusel lõpetada. Kaebuse p 2.12 kohaselt on Keskkonnaamet väärteo toimepanemise ajaks märkinud 01.01.2023-31.12.

1. Seejuures on menetleja tähelepanuta jätnud asjaolu, et juriidilise isiku vastutuse regulatsioon muutus oluliselt
2. novembrist
3. Kuni 31.10.2023 kehtinud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt kehtis range juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutuse vältimatuks eelduseks on füüsilise isiku koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegevus (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura,
4. § 14 komm. 2). Riigikohus on samuti kinnitanud, et juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda üksnes füüsilise isiku kaudu, mistõttu on juriidilise isiku vastutusele võtmiseks vajalik tuvastada konkreetse füüsilise isiku täisdeliktiline tegu (RKKKo 3-1-1-66-14, p 6). Keskkonnaamet seda teinud ei ole. Kaebuse p 2.13 kohaselt on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et Keskkonnaamet on jätnud korrektselt tuvastamata, millise füüsilise isiku täisdeliktiline tegu on Tartu Biogaas OÜ kui juriidilise isiku vastutuse aluseks. Ringkonnakohus on leidnud, et kui puuduvad viited konkreetse füüsilise isiku tegevusele ning kui juriidilise isiku vastutus on omistatud ebaõigesti, tuleb vältimatult kohaldada

§-i 119 ning lõpetada väärteomenetlus kaebuse alusel (TlnRngk 4-21-916, p-d 56-75). Kaebuse p 2.14 kohaselt on Keskkonnaamet väärteoprotokollis justkui selgitanud, et juriidilise isiku derivatiivse vastutuse eelduseks oleva füüsilise isiku täisdeliktilise teona saab käsitleda Tartu Biogaas OÜ juhatuse liikme K. S. tegevust. Tähelepanuväärne on Keskkonnaameti käsitlus K. S. etteheidetava teo kirjeldusest. Keskkonnaamet on sisustanud K. S. tegevust mh järgnevalt: “K. S., olles Tartu Biogaas OÜ juhatuse ainus liige ja seaduslik esindaja, korraldas ajavahemikul 01.01.2023-31.12.2023 ettevõtte tegevust sellisel viisil, et Ilmatsalu biometaanijaamas biogaasi tootmisel tekkinud kääritusjääki anti üle ettevõtetele, kellel puudus vastav luba jäätmete vastuvõtmiseks. /…/ Ainuisikulise juhatuse liikmena oleks K. S. pidanud tagama ja korraldama ettevõtte töö viisil, et Tartu Biogaas OÜ tegevuse käigus tekkinud jäätmed oleks käitlemiseks üle antud selleks õigust omavale isikule.“ Kaebuse p 2.15 kohaselt viitavad eeltoodud väljavõtted väärteoprotokollist Keskkonnaameti käsitlusest selgelt mitte konkreetse füüsilise isiku täisdeliktilisele teole, vaid väidetavale puudulikule töökorraldusele juriidilise isiku siseselt. Siinkohal aga on kriitilise tähtsusega asjaolu, et puuduliku töökorralduse alusel on võimalik juriidiline isik vastutusele võtta alles 16 01.novembrist 2023 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni alusel (Kehtiva redaktsiooni KarS § 14 lg 1 p 2). Kaebuse p 2.16 kohaselt on Keskkonnaamet tuginenud ÄS § 187 lg-le 1, mille kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Keskkonnaamet on eelviidatud sätet vääralt tõlgendanud ja kohaldanud. Korraliku ettevõtja hoolsuse põhimõte kohustab juhatuse liiget tagama äriühingu tegevuse üldise õiguspärasuse läbi asjakohase töökorralduse, kuid ei too kaasa juhatuse liikme automaatset isiklikku kohustust täita iga üksikut seadusest tulenevat kohustust. Juhatuse liikme kohustus tagada äriühingu tegevuse õiguspärasus ei ole samastatav kohustusega täita isiklikult kõiki eriseadusest tulenevaid üksikuid nõudeid. Keskkonnaameti tõlgendus muudaks sisutühjaks kuni 31.10.2023 kehtinud karistusseadustiku redaktsioonis sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte. Kui aktsepteerida Keskkonnaameti tõlgendust, saaks mis tahes seadusest tuleneva kohustuse rikkumise automaatselt juriidilisele isikule omistada läbi juhatuse liikme tegevuse pelgalt ÄS §-st 187 tuleneva üldise hoolsuskohustuse alusel. Eeltoodu on selgelt vastuolus kehtiva õiguse ja Riigikohtu praktikaga. Kaebuse p 2.17 kohaselt ei ole Keskkonnaamet tegelikkuses tuvastanud, kelle töökohustuste hulka kuulus JäätS-st tulenevate väidetavate kohustuste täitmine. Väärteoprotokollis on tuvastatud, et kääritusjäägi üleandmise osas ei ole ametijuhendi järgi vastutav A. K.. Seega on menetleja automaatselt järeldanud, et järelikult vastutab kääritusjäägi üleandmise eest K. S., kuna juhatuse liikmena on tema kohustatud äriühingu tegevust õiguspäraselt korraldama. Eelviidatud konstruktsioon võiks teoreetiliselt olla kohaldatav juriidilise isiku vastutusele võtmiseks üksnes 2023. a novembrist kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsiooni järgi. A. K. toob oma ütlustes välja, et toorme sissetuleku kui ka kääritusjäägi väljamineku osas peab ülevaadet partnerlussuhete juht O. N.. Viimaselt Keskkonnaamet ütlusi võtnud ei ole. Samuti ei ole Keskkonnaamet tuvastanud, millised on O. N. töökohustused ning kas kääritusjäägi üleandmine kuulub tema vastutusalasse või mitte. Kaebuse p 2.18 kohaselt tuleb otsus tühistada ja menetlus lõpetada kaebuse alusel vastavalt

§ 119lg-le 1.

Keskkonnaamet ei ole tuvastanud, kelle töökohustuste hulka kuulus kääritusjäägi üleandmine, mistõttu on tuvastamata ka millise füüsilise isiku täisdeliktiline tegu on juriidilise isiku vastutuse aluseks. Järelikult ei ole võimalik vähemalt perioodil 01.01.202331.10.2023 Tartu Biogaas OÜ-d väärteoprotokollis ja otsuses sisustatud juriidilise isiku vastutuse konstruktsiooni alusel vastutusele võtta. Tulenevalt sellest, et menetleja ei ole väärteoprotokollis ajaliselt vastutuse mõttes mitte mingisugust erisust teinud, tuleb otsus tühistada igal juhul tervikuna. Kaebuse p 3 kohaselt oli Keskkonnaametis laiem ebaselgus, kuidas biogaasi tootmisel tekkivat kääritusjääki kvalifitseerida, mistõttu pole võimalik jaatada subjektiivse koosseisu täitmist. Kaebuse p 3.1 on kajastatud, et kuigi Tartu Biogaas OÜ on eeltoodust tulenevalt seisukohal, et väärteootsus tuleb tühistada pelgalt kaebuse pinnalt

§ 119

kohaselt, siis alljärgnevalt esitab ka täiendavad põhjendused, miks väärteootsus ei ole põhjendatud ning kuulub tühistamisele. Samuti jääb Tartu Biogaas OÜ ka eelnevalt esitatud vastuväidete juurde juhul, kui kohus peaks asja mingil põhjusel siiski edasi menetlema. Kaebuse p 3.2 kohaselt sedastas Tartu Biogaas OÜ juba vastulauses, et Tartu Biogaas OÜ-le keskkonnaloa väljastanud haldur T. P. tunnistas, et keskkonnaloa taotlemise ajal 2020.a oli ka Keskkonnaametis arusaam, et loomade väljaheited (jäätmekood 02 01 06) ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse ning kui see on biogaasi tootmise sisendiks, siis kääritusjäägi kasutamine toimub väetiseseaduse ja veeseaduse alusel. Otsuses on põhjendamatult see ütlus arvestamata jäetud. Keskkonnaamet väidab justkui kehtiks eelviidatud T. P. väide üksnes juhul, kui biogaasi tootmiseks kasutatakse loomade väljaheiteid ainsa toormena. Tegelikkuses ütlustest midagi sellist otsesõnu ei tulene. Ütlustest tuleneb 17 otsesõnu vaid see, et varasema tõlgenduse kohaselt käsitleti jäätmetena kääritusjääki vaid juhul, kui käärimisprotsessis toimus kõrvalekalle. Kaebuse p 3.3 kohaselt on Keskkonnaameti etteheited Tartu Biogaas OÜ-le arusaamatud ja õiguslikult põhjendamatud, arvestades, et keskkonnaloa väljastamise ajal ja ka edaspidi puudus isegi Keskkonnaameti enda asutuse sees õigusselgus kääritusjäägi olemusest. Keskkonnaamet ei ole suutnud selgitada, milliseid alternatiivseid ja õiguspäraseid tegevusi oleks Tartu Biogaas OÜ pidanud või saanud kääritusjäägi käitlemisel rakendama, eriti arvestades asjaolu, et selle ladustamine on keelatud. Ilmselge on see, et talu- või põllupidaja ei taotle omale üldjuhul vaid professionaalselt jäätmekäitlejatelt nõutavat keskkonnaluba selleks, et lihtsustatult öeldes, väetist põllule kanda. Tegemist on olukorraga, kus Tartu Biogaas OÜle heidetakse ette tegevust, mille õiguslik regulatsioon oli ebaselge ning mille osas puudusid tegelikud ja reaalsed alternatiivid. Kaebuse p 3.4 kohaselt jääb Tartu Biogaas OÜ vastulauses esitatud seisukoha juurde, mille kohaselt ei ole reaalne, et põllupidajad hangivad endale jäätmekäitluseks keskkonnaloa. Otsuses on menetleja välja toonud, et Tartu Agro AS on nüüd väidetavalt esitanud keskkonnakompleksloa muutmise taotluse. Arvesse tuleb võtta, et eelviidatud äriühing on vastavas valdkonnas tegutsejatest üks suuremaid (2023. aasta käive ületas 10 miljonit eurot). On ilmselge, et iga väike- ja mikroettevõte omale keskkonnaluba taotlema ei hakka. Teisalt on Tartu Agro AS-l juba ca 15 aastat olemas olnud mitu kompleksluba. Samas ei olnud ka Tartu Agro AS, kui üks turu suurimaid tegijaid, kuni Keskkonnaameti viidatud keskkonnaloa muutmise taotluseni vastavat taotlust seni esitanud. Ka see asjaolu viitab, et kuni praeguseni ei ole olnud selge, kuidas regulatsioone peaks tõlgendama ning millisest arusaamast peaks lähtuma, sh on see segadus olnud läbivalt ka Keskkonnaameti enda asutuse sees. Kaebuse p 3.5 kohaselt on Keskkonnaameti etteheide, et Tartu Biogaas OÜ ei teavitanud kääritusjäägi vastuvõtjat (Eerika Farm OÜ) kääritusjäägi kvalifitseerumisest jäätmena, õiguslikult ebaloogiline. Tartu Biogaas OÜ tegevus – kääritusjäägi käsitlemine tootena, mitte jäätmena – oli kooskõlas nii ettevõtte enda kui ka Keskkonnaameti tollase arusaamaga. Just see asjaolu tõendab, et Tartu Biogaas OÜ tegutses heauskselt ja kooskõlaliselt arusaamaga kääritusjäägi staatusest. Seetõttu iseloomustab Keskkonnaameti etteheite aluseks olev sündmus tegelikkuses Tartu Biogaas OÜ ja Keskkonnaameti tollase arusaamaga kooskõlalist käitumist. Kaebuse p 3.6 kohaselt ilmestab eelviidatud asjaolu, et tegelikkuses ei ole etteheidetud tegu toime pandud isegi ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõttes. Viidatud sätte järgi paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süütekoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Tartu Biogaas OÜ käsitles kääritusjääki kui toodet, tuginedes mh Keskkonnaametilt tulnud sisendile (vt T. P. ütlused). Keskkonnaameti siseselt ei olnud üheselt selge, kuidas kääritusjääki kvalifitseerida. Seega Keskkonnaameti väide, et Tartu Biogaas OÜ oleks pidanud ette nägema, et kääritusjääki tuleb käsitleda kui jäädet JäätS-i mõttes, samal ajal kui Keskkonnaamet ise seda majasiseselt jäätmeks ei pidanud, on põhjendamatu ja ei ole mõistlik. Seetõttu ei ole tuvastatav isegi ettevaatamatus KarS § 18 mõttes, mistõttu ei ole subjektiivne koosseis täidetud ning Tartu Biogaas OÜ-d ei ole võimalik väärteo toimepanemise eest vastutusele võtta. Kaebuse p 3.7 kohaselt on oluline veel märkida, et pärast Keskkonnaameti seisukohavõttu, et kääritusjääki tuleb käsitleda igal juhul jäätmena JäätS-i mõttes, on Tartu Biogaas OÜ järjepidevalt tegutsenud selle nimel, et saada sertifikaat, mille olemasolul on vaieldamatult lubatud kääritusjääki tootena käsitleda ning anda seda tegevusluba mitteomavatele vastuvõtjatele. Väärteomenetluse jooksul on Tartu Biogaas OÜ sertifikaadi omandanud. Sellest olenemata on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et valdkonna regulatsioon, sh sertifitseerimiskohustus, on põhiseadusega vastuolus. 18 Kaebuse p 4 kohaselt on määruses nr 12 sätestatud eeldused kääritusjäägi tootena turule laskmiseks, s.h sertifitseerimiskohustus ning sertifitseerimise eeldused, põhiseadusega vastuolus ning tuleb jätta käesolevas asjas kohaldamata, mistõttu tuleb otsus tervikuna tühistada ning menetlus lõpetada. Kaebuse p 4.1 kohaselt on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ (edaspidi määrus nr 12) sätestab ebarealistlikud ja põhiseadusega vastuolus olevad nõuded ja kohustused, mis piiravad ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust olukorras, kus puudub reaalne oht keskkonnale. Kaebuse p 4.2 kohaselt võib määruse nr 12 § 1 lg 2 järgi kääritusjäägi tootja kääritusjäägi tootena turule lasta, kui kääritusjääk vastab määruse nõuetele. Väär on Keskkonnaameti seisukoht, et Tartu Biogaas OÜ oleks turule lasknud kääritusjääki kui jäädet jäätmeseaduse mõttes. Tartu Biogaas OÜ on läbivalt olnud seisukohal, et väljastab turule kääritusjääki tootena See veendumus on tõendatud nt tunnistaja B. A. ütlustega, mille kohaselt Tartu Biogaas OÜ väljastas Eerika Farm OÜ-le kääritusjääki tootena. Keskkonnaameti seisukoht, et Tartu Biogaas OÜ kääritusjääk ei vasta määruses nr 12 sätestatud nõuetele, mistõttu tuleb seda käsitleda jäätmena jäätmeseaduse mõttes, tuleb jätta tähelepanuta. Määruses nr 12 sätestatud nõuded kääritusjäägi tootena turule laskmiseks on ebaproportsionaalsed ning põhiseadusega vastuolus. Kaebuse p 4.3 kohaselt on määruse nr 12 lisa 2 tabelis 1 sätestatud kääritusjäägi kvaliteedinõudena, mille täitmine on vältimatu eeldus kääritusjäägi sertifitseerimiseks ja tootena käsitlemiseks, et 25 grammi suuruses proovis ei tohi leiduda mitte ühtegi salmonellabakterit. Selline absoluutne nõue salmonellabakteri puudumise kohta riivab ebaproportsionaalselt põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust ja §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust ja on teaduslikult põhjendamata. Nõue ei arvesta kääritusjäägi tegelikku kasutusotstarvet põllumajandusväetisena ega asjaolu, et kääritusjääki kasutatakse sisuliselt samal otstarbel kui vedelsõnnikut. Vastavalt menetluses esitatud ekspertarvamusele (lisa 5) ja Eesti Maaülikooli uuringutele on kääritusjäägi ja vedelsõnniku mõju mulla mikroobikooslusele võrreldav (vt https://www.emu.ee/ylikoolist/uudised/pressiteated/uudis/2024/01/23/biometaani-tootmiseltekkivkaaritusjaak-on-asendamatu-mullaparandaja-ja-toitainete-ringlusallikas/). Salmonellabakterite esinemine on loomulik nii kääritusjäägis kui ka vedelsõnnikus, mistõttu nulltolerantsi nõue kääritusjäägi osas ei ole põhjendatud. Ekspertarvamusest tuleneb selgelt, et salmonellabakteri nulltolerants kääritusjäägi tootena kasutamisel ei ole hädavajalik ega asjakohane. Niivõrd range nõue takistab põhjendamatult kääritusjäägi kasutamist põllumajandusväetisena. Samuti on Eesti Biogaasi Assotsiatsioon (edaspidi EBA) selgel seisukohal, et digestaadi sertifitseerimisele seatud nõuded ei ole põhjendatud ega mõistlikud. Biogaasi tootmine on täna Eestis parim toimiv näide täielikust ringmajandusest, kus põllumajanduslik tooraine ja kontrollitud toiduainetööstuse jäägid kokku saavad ning tekib kodumaine rohegaas. Rohegaas on vajalik, et täita Euroopa Liidust Eestile määratud ringmajanduse ja kliimaaeesmärke ning kodumaine tootmine suurendab Eesti energiajulgeolekut (Lisa 6). Kaebuse p 4.4 kohaselt olukorras, kus määruse nr 12 §-des 9 ja 10 sätestatud sertifitseerimiskohustuse täitmise vältimatuks eelduseks on eelviidatud nn nulltolerants salmonellabakterite osas, on ka sertifitseerimiskohustus kui selline ebaproportsionaalne. Oluline on rõhutada, et vastavalt määruse nr 12 nõuetele, peab kääritusjäägi tootja pidevalt tõendama salmonellabakterite puudumist, vastasel juhul tunnistatakse sertifikaat vastavalt määruse § 10 lg 7 alusel kehtetuks. Ka EBA on seisukohal, et antud sertifikaadi saamine/hoidmine on väga keeruline kui mitte võimatu, sest määratud parameetrid on ebamõistlikult ranged (Lisa 6). Lisaks kinnitab EBA, et isegi kui vastav sertifikaat saadakse, siis on pidevalt oht, et sertifikaat võidakse mõne formaalse nn “puuduse” tõttu tühistada. Tegelikkuses ei tekita sertifitseerimata biogaasi kääritusjäägi kasutamine põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks tootena, st ilma, et põllupidajal oleks selleks tegevuseks 19 keskkonnaluba, mitte mingisugust kahju ei keskkonnale ega inimeste tervisele. Vastavalt ekspertarvamusele (lisa 5) ei too ka sertifitseerimata biogaasi kääritusjäägi kasutamine mullaviljakuse tõstmiseks selleks tegevuseks keskkonnaluba mitteomavate isikute poolt kaasa kahjulikke tagajärgi. Arvamuse kohaselt ei ole sellise tegevuse mõjud negatiivsemad sõnniku kasutamise mõjudest. Pigem on võimalikud riskid isegi väiksemad ning ei ole teada, et salmonellabakteri leidumine põllumajanduses kasutatavas sõnnikus (analoogselt ka kääritusjäägis) oleks toonud kaasa haiguspuhanguid. Samuti on eksperdid leidnud, et kui kääritusjääki kasutatakse põllumajandustootja põldudel toitainete või mullaparandusainena, siis ei ole hetkeseisuga keskkonnakaitse seisukohast vajalik sertifitseerimisprotsess ning hädavajalik ja asjakohane ei ole ka kääritusjäägi tootena kasutamiseks salmonellabakteri osas eeldatav nulltolerants. Kaebuse p 4.5 kohaselt riivab praktikas ebavajalike ja ebaproportsionaalsete nõuete esitamine kääritusjäägi tootena käsitlemisele otseselt Tartu Biogaas OÜ ettevõtlusvabadust ja omandiõigust seetõttu, et ohustab ühelt poolt tooraine kättesaadavust ning teiselt poolt on sisuliselt võimatu õiguspäraselt vabaneda biogaasi tootmisel paratamatult tekkivast kääritusjäägist. Kaebuse p 4.6 kohaselt moodustab Tartu Biogaas OÜ jaoks ülekaaluka osa biogaasi tootmiseks vajalikust sisendist loomade sõnnik. Loomakasvatajad, kes sõnnikut Tartu Biogaas OÜ-le tarnivad, on huvitatud ka sellest, et saada tagasi tekkiv kääritusjääk kui väärtuslik väetis, et kasutada seda kas oma põldudel või võõrandada kolmandatest isikutest põlluharijatele. Kui see ei ole ülemääraste takistusteta võimalik, on loomakasvatajate jaoks oluliselt kasulikum kasutada kas oma põldudel või võõrandada põlluharijatele vedelsõnnikut, mida ei käsitleta kehtiva regulatsiooni kohaselt jäätmetena ja mida seetõttu võib (erinevalt kääritusjäägist) vabalt kasutada. Olukorras, kus sõnniku ühel viisil kasutamiseks (biogaasi tootmine ja sertifitseerimata kääritusjäägi kasutamine) on vaja omada jäätmeluba, aga teisel viisil kasutamiseks (vedelsõnniku otse põllule viimine) ei ole luba vaja, väheneb oluliselt loomakasvatajate ja põllupidajate huvi toota sõnnikust biogaasi. Seega ohustavad ebaproportsionaalsed määruse nr 12 nõuded otseselt Tartu Biogaas OÜ juurdepääsu ettevõtlustegevuseks vajalikule toorainele. Kaebuse p 4.7 kohaselt, eeltoodust taganemata, isegi kui Tartu Biogaas OÜ saaks teoreetiliselt loomakasvatajatelt biogaasi tootmiseks piisavas koguses sõnnikut, ei oleks tal tekkivast kääritusjäägist võimalik õiguspäraselt vabaneda. Olukorras, kus kääritusjääk ei täida salmonellabakteri osas kehtestatud nõudeid ja seetõttu ei oma ettevõtja selle tootena võõrandamiseks vajalikku sertifikaati, tuleks seda käsitleda jäätmetena. Kuna tegemist on vedeljäätmetega, puudub ka teoreetiliselt võimalus kääritusjääki prügilasse ladestada. Põhimõtteliselt oleks võimalik põllupidajatel taotleda sertifitseerimata kääritusjäägi põllule viimiseks jäätmeluba. Arvestades kaasnevat halduskoormust ja seda, et alternatiivina võib põllupidaja ilma luba taotlemata kasutada sarnaste omadustega vedelsõnnikut, siis nagu Tartu Biogaas OÜ juba vastulauses välja tõi, ei ole loa taotlemine praktikas realistlik alternatiiv. Seda tõendab ka asjaolu, et teadaolevalt ei ole ükski põllumajandusettevõtja seda teinud. Nagu punktis 3.4 viidatud, siis on ka Keskkonnaamet välja toonud, et vaid üks Eesti suuremaid põllumajandusettevõtjaid on asunud luba taotlema, ent ei ole seda veel saanud. Ka EBA-le teadaolevalt ei ole põllupidajatele seni antud jäätmeluba sertifitseerimata kääritusjäägi põllule viimiseks, mis omakorda ilmestab selle variandi ebapraktilisust (vt selles osas Lisa 6 ). Kaebuse p 4.8 kohaselt tuleb määruse nr 12 nõuete põhiseaduspärasuse hindamisel lähtuda põhiseaduse §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttest. Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on abinõu (antud juhul salmonellabakteri nulltolerantsi nõue ja sertifitseerimiskohustus) proportsionaalne, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas. Tartu Biogaas OÜ on seisukohal, et abinõud ei ole sobivad, sest ekspertarvamuse kohaselt ei taga need iseenesest kääritusjäägi ohutumat kasutamist. Samuti ei ole abinõud vajalikud, võimalik on rakendada vähemkoormavaid meetmeid. Abinõud ei ole ka mõõdukad, arvestades et salmonellabakteri nulltolerantsi nõue on teaduslikult põhjendamata ja samas takistavad 20 nulltolerantsi ja sellega seotud sertifitseerimise nõue Tartu Biogaas OÜ-l oma tegevuse jätkamist. Seetõttu ei vasta seadusandja valitud abinõud proportsionaalsuse põhimõttele, piirangutega kaasnev ettevõtlusvabaduse ja omandipõhiõiguse riive on intensiivsem, kui saavutatav keskkonnakaitseline eesmärk. Kaebuse p 4.9 kohaselt on määruse nr 12 §-d 9 ja 10 ning lisa 2 tabelist 1 tulenevad nõuded põhiseadusega vastuolus, sest riivavad ebaproportsionaalselt ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. Samuti takistavad need Eestile seatud ringmajanduse ja kliimaeesmärkide täitmist ning vähendavad Eesti energiajulgeolekut (Lisa 6). Ekspertarvamuse kohaselt ei põhjusta kääritusjääk iseenesest keskkonnariski ning salmonellabakteri nulltolerantsi nõue on põhjendamatu. Seaduses sätestatud nõuded ei arvesta põllumajandustegevuse praktilise korraldusega (lisa 6) ega ole proportsionaalsed võimalike keskkonnaohtudega. Eksperdiarvamusest (lisa 5) nähtub selgelt, et kääritusjäägi käitlemisel vee- ja väetiseseaduse nõuete kohaselt ei teki negatiivseid keskkonnamõjusid. Ka käesolevas asjas on Keskkonnaamet ise otsuses kinnitanud, et mingeid kahjulikke tagajärgi keskkonnale ei ole tekkinud. Seega riivab seadusandja põhjendamatult ettevõtlusvabadust ja seab ebaproportsionaalseid nõudeid olukorras, kus reaalne oht keskkonnale või tõsiseltvõetav tegevusalternatiiv puudub. Kaebuse p 4.10 kohaselt ilmestab määruse nr 12 §-dest 9 ja 10 ning lisa 2 tabelist 1 tulenevate nõuete vastuolu põhiseadusega ka see, et kääritusjääk vastab JäätS § 21 lg-s 1 sätestatud sisulistele kriteeriumitele, millest lähtudes tuleks sisustada jäätmete lakkamist. JäätS § 21 lg 1 p-de 1-4 järgi lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need on läbinud ringlussevõtu või muu taaskasutamistoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele: 1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil; 2) asjal on turg või asja järele on nõudlus; 3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele; 4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele. Kaebuse kohaselt täidab kääritusjäägi kasutamine põllumajandusväetisena kõik eelnimetatud tingimused ka ilma salmonellabakteri osas nulltolerantsi rakendamise ja sertifitseerimise nõudeta, mistõttu on ilmselgelt tegemist ebaproportsionaalsete nõuetega. Kääritusjääki kasutatakse tavapäraselt ja järjepidevalt põllumajandusväetisena mullaviljakuse tõstmiseks (p 1). Kääritusjäägi järele on põllumajandussektoris püsiv nõudlus (p 2). Kääritusjääk vastab väetiseseaduses ja veeseaduses sätestatud nõuetele ning on oma omaduselt võrreldav teiste orgaaniliste väetistega, nt vedelsõnnikuga (p 3). Kääritusjäägi kasutamine põllumajandusväetisena ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele, kui seda kasutatakse vastavalt põllumajandustavadele ja vee- ning väetiseseaduses sätestatule (p 4) (vt Lisa 5). Kaebuse p 4.11 kohaselt olukorras, kus kohus tunnistab keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ §-d 9 ja 10 ning lisa 2 tabel 1 põhiseadusega vastuolus olevaks, langeb ära ka praegusel kujul põhjendamatult kehtestatud (eelkõige seonduvalt salmonella nulltolerantsi nõudega) sertifitseerimise kohustus, mis tähendab, et tegelikult vastab Tartu Biogaas OÜ kääritusjääk mh määruse nr 12 § 1 lg 2 kohaselt määruse nõuetele ning Tartu Biogaas OÜ võis igal juhul kääritusjäägi tootena turule lasta. Vastupidist ei ole Keskkonnaamet väitnud ning eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et Tartu Biogaas OÜ-le on sertifikaat väljastatud. Ehk kääritusjääk lakkas ka JäätS § 21 lg 2 kohaselt olema jääde. Kaebuse p 4.12 kohaselt ei ole Tartu Biogaas OÜ etteheidetavaid rikkumisi toime pannud. Tulenevalt asjaolust, et kääritusjääk on vastavalt JäätS § 21 lg-le 2 lakanud olemast jääde, ei ole Tartu Biogaas OÜ väljastanud jäätmeid selleks luba mitteomavatele isikutele, mistõttu ei ole toime pandud JäätS § 28 lg-tes 1 ja 2 ning § 73 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisi. Kaebuse p 5 kohaselt taotletakse alternatiivselt menetlus lõpetada

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse p 5.1 kohaselt võib kohus

§ 132

lg 1 p 3 kohaselt tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse, sh

§ 30lg 1 p-s 1 sätestatud alusel.

21

§ 30

lg 1 p 1 alusel võib väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kaebuse p 5.2 kohaselt, kuna tegelikkuses mitte mingisugust kahju tekitatud ei ole, palub Tartu Biogaas OÜ alternatiivselt kohtul otsus tühistada ja menetlus lõpetada

§ 30lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse p 5.3 kohaselt nõustub Keskkonnaamet sõnaselgelt, et kääritusjäägi kasutamisest ei ole tekkinud negatiivseid tagajärgi (vt otsuse lk 6). Samuti on Keskkonnaamet süüd mõjutavate asjaoludena õigesti arvesse võtnud, et Tartu Biogaas OÜ-l puuduvad varasemad karistused või rikkumised jäätmeseaduse või selle alamaktides sätestatud nõuete rikkumise osas. Veel enam, Keskkonnaamet toob õigesti välja, et Tartu Biogaas OÜ on menetluse jooksul saanud sertifikaadi, mille kohaselt kääritusjääk lakkab olemast jääde. Tartu Biogaas OÜ esindaja selgitas, et käimas oli sertifikaadi saamise protsess, mis on oma olemuselt keeruline ja aeganõudev (vt K. S. ütlused). Asjaolu, et Tartu Biogaas OÜ sertifikaadi sai, viitab üheselt sellele, et tegelikkuses on väidetav rikkumine olnud üksnes puhtformaalne, st tegelikkuses seisneb kogu menetluse etteheide justkui formaalses sertifikaadi puudumises ning mitte tegelikes sisulistes probleemides või nõuetele mittevastavuses. Seetõttu tuleb avalik huvi menetluse jätkamiseks hinnata puuduvaks. Tegelikkuses käitus Tartu Biogaas OÜ kääritusjäägiga nõuetele vastavalt, andes selle talupidajatele väetiseks, mis on kääritusjäägi soovitatav kasutusviis. Kaebuse p 5.4 kohaselt kinnitab avaliku menetlushuvi puudumist ka EBA esitatud arvamus (lisa 6), mille kohaselt on praegused kääritusjäägi sertifitseerimise nõuded ebamõistlikult ranged ning sertifikaadi puudumisel nõutav jäätmeluba on ebapraktiline süsteem, mida pole tegelikkuses isegi rakendatud. Seejuures on kääritusjäägi puhul tegemist ohutu ja põllupidajate poolt hinnatud väetisega. Kaebuse p 5.5 kohaselt on otsuses jäetud põhjendamata, miks Keskkonnaamet ei hinda menetlusaluse isiku süüd väheseks. Seejuures ilmestab Tartu Biogaas OÜ vähest süüd käesoleva kaebuse p-s 3 väljatoodu. Keskkonnaametis eneses oli laiem segadus, kuidas kääritusjääki kvalifitseerida. Olukorras, kus järelevalveasutus ise ei suutnud üheselt määratleda kääritusjäägi õiguslikku staatust, ei saa eeldada, et Tartu Biogaas OÜ oleks iseseisvalt pidanud jõudma järelduseni, et tegemist on jäätme, mitte tootega, kuigi selleks ühtegi mõistlikku põhjust ei esine. Samuti nähtub, et tegelikkuses on ka Keskkonnaamet seisukohal, et Tartu Biogaas OÜ süü on väike. Kaebuse p 6 kohaselt taotletakse alternatiivselt väärteootsus tühistada ja vähendada karistust. Kaebuse p 6.1 kohaselt, juhul kui kohus otsustab jätta käesoleva kaebuse eeltoodu osas rahuldamata ning ei tühista otsust ega lõpeta menetlust

§ 119

lg 1,

§ 29

lg 1 p 1 või

§ 30

lg 1 p 1 alusel, palub menetlusalune isik kohtul vähendada Keskkonnaameti poolt määratud trahvi. Trahvi määramisel tuleb mh arvestada rikkumise raskust ning tekkinud kahju ulatust. Arvestades, et käesoleval juhul ei ole tõendatud kahju tekkimine ning väidetava rikkumise esinemine, ei ole 8000 euro suurune trahv proportsionaalne ja põhjendatud. Seetõttu tuleb igal juhul trahvisummat oluliselt vähendada. Kaebuse p 6.2 kohaselt on Keskkonnaamet väidetava teo kvalifitseerinud ja rahatrahvi määranud JäätS § 1201 lg-te 1 ja 2 järgi. Tartu Biogaas OÜ on seisukohal, et Keskkonnaamet on väidetava teo vääralt kvalifitseerinud. Tegelikkuses tulnuks spetsiaalsuse põhimõttest tulenevalt kohaldada JäätS § 120 lg-tes 1 ja 2 sätestatut, mistõttu tuleb määratud trahvi igal juhul vähendada. Kaebuse p 6.3 kohaselt karistatakse JäätS § 1201 lg 1 järgi rahatrahviga jäätmete käitlemise eest jäätmeloa või kompleksloata, kui luba on nõutav, või loa nõudeid rikkudes. JäätS § 120 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga jäätmete tekke vältimise või jäätmehoolduse nõuete, sealhulgas jäätmete üleandmise kohustuse või üleandmise nõuete, või jäätmealase arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest. Vastavalt Keskkonnaameti käsitlusele on formaalselt täidetud mõlemas süüteokoosseisus kirjeldatud koosseis. Väidetavalt kääritusjäägi üleandmine 22 ettevõtetele, kellel puudub luba jäätmete vastuvõtmiseks, on Keskkonnaameti käsitluse kohaselt korraga nii jäätmete üleandmise kohustuse rikkumine JäätS § 120 lg 1 mõttes kui ka jäätmeloa nõuete rikkumine JäätS § 1201 lg 1 mõttes. Ehk kui lähtuda Keskkonnaameti loogikast, siis oleks täidetud kaks erinevat väärteokoosseisu, mistõttu tuleb analüüsida kogumi tekkimist. Antud juhul tekiks mitteehtne kogum. Kaebuse p 6.4 kohaselt peaks mitteehtsa ehk näivkogumi korral esmapilgul olema tegemist kogumiga, tegelikult aga ei võeta isikut vastutusele kõigi koosseisude alusel, millele tema tegu vastab (Sootak, J. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura

1. Lk 109 ). Käesoleval juhul kohaldub seadusainsuse põhimõte, mille kohaselt kahest iseenesest kohaldamisele kuuluvast ning ideaal- või reaalkogumi moodustada võivast koosseisust üks hõlmab ammendavalt juhtunu kogu (seega ka teises teos ilmnenud) ebaõiguse ( H-H. Jeschek, T. Weigend. Lehrbuch des Strafrechts. AT.
2. Aufl. Berlin: Duncker & Humblot
3. Lk 732 ). Riigikohus on samuti selgitanud, et seadusainsuse korral on isik ühe teoga realiseerinud formaalselt vähemalt kaks erinevat süüteokoosseisu, ent erinevalt ideaalkogumist tuleb mitteehtsa kogumi korral kohaldamisele vaid üks koosseis, mis hõlmab endas kogu juhtunu ebaõiguse (RKKK 3-1-1-2811, p 13.1 ja 3-1-1-22-11, p 13.2). See tähendab, et kui üks norm hõlmab loogiliselt teise ehk üldnorm sisaldub erinormis, kuulub kohaldamisele üksnes erinorm, lex specialis derogat legi generali (Sootak, J. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura
4. Lk 110). Kaebuse p 6.5 kohaselt on Tartu Biogaas OÜ seisukohal, et antud juhul on JäätS § 120 lg 1 erinorm JäätS § 1201 lg 1 osas. JäätS § 120 1 lg 1 koosseis on täidetud, kui esineb ükskõik milline jäätme- või kompleksloas sätestatud nõude rikkumine. JäätS § 120 lg 1 koosseis on täidetud, kui rikutud on konkreetselt jäätmete üleandmise kohustus. Seega tuleb jäätmete üleandmise kohustuse rikkumine kvalifitseerida JäätS § 120 lg 1 järgi, mitte § 120 1 lg 1 järgi. Keskkonnaamet on igal juhul vääralt jätnud erinormi kohaldamata ja kvalifitseerinud väidetava teo JäätS § 1201 lg 1 järgi. Kaebuse p 6.6 kohaselt tuleb sellest tulenevalt Tartu Biogaas OÜ-le määratud karistust vähendada. Väidetava teo ümberkvalifitseerimisel JäätS § 120 lg-s 1 sätestatud teoks, muutub maksimaalne sanktsiooniraam 4 korda väiksemaks, st juriidilist isikut on JäätS § 120 lg 2 järgi võimalik karistada kuni 100 000 eurose rahatrahviga. See tähendab, et lähtudes otsuses esitatud trahvi määramise loogikast, saab teo ümberkvalifitseerimisel olla maksimaalseks Tartu Biogaas OÜ-le määratud trahviks kuni 2000 eurot. Kaebuse punktis 7 on kajastatud menetlusõiguslikud küsimused. Kaebuse p 7.1 kohaselt kinnitab vandeadvokaat Rauno Ligi käesolevaga, et ta on Tartu Biogaas OÜ kaitsja. Kaebuse p 7.2 kohaselt taotletakse kaebuse lahendamist Harju Maakohtus vastavalt menetlusaluse isiku asukohale, milleks on Roseni tn 11, Tallinn. Kaebuse p 7.3 kohaselt on

§ 114lg 1 p-st 2 tulenevalt Tartu Biogaas OÜ-l õigus otsus vaidlustada.

Kaebuse p 7.4 kohaselt juhul, kui kohus ei tühista otsust ega lõpeta menetlust

§ 119

lg 1 alusel, siis soovib menetlusalune isik asja läbivaatamist istungil ja osaleda kaitsja vahendusel. Tartu Biogaas OÜ kaitsja 21.01.2025 kaebusele on lisatud: Lisa

1. 04.12.2024 väärteoprotokoll Lisa
2. 19.12.2024 Tartu Biogaas OÜ vastulause Lisa
3. 02.01.2025 väärteootsus Lisa
4. 06.01.2025 väärteootsuse edastamise e-kiri Lisa
5. 27.02.2024 maamajanduse ökonoomika õppetooli professor R. V. juhtimisel koostatud Eesti Maaülikooli ekspertide töörühma ekspertarvamus Lisa
6. 17.01.2025 Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni arvamus kääritusjäägi sertifitseerimise ja vastuvõtmise nõuete osas, 23 Lisa
7. Keskkonnaameti 08.01.2025 täpsustus karistuse suuruse osas. Kaitsja kaebuse Lisa 5 koosneb kahest küsimusest ja neile antud kahest vastusest ning selle on digitaalselt 27.03.2024 allkirjastanud R. V., kelle kohta on vastuste lõpus enne digitaalallkirjade lehte kajastatud, et R. V. on Eesti Maaülikoolis maamajanduse ökonoomika õppetooli professor, kes koondas Eesti Maaülikooli ekspertide töörühma. Kaitsja kaebuse Lisa 5 on alljärgnev. Vastused küsimustele:
8. Kas sertifitseerimata biogaasi kääritusjäägi kasutamine põllumajanduses mullaviljakuse tõstmiseks ilma, et põllupidajal oleks selleks tegevuseks keskkonnaluba, on tegevus, mis tekitab alati ja tingimata keskkonnale ja inimeste tervisele kahju? Kui ei, siis millistest teguritest tegevuse kahjulikkus peaasjalikult sõltub? Ei tekita. Keskkonnakahju (N ja P leostumine) tekib kääritusjäägi kasutamisel vaid siis, kui seda viiakse taimkatteta põllule või mulda viidav N ja P kogus on suurem kultuuri võimest seda omastada. Seega ei tulene risk kääritusjäägist vaid inimesest, kes seda väetiseks kasutab. Igal juhul tuleb laotusnormi arvestamisel lähtuda veeseadusest. Kääritusjäägi keskkonnamõju ja mõju inimese tervisele on sarnane vedelsõnniku omaga. Salmonellabakterid võivad esineda nii kääritusjäägis kui ka vedelsõnnikus. EMÜ kääritusjäägi ja vedelsõnnikuga tehtud uuringud on näidanud, et nende mõju mulla mikroobidele on sarnane. Ühest uuringust tuli välja, et kääritusjäägis sisalduvad patogeensed bakterid võivad mõjuda negatiivselt silo kvaliteedile. Võrreldi Eestis aastatel 2013‒2014 mineraalväetise, vedelsõnniku ja vedelsõnniku kääritusjäägiga väetatud taimikult kogutud biomassist toodetud silo kvaliteeti. Orgaanilised väetised anti kevadel, rohukasvu alguses taimiku pinnale. Uuring näitas, et väetise liigil ei olnud olulist mõju rohusilo mikroobikooslusele – variantides, kus sileerimisel kasutati SIL-ALL kindlustuslisandit, jäi kahjulike mikroobide (coli-laadsed, võihappebakterid, enterobakterid) arvukus madalaks ning silo klassifitseerus heaks siloks. Kokkuvõttes märgib uuringu autor, et rohumaa väetamine kääritusjäägi või vedelsõnnikuga ei suurenda rohusilo saastumise riski silo kvaliteeti kahjustavate mikroobidega. EMÜ kääritusjäägi sobivuse ja kvaliteedi uuringus sisaldas kirjandusülevaade ka patogeenseid baktereid. Kirjandusülevaatele toetudes saab väita, et kääritusjäägiga väetamisel ei ole risk inimese tervisele suurem kui see on vedelsõnniku puhul. Pigem vastupidi. Kääritusjäägi laotamisega on seotud eelarvamused taime- ja inimpatogeenide võimaliku leviku osas, kuid valdkondlikult on üldtunnustatud tõdemus, et anaeroobne kääritamine vähendab oluliselt patogeenide arvukust ning seda nii tavapärases mesofiilses temperatuurivahemikus 37–40 °C, kuid veelgi enam termofiilses protsessis 50–55 °C juures (Franke-Whittle & Insam, 2013). Anaeroobne kääritamine on efektiivne protsess inaktiveerimaks enamusi patogeenseid vorme nagu bakterid, viirused, seedeelundkonna parasiidid ja ka seened. Patogeenidega seotud riske ei ole võimalik orgaaniliste väetiste nagu vedelsõnnik ja kääritusjääk puhul kunagi lõplikult välistada, kuid anaeroobne kääritamine garanteerib patogeenide kontsentratsiooni märkimisväärse vähenemise ning alandab olulisel määral patogeenidega seotud riske orgaaniliste väetiste kasutamisel (Insam et al., 2015). Kokkuvõttes ei ole parima teadmise kohaselt uuringuid, mis näitaks kääritusjäägi mõju inimese tervisele ja keskkonnale erinevust vedelsõnniku omast. Samuti puudub info, et kääritusjääk oleks kuskil mõne inimese tervist kahjustanud. Kui kääritusjääki kasutatakse põllumajandustootja põldudel toitainete või mullaparandusainena, siis ei ole hetkeseisuga keskkonnakaitse seisukohast vajalik sertifitseerimisprotsess.
9. Kas nõue, et biogaasi kääritusjäägis ei tohi selleks, et seda oleks lubatud tootena kasutada (st see vabaneks jäätmestaatusest), olla mitte mingil määral salmonellabakterit (nn 24 nulltolerants), on hädavajalik - st kas ükskõik kui vähene ja mis tüüpi salmonellabakteri esinemine kääritusjäägis muudab selle inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikuks? James ja Joyce

§ 30lg 1 punkti 1 alusel menetluse lõpetamiseks alused puuduvad.

Kaebuses on välja toodud, et väärteomenetluse jooksul saadi kääritusjäägi jaoks vastav sertifikaat, seega saadi see sertifikaat hiljemalt

1. aasta jooksul. Samas määrus nr 12 võeti vastu
2. aastal. Keskkonnaluba on Ilmatsalu biometaanijaamal kehtivusega 2021.aastast. Seega oli ettevõttel aega mitmeid aastaid, et sertifitseerimisprotsess algatada ja sertifikaat saada. Tõendusmaterjalist nähtub, et ettevõte oli teadlik sertifitseerimise vajadusest, kui tahetakse kääritusjääki tootena turule lasta, kuid andis kääritusjääki sõltumata sellest üle isikutele, kellel käitlemiseks luba puudus ajal, mil tal veel vastavat sertifikaati ei olnud. Menetluse käigus on tuvastatud kääritusjäägi üleandmine
3. aastal vähemalt 10-le ettevõttele. Seega ei ole olnud tegemist üksikjuhtumiga, vaid ettevõtte poolt korduva ja plaanitud tegevusega. Arvestades ettevõtte teadlikkust kehtivatest nõuetest, kääritusjäägi mitmel korral üleandmist aasta jooksul, ei saa sedastada väikse süü olemasolu. Võttes arvesse, et kääritusjäägi kasutamisel tuleb vastavalt määrusele nr 12 järgida mitmeid kvaliteedinäitajaid ja ohutust tagavaid kriteeriume, on võimalik nõuetele mittevastavalt aine käitlemisel keskkonna- ja terviseriskide realiseerumine, mistõttu on avalik huvi menetluse jätkamiseks olemas. 29 Kaebuse kohaselt, kuivõrd tegu oli jäätmete üleandmise nõuete rikkumisega, oleks pidanud teo kvalifitseerima ja karistuse määrama JäätS § 120 järgi ja mitte JäätS § 1201 järgi. Keskkonnaamet on seisukohal, et nimetatud väide on alusetu. Nimelt on üldmenetluse otsuse kohaselt tegu kvalifitseeritud nii JäätS § 120 lg 2 kui § 120 1 lg 2 järgi. Karistuse määramisel on arvestatud karistusseadustiku § 63 lõiget 1, mille kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Tegu vastab mõlemale koosseisule. Vastavalt teokirjeldusele on kääritusjäägi kui jäätme selleks mitte luba omavatele isikutele üleandmisel rikkunud peale JäätS § 28 toodud nõuete ka Tartu Biogaas OÜ-le väljastatud keskkonnaloas toodud nõuet. Kuivõrd JäätS § 120 1 lg 2 näeb ette raskeima karistuse, on karistus vastavalt karistusseadustikus toodud põhimõttele selle järgi määratud. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel lähtunud korrektselt karistuse määramise aluseks olevatest põhimõttetest, sealjuures hinnanud süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning määranud karistuse, mis jääb alla 1/10 sanktsioonimäära. Karistuse suurus on proportsionaalne toimepandud teoga arvestades maksimaalset karistusmäära ja eripreventiivseid kaalutlusi. Kokkuvõtlikult leiab kohtuväline menetleja, et väärteomenetluses tehtud üldmenetluse otsus on õiguspärane, tugineb kogutud tõenditele, menetluses ei ole rikutud menetlusnorme ning otsuste tühistamiseks puuduvad alused. Samuti puuduvad alused väärteomenetluse lõpetamiseks

§ 30lg 1 punkti 1 alusel. Üldmenetluse otsuses on karistuse määramisel lähtutud kehtivast korrast, arvesse on võetud Kar

S § 56 lg 1 alusel isikute süü ning karistusmäära valikul on arvestatud nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid. KOHTUISTUNG Kohtuistung maakohtus toimus kahel päeval -

1. ja 14.05.2025.a. Kuna kohtuvälise menetleja kirjalikus seisukohas kaebuse kohta taotletud tunnistajatest T. P. teatas kohtule, et ta ei saa puhkusel ja välismaal viibimise tõttu kohtistungil 09.05.2025 osaleda, siis sellest tulenevalt määras kohus juurde täiendava kohtuistungi päeva
2. maiks
3. a. Kohtuistungil 09.05.2025 asusid kohtumenetluse pooled seisukohale, et nad ei taotluse tunnistajate B. A., A. K. ja T. P. kohtuistungil ülekuulamist ja on nõus, et nimetatud tunnistajate kohtuvälises menetluses antud ütlused võetakse

§ 2ja Kr

MS § 291¹ alusel väärteoasja juurde tõenditena vastu. Samas avaldasid pooled soovi kohtuvaidluse pidamiseks 14.05.2025. a, s.o neile varem kohtuistungi päevana teatatud ajal. Kohus võttiski poolte kokkuleppel

§ 2ja Kr

MS § 291¹ alusel B. A., A. K. ja T. P. kohtuvälises menetluses antud ütlused tõenditena väärteoasja juurde vastu ning tunnistajaid B. A., A. K. ja T. P. kohtumenetluses kohtuistungil üle ei kuulatud. Kohtuistungil 09.05.2025.a andis ütlused menetlusaluse isiku seaduslik esindaja juhatuse liige K. S.. Kohtuistungil

