4-26-1076 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2026, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja nr 4-26-1076 (231526002528) Kohtunik Merit Bobrõšev

§ 25

lg 2 alusel rahatrahviga 208 eurot Gennadi Kotšnev isikukood: 38904100224; elukoht: kodakondsus: xxx; elukoht: xxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p-st 2 ja §-dest 133-135, 155-156, kohus otsustas: Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 22.03.2026 kiirmenetluse otsus osaliselt, so osas, milles Gennadi Kotšnevile määrati KarS §

§ 25lg 2 alusel rahatrahv 26 trahviühikut ehk 208 eurot. Tühistatud osas teha uus otsus ja mõista Gennadi Kotšnevile Kar

S §

§ 25lg 2 alusel rahatrahv 10 trahviühikut ehk 80 eurot.

Muus osas jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Gennadi Kotšnevi kaebus rahuldada. Rahatrahv summas 80 eurot tuleb kahe võrdse osamaksena kahe kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud 1 4-26-1076 Rahandusministeeriumi

1. arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahalisi kohustusi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
2. Politsei- ja Piirivalveameti 22.03.2026 kiirmenetluse otsusega karistati kaebajat 208eurose rahatrahviga selle eest, et ta pani 22.03.2026 kell 16.45 Tallinnas, aadressil xxx kaupluses toime varavastase süüteo. Kaebaja võttis müügisaalist kaks pudelit viskit „Sir Edwards“, peitis need jope taskusse ning möödus kassadest tahtlikult kauba eest tasumata. Kauba koguväärtus oli 14,78 eurot. Süütegu jäi lõpule viimata temast mitteolenevatel põhjustel ning kaup tagastati kauplusele rikkumatult. Kirjeldatud tegu on kvalifitseeritud KarS §

§ 25lg 2 järgi.

1. G. Kotšnev kohtuvälise menetleja määratud rahatrahviga ei nõustunud ja vaidlustas selle Harju Maakohtus. Kaebaja ei vaidle teo toimepanemisele vastu, tunnistab oma eksimust ja kahetseb juhtunut. Kaebaja hinnangul on talle määratud 208-eurone rahatrahv ebaproportsionaalselt suur, arvestades teo väheväärtuslikkust (14,78 eurot), asjaolu, et kaup tagastati rikkumata ning tegu jäi lõpule viimata, samuti kaebaja keerulist majanduslikku olukorda. Kaebaja igakuine sissetulek on ligikaudu 886 eurot, ta maksab elatist lapsele ning on hetkel eluasemeta. Seetõttu palub kaebaja kohtul vähendada rahatrahvi tema majanduslikku olukorda arvestava määrani.
2. Kuna kaebus ei vastanud nõuetele, tegi kohus puuduste kõrvaldamise määruse ning määras kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
3. Kaebaja kõrvaldas kohtu määratud tähtajaks kaebuse puudused, märkides, et ta ei taotle väärteokaebuse lahendamist suulises menetluses, ei soovi kaitsja osavõttu menetlusest ning nõustub asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
4. Kohus võttis G. Kotšnevi kaebuse menetlusse, määras väärteokaebuse lahendamise viisiks kirjaliku menetluse ning andis menetluse pooltele tähtaja taanduste, taotluste ja seisukohtade esitamiseks. Samuti märkis kohus, et teeb käesolevas asjas lahendi hiljemalt 13.04.
6. 02.04.2026 registreeris kohus PPA seisukoha, milles PPA märgib, et ta ei nõustu kaebusega ja peab seda põhjendamatuks. KarS § 218 lg 1 järgi on ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut ning karistuse määramisel on lähtutud Riigikohtu praktikast, mille kohaselt 2 4-26-1076 tuleb lähtepunktiks võtta sanktsiooni keskmine määr. Arvestades, et kaebajat ei ole varem karistatud, määrati talle rahatrahv, mis jääb oluliselt alla sanktsiooni keskmise määra ja on menetleja hinnangul piisav eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Menetleja ei pea väärteomenetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel põhjendatuks, kuna tegu pandi toime otsese tahtlusega ning poevargused on levinud õigusrikkumised, mille puