Obsah (5)

§ 34§ 78§ 80§ 95§ 131

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2024, Tartu Väärteoasja number 4-24-706 (2302,23,006357) Kohtunik Triin Harak Kohtuistun

§ 34

lg 1) suhtes esindusõiguse eeldamise põhimõte (

§ 34lg 4).

2 Samuti toob kaebuse esitaja välja, et väärteoprotokollis ja otsuses on teo teoimepanemise asukohad erinevad. Seega ei ole kaebajale teada, millistele andmetele tuginedes on vastustaja otsuseni jõudnud ja kus vastustaja poolt etteheidetav tegu aset leidis. Ka ei võimaldatud kaebuse esitajal esitada vastulauset. Väärteoprotokolli sai kaebaja kätte 30.01.

1. Seega pidanuks kaebajal olema VTMS § 70 lg-de 1 ja 4 kohaselt õigus esitada hiljemalt 14.02.2024 vastulause. Kaebaja koostas vastulause, ent ei jõudnud seda esitada, kuna vastustaja saatis talle 07.02.2023 otsuse. KOHTU SEISUKOHT
2. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
3. Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt saab juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. 1 Kuigi käesoleval ajal (alates 01.11.2023) on regulatsioon juriidilise isiku vastutuse osas muutunud ning juriidilise isiku vastutuse aluseid on võrreldes varasemaga laiendatud, tuleb 10.05.2023 OÜ-le Alsen Transpordi etteheidetava teo hindamise juures kohaldamisele varasem seadus.
4. AutoVS § 5 lg 1 sätestab, et tasuline veosevedu auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab 3500 kilogrammi ja mille valmistajakiirus ületab 40 km tunnis, on kehtiva tegevusloa ja tegevusloa ärakirjata keelatud, kui samas seaduses, välislepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Sõiduki taustakontrolli väljavõtte kohaselt oli Scania R 440 reg-nr XXX XXX täismass 20 500 kg ning valmistajakiirus ületas 40 km tunnis. AutoVS § 5 lg 3 sätestab, et tegevusloa ärakirja ja juhitunnistust ei anta üle teisele isikule. Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja üle anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. AutoVS § 62 lg 1 sätestab väärteona tegevusloa ärakirja, juhitunnistuse või veoloa üleandmise või veoseveo teostamise õiguse üleandmise isikule, kellele ei ole lubatud seda dokumenti või veoseveo teostamise õigust anda. Sama paragrahvi teine lõige sätestab väärteona sama teo, kui selle on toime pannud juriidiline isik.
5. Sõiduki detailandmete päringu väljavõttelt (29.05.2023 seisuga) nähtub, et Scania R 440 reg-nr 587TJS omanik on Alsen Logistics OÜ. Vastutav kasutaja on XXX OÜ ning kasutaja on Alsen Transpordi OÜ. Sõiduki detailandmete päringu väljavõttelt (26.07.2023 seisuga) nähtub, et haagise Krone SDP 27 reg-nr XXX XXX omanik on Alsen Logistics OÜ. Vastutav kasutaja on XXX OÜ ning kasutaja on Alsen Transpordi OÜ. Äriregistri väljatrükist nähtuvalt on Alsen Transpordi OÜ ja XXX OÜ juhatuse liige O.D. Majandustegevuse registri väljavõttest nähtuvalt on Alsen Transpordi OÜ-l tegevusluba tegevusalal veosevedu sõiduki reg-nr XXX XXX kohta.
6. Tunnistaja Q.O ütluste kohaselt oli ta 10.05.2023 tööl teostamas Tartu maakonnas liiklusjärelvalvet. Reidi käigus peatati sõiduk, mida juhtis Q.K ja vedu teostavaks 1 Riigikohtu 17.03.2020 otsus asjas nr 4-19-2526, p
7. 3 ettevõtteks oli Alsen Transpordi OÜ. Kuna koha peal mingisugust töölepingut tunnistajale ei esitatud ja juht ettevõttes töötamise registri järgi ei tööta, oli seisukoht, et autoveoseaduse järgi oli tegevusloa ärakiri antud üle isikule, kellele ei ole lubatud seda anda.
8. Käesolevas asjas puudub ka vaidlus selles, et autorongi registreerimismärgiga XXX XXX / XXX XXX , mille kasutaja oli menetlusalune isik registriandmete väljavõtete kohaselt, juhtis kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas Q.K, kes ei töötanud töölepingu alusel ettevõttes OÜ-s Alsen Transpordi. Kaebuse esitaja ei ole ka vaidlustanud, et ta tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse üle on Q.K-le andnud.
9. Tunnistaja Q.K selgitas, et läks O.D juurde tööle alguses XXXi ja siis Alsen Transpordisse. Temaga koostati 2 lepingut, üks Alseni kohta ja teine XXXiga. Kahe lepingu vajalikkus seisnes selles, et mõnikord auto kuulub ühele ettevõttele, aga teinekord võib kuuluda teisele ettevõttele, et oleks siis kõik seaduslik.
10. mail 2023 aastal, kui kontrolliti, esitas tegevusloa ja kõik mis vaja oli ja küsiti, sh saatedokumendi. Teadis, et töötab XXXis ja teda renditi Alsen Transpordi OÜ-le. Täpselt ei mäleta, kellele
11. mail 2023 vedu teostas. Töötamise registri väljavõttest 29.05.2023 seisuga nähtub samuti, et Q.K töötab XXX OÜ-s alates 10.05.2023 (kande sisestamise aeg 10.05.2023 kell 13.00). Eelkirjeldatut arvestades on võimalik tuvastada, et Q.K töötas 10.05.2023 autojuhina XXX OÜ-s.
12. Väärteoasjas kogutud tõendite alusel on seega tuvastatav, et 10.05.2023 kell 14.45 peatas tunnistaja Q.O (PPA patrullitalituse ametnik) Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa tee,
13. kilomeetril mootorsõiduki Scania R 440 /Krone SDP 27 reg-nr XXX XXX/XXX XXX . Mootorsõidukit juhtis Q.K ja tegeleti kaubaveoga tegevusloa ärakirja alusel, mis oli välja antud Alsen Transpordi OÜ-le. Veodokumendil oli märgitud vedajaks Alsen Transpordi OÜ. Q.K töötas töötamise registrist nähtuvalt XXX OÜ-s, mitte Alsen Transpordi OÜ-s.
14. OÜ Alsen Transpordi ja OÜ XXX vahel oli juhatuse liikme O.D ja Q.K poolt 10.05.2023 kuupäeva kandvana omakäeliselt allkirjastatud tööjõu rendileping nr
15. Selle kohaselt sõlmivad pooled lepingu, mille kohaselt OÜ XXX varustab OÜ-d Alsen Transpordi vaba ametikoha täitmiseks tööjõuga. Renditud töötaja Q.K allub ajutiselt Alsen Transpordi juhtimisele ja kontrollile.
16. Kohtu hinnangul on tuvastatav, et O.D andis Q.K-le tegevusloa ärakirja ja õiguse teostada tasulist veosevedu sõidukiga Scania R 440 /Krone SDP 27 reg-nr XXX XXX/XXX XXX . AutoVS § 5 lg 3 ls 2 kohaselt on see lubatud aga vaid teatud juhtudel. Tegevusloa ärakirjal nimetatud vedaja võib tegevusloa ärakirja anda või anda õiguse teostada tasulist veosevedu autoga, mille kohta on tegevusloa ärakiri antud, ainult tema juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile.
17. Tööjõu rendilepingule nr 10052023 tuginedes leiab menetlusalune isik, et on AutoVS § 5 lg 3 ls 2 järgi andnud õiguse teostada tasulist veosevedu autoga tema juures võlaõigusliku lepingu alusel veosevedu teostavale autojuhile. Kohuvälise menetleja hinnangul oli antud leping tehtud ÄS § 181 lg-le 3 tuginedes tühine, kuivõrd see oli tehtud iseendaga ilma teise osaniku nõusolekuta. Lisaks on viidanud kohtuväline menetleja, et antud leping ei ole usaldusväärne, sest kui leping ei ole koostatud ja edastatud digitaalselt, ei ole võimalik kontrollida allkirjastamise aega.
18. Kohtu hinnangul puudub alus, viidatest allkirjastamise viisile, pidada lepingut ebausaldusväärseks tõendiks.