1. ja 14.05.2025.a avaldati väärteoasja toimikus olev. Kohtuvaidluses 14.05.2025.a jäid pooled kindlaks enda senistele seisukohtadele. KOHTU SEISUKOHT Kohus, hinnanud kõiki asjas olevaid tõendeid kogumis, on seisukohal, et menetlusaluse isiku kaitsja kaebuses toodud põhjendustel ei kuulu kaebus rahuldamisele. Vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus kuulub osaliselt tühistamisele seal oleva eksitava info osas, mis käsitleb otsuse koostamise aega ja menetlusalusele isikule mõistetud karistuse suurust:  kohtuvälise menetleja otsuse esimeselt lehelt päisest vasakult ülalt tuleb välja jätta kuupäev: „
2. jaanuar 2024“ ja lugeda, et Keskkonnaamet tegi üldmenetluse otsuse selle digitaalselt allkirjastamise kuupäeval –
3. jaanuaril
4. a 30  kohtuvälise menetleja otsuse eelviimaselt lehelt tuleb karistuse osast lausest: „karistada jäätmeseadus § 120¹ lg 2 järgi Tartu Biogaas OÜ-d rahatrahviga 9000 (kaheksa tuhat) eurot“ välja jätta eksitav number: „9000“ ning lugeda, et Tartu Biogaas OÜ-d on karistatud rahatrahviga 8000 (kaheksa) tuhat eurot Ülejäänud osas tuleb Keskkonnaameti 05.01.2025.a digitaalselt allkirjastatud otsus jätta muutmata. E-äriregistri andmetel on Tartu Biogaas OÜ

§ 2ja Kr

MS § 291¹ alusel poolte kokkuleppel tunnistajat T. P. kohtumenetluses kohtulikul uurimisel üle ei kuulatud ja võeti väärteoasja juurde vastu T. P. (P.) kohtuvälises menetluses tunnistajana 25.03.2024 antud ütlused. Tunnistaja T. P. ütlustega on tõendatud, et ta töötab Keskkonnaametis ja üheks tema tööülesandeks on olla Tartu Biogaas OÜ jäätmeloa haldur. Haldurina on ta ettevõttele kontaktisikuks. Kui biogaasi tootmisel on sisendiks sõnnik ja vedelsõnnik, siis kääritamise tulemusel saadava kääritusjäägi kvaliteedi määramine toimub nii väetiseseaduse kui ka veeseaduse alusel. Kui kääritusjääk ei vasta väetiseseaduse nõuetele (kõrvalekalle kääritamisprotsessis), siis käsitletakse kääritusjääki kui jäädet ja reguleeritakse selle edasist käitlemist jäätmeloaga. Kui kääritusjääki väetisregistris registreeritud ei ole, siis on jääde ja peab käitlema jäätmeseaduse alusel. Tartu Biogaas OÜ keskkonnakaitseloa taotluses välja toodud biolagunevate jäätmete (jäätmekoodidega 02 03 99, 02 01 03, 02 05 98, 02 05 02) kääritamisel tekib jäätmeliik 19 06 05, mida peab käsitlema keskkonnaministri 10.05.2016 määruse nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ nõuetele vastavalt. Määruse nr 12 lisa 3 annab võimaluse teatud jäätmeliikide puhul sertifitseerimisest vabastada. Antud loa menetluse raames vabastust ei teostata, kuna kõik jäätmeliigid pole lisas 3 nimetatud. Tunnistaja T. P. 25.03.

1. a ülekuulamisprotokolli lisaks on Keskkonnaameti 09.02.
2. a vastuskiri nr 8-2/23/25421-3, mille kohaselt juhul kui biogaasijaama keskkonnaluba väljastatakse ainult jäätmekäitlustoiminguks R12o (jäätmete taaskasutamisele eelnev bioloogiline töötlus), siis tekib jäätmekäitluse tulemusena jääde 19 06 05 – taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. See jäätmeliik tuleb edasiseks käitlemiseks üle anda vastavat õigust ehk keskkonnakaitseluba omavale isikule. Soovitav on 31 kääritusjääki kasutada mullaviljakuse parandamiseks. Sertifitseerimata ehk jäätme staatuses kääritusjääk tuleks anda kasutada mullaviljakuse tõstmiseks põllumajandusettevõtetele, kellel on olemas vastavaks tegevuseks keskkonnakaitseluba. Kääritusjäägi kui vedeljäätme ladestamine prügilasse ei ole lubatud. 27.11.
3. a keskkonnaotsuste andmebaasist KOTKAS keskkonnainspektor K. R. tehtud väljatrükiga 10-l lehel keskkonnaloa nr KL-510203 kohta nähtub, et Tartu Biogaas OÜ-le on väljastatud tähtajatu keskkonnaluba kehtima hakkamise kuupäevaga 18.03.
4. Tegevuskohaks on Ilmatsalu biometaanijaam aadressiga Raba tee 4a, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond. Selle keskkonnaloaga reguleeritavateks tegevusteks on saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku ning jäätmete käitlemine. Keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J
5. „Käitluskoht ja selle asukoha andmed“ on kajastatud käitluskohaks Ilmatsalu biometaanijaam aadressil Raba tee 4a, Ilmatsalu alevik, Tartu linn, Tartu maakond. Keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J
6. „Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul“ on kirjas Ilmatsalu biometaanijaama taaskasutamiseks vastu võetavad jäätmeliigid (taimsete kudede jäätmed jäätmekoodiga 02 01 03, reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 02 04, reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 03 05, tarbimis- ja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 05 01, reovee kohtpuhastussetted jäätmekoodiga 02 05 02, tarbimis- ja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 06 01, tarbimis- ja töötlemiskõlbmatud materjalid jäätmekoodiga 02 07 04) ja nende taaskasutamise tulemusel tekkiv jäätmeliik jäätmekoodiga 19 06 05 taimsete ja loomsete jäätmete anaeroobsel töötlemisel tekkinud vedelik. Keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J
7. „Lubatud jäätmekäitlustoimingud ning nende kirjeldus“ on näha, et ettevõttel on keskkonnaloaga lubatud jäätmekäitlustoiminguks anaeroobne kääritamine taaskasutamistoimingu koodiga R12o, kus bioloogilise töötlemise tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele. Sama on kirjas keskkonnaloa nr KL-510203 tabelis J
8. „Jäätmekäitlustoimingule esitatavad tehnilised ja keskkonnakaitsenõuded“, et jäätmete bioloogilise töötlemise (taaskasutamistoimingu kood R12o) tulemusena tekivad endiselt jäätmed, mida saab üle anda vastavat luba omavatele ettevõtetele. Jäätmete taaskasutamistoimingute nimistud on kehtestatud jäätmeseaduse § 15 lg 8 ja § 17 lg 2 alusel Vabariigi Valitsuse 08.12.
9. a määrusega nr 148 Jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud, jõustunud 17.12.2011 (edaspidi: määrus nr 148). Selle määruse nr 148 hetkel kehtiv redaktsioon jõustus 11.06.
10. a. Määrus nr 148 on vastu võetud baseeruvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (kättesaadav EUR-Lex-st ja ka Google´sse otsingusse sisestades: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ). Määruse nr 148 § 1 lg 1 kohaselt iseloomustavad jäätmete töötlemist taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingud ja neile vastavad koodid sätestatakse rahvusvaheliselt tunnustatud koodinumbrite