§ 78

lg 1 ja

§ 80

lg-test 1 ja 2 tulenevalt 4 loetakse tehingu elektrooniline vorm kirjaliku vormiga võrdseks. Pooled on käesolevalt otsustanud rendilepingu sõlmimisel kirjaliku vormi kasuks ning kohtule esitatud leping on ka allkirjastatud O.D ning Q.K poolt, mida viimane kinnitas ka kohtuistungil. Sh selgitas tunnistaja, et kuigi lepingute keelelisi nimetusi eesti keeles ta ei valda, teadis, et temaga tehti kaks lepingut ning töötas XXXis ja teda renditi Alsen Transpordi OÜ-le. Eelnev ei kajastunud tõepoolest üheski registris, kuid vastava kande puudumine ei välista õigussuhte olemasolu ega muuda ka antud lepingut, mille sisu langeb kokku tunnistaja selgitusega töötamise kokkulepete kohta, ebausaldusväärseks tõendina.

1. Samuti on viidanud kohtuväline menetleja, et sõlmitud leping on tühine ÄS § 181 lg 3 rikkumise tõttu. ÄS § 181 lg 3 kohaselt on osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. See ei kehti tehingu suhtes, mis tehakse osaühingu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. Käesolevas asjas on tööjõu rendileping nr 10052023 sõlmitud kahe erineva äriühingu vahel: OÜ Alsen Transpordi ja OÜ XXX, keda mõlemat esindas juhatuse liige O.D. Kohtuvälise menetleja viidatud Riigikohtu lahendis asjas nr 3-2-1-68-06 on kohus tõlgendanud enne
2. juulit
3. a kehtinud

-i ja enne

1. jaanuari
2. a kehtinud ÄS-i. Lahendi punktis 19 märgib kohus järgnevat. Kolleegiumi arvates tuleb ÄS § 168 lg 1 p-e 4 ja 10 mõista enne
3. juulit
4. a kehtinud

§ 95

lg-ga 2 koostoimes selliselt, et osaühingu juhatuse liikmel ei ole osaühingu esindusõigust mitte üksnes tehingute puhul, mis tehakse temaga, vaid ka tehingute puhul, mis tehakse küll kolmanda isikuga, keda aga esindab osaühingu juhatuse liige. Kolleegium märgib, et kehtiva

§-s 131 on sätestatud esindatava võimalus tühistada esindaja tehing, mis on tehtud n-ö huvide konfliktis.

§ 131

lg 1 sätestabki, et esindatav võib tühistada esindaja poolt tehtud tehingu, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi ja tegi tehingu, mis oli vastuolus esindatava huvidega, kui teine pool kohustuste rikkumisest teadis või pidi teadma. Kui esindaja tegutses ühtlasi teise poole esindajana või kui esindaja tegi tehingu iseendaga, eeldatakse, et esindaja rikkus tehingu tegemisel esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Seega nähtub eelnevast, et esindatavatel, so mõlemal osaühingul oli antud olukorras õigus tööjõu rendileping nr 10052023 tühistada. Samas kui kumbki lepingu pooltest ei ole lepingut tühistanud vastava avaldusega, on see kehtiv. Kohtule esitatud materjalidest ei ilmne, et tööjõu rendilepingu nr 10052023 tühistamiseks oleks tehtud esindatavate poolt sellekohaseid avaldusi. Tunnistaja E.J, kes oli ja on OÜ Alsen Transpordi teine osanik, kinnitas, et tal ei ole vastuväiteid sellisele tehingule ja ta ei ole ka mingit vastuväidet seoses selle rendilepinguga varem O.D-le esitanud. Seega saab kohtu hinnangul antud juhul pidada eelnimetatud lepingut kehtivaks.

1. Seega teostas Q.K tasulist veosevedu veoautoga Scania R 440 / Krone SDP 27 reg numbriga XXX XXX/XXX XXX kehtiva võlaõigusliku lepingu alusel, mistõttu võis Q.K-le anda üle õiguse teostada nimetatud sõidukiga tasulist veosevedu ja talle võis tegevusloa ärakirja üle anda. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendatud, et O.D, Alsen Transpordi OÜ juhatuse liikmena, andis üle Alsen Transpordi OÜ tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse sõidukiga Scania R 440 / Krone SDP 27 isikule Q.K-le, kellele ei olnud lubatud seda dokumenti või veoseveo teostamise õigust anda. Q.K teostas Alsen Transpordi OÜ juures 5 veosevedu kehtiva võlaõigusliku lepingu nr 10052023 alusel ning talle võis Alsen Transpordi OÜ tegevusloa ärakirja ja veoseveo teostamise õiguse üle anda.
2. 10.05.2023 kehtinud KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kuna O.D füüsilise isikuna, kelle käitumine oleks omistatav juriidilisele isikule, ei ole realiseerinud AutoVS § 62 lg-s 2 sätestatud koosseisu, tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse OÜ Alsen Transpordi karistamises AutoVS § 62 lg-s 2 sätestatud väärteo eest ja lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel teos väärteotunnuste puudumise tõttu.
3. Kaebuse esitaja on välja toonud, et asjaolu, et väärteoprotokollis ja väärteootsuses on teo toimepanemise kohad erinevad, on VTMS § 69 lg 2 p 1 oluline rikkumine. Materjalidest nähtuvalt on tõepoolest väärteoprotokollis teo toimepanemise kohana kajastatud XXX-i, aadress ning väärteootsuses on selleks märgitud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee,
4. kilomeeter. Riigikohus on selgitanud, et väärteomenetluse lõpetamine on VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi vältimatu, kui väärteoprotokoll või kiirmenetluse otsus on koostatud nii puudulikult, et see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle omistada.2 Sellise olukorraga antud juhul tegemist ei ole. Kohtu hinnangul on asukoha ebatäpsusest olenemata teokirjeldusest tulenevalt üheselt arusaadav, millist rikkumist isikule ette heidetakse. Ka ei ole kaebuse esitaja tegelikult viidanud, et üleandmistegu ei toimunud, vaid leiab, et tal oli selleks õigus. Seega oli kaitseõiguse teostamine ka võimalik, olenemata ebakõladest väärteoprotokollis ja otsuses teo toimepanemise koha märkimisel.
5. Kaebuse esitaja on välja toonud ka, et tema kaitseõigust on rikutud sellega, et tal ei võimaldatud esitada vastulauset. Kaebuse esitaja toob välja, et sai väärteoprotokolli kätte 30.01.
6. Seega pidanuks kaebajal olema VTMS § 70 lg-de 1 ja 4 kohaselt õigus esitada hiljemalt 14.02.2024 vastulause. Kaebaja koostas vastulause, ent ei jõudnud seda esitada, kuna vastustaja saatis talle 07.02.2023 otsuse. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt sai menetlusalune isik tõepoolest väärteoprotokolli kätte 30.01.
7. Selles on märgitud, et isikul on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest, nagu VTMS § 69 lg 6 seda ette näeb. Et eelviidatud tähtaega käesoleval juhul lühendatud oleks, materjalidest ei ilmne. VTMS § 38 lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 1 teise lause kohaselt ei arvata tähtaja hulka tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust. Seega oli kaebuse esitajal õigus esitada vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga kuni 14.02.
8. Kohtuvälise menetleja otsus on käesoleval juhul tehtud enne eelmärgitud kuupäeva, so juba 07.02.
9. Olukorras kus kohtuväline menetleja teeb otsuse enne vastulause ja tõendite esitamise ning materjalidega tutvumise tähtaja möödumist, jäetakse menetlusalune isik ilma reaalsest võimalusest teostada kaitseõigust, kuivõrd ta ei saa 2 Riigikohtu 09.11.2026 otsus asjas nr 3-1-1-85-16, p
10. 6 tutvuda tõenditega, mis tema kohta on kogutud, ega esitada omapoolseid vastuargumente ja tõendeid etteheidete kummutamiseks. Kohtu hinnangul ei ole piisav sellise menetlusõiguse rikkumise õigustuseks viidata võimalusele kaebemenetluses kohtus eelnimetatut teha ja rikkumine kõrvaldades, leida, et tegemist ei ole olulise menetlusõiguse rikkumisega. Menetlusalusel isikul on õigus juba kohtuvälise menetleja poolt asja õigele ja menetlusnorme järgivale lahendamisele ning sellele, et kui seadus näeb talle ette teatud õigused kohtuvälises menetluses, siis menetleja nende realiseerimist ka isikule võimaldab. Tehes üldmenetluses lahendi isiku kaitseõigust ja ärakuulamisõigust ulatuslikult riivates, on kohtuväline menetleja oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses.
11. Kokkuvõttes on väärteomenetluse läbiviimisel kohtu hinnangul rikutud oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 mõttes, mille tõttu tuleb samuti VTMS § 132 p 3 alusel kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Menetluskulud
12. 08.11.2024 (täiendus 11.11.2024) esitas OÜ Alsen Transpordi kaitsja advokaat E.X kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on väärteoasja nr 4-24-706 raames kantud õigusabikulusid summas 2401,88 eurot koos käibemaksuga. Kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist ja Alsen Transpordi OÜ kasuks väljamõistmist. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on õigusabi osutatud kokku 11,25 tunni ulatuses hinnaga 175€ + käibemaks. Õigusabi osutamine hõlmas toimiku korduvat läbivaatamist ja seisukohtade kujundamist, kliendiga kohtumist, kohtuistungiteks ettevalmistust, kaitseargumentide koostamist ja õiguslikku analüüsi.
13. VTMS § 23 kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. VTMS § 38 lg 1 järgi kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega.3 Käibemaksukohustuslane saab nõuda kaitsjatasult arvestatud käibemaksu hüvitamist üksnes juhul, kui ta kinnitab, et ta ei saa mingil põhjusel kaitsjatasult arvestatud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvata. Sellist kinnitus Alsen Transpordi OÜ esitanud kohtule ei ole.
14. Kuna kohus lõpetab OÜ Alsen Transpordi suhtes menetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, siis kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele mõistlikus ulatuses.
15. Arvestades väärteoasja iseloomu, keerukust ja mahtu, on kohus seisukohal, et kaitsja taotlusest ja menetluskulude nimekirjast nähtuvad toimingud on olnud Alsen Transpordi OÜ kaitseks valdavalt vajalikud ja põhjendatud. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu 01.01.2024 tegevuste, sh osaliselt korduvate tegevuste eest koguulatuses 3,25 tundi. Arvestades kliendiga kohtumise aega ja asjaolu, et kaitsja oli juba varasemalt materjalidega ja tõenditega tutvunud, ei pea kohus antud kulutusi märgitud ulatuses tervikuna põhjendatuks ning loeb 01.01.2024 toimingute põhjendatud ajakuluks 1,5h. Muus osas leiab kohus, et tehtud toimingud on põhjendatud ja vajalikud menetluskulude nimekirjas kajastatud ulatuses. Kokku loeb kohus põhjendatud ajakuluks käesolevas menetluses 9,5 tundi. 3 Riigikohtu 04.05.2020 otsus väärteoasjas nr 4-19-4632, p
16. 7
17. Kohus leiab, et õigusabi osutamise tunnihind 175 eurot ilma käibemaksuta on samuti mõistlik.
18. Seega loeb kohus põhjendatud õigusabikuludeks tunnihinnaga 175 eurot ilma käibemaksuta 1662,50 eurot (9,5 x 175), mis tuleb riigieelarve vahenditest hüvitada Alsen Transpordi OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Triin Harak 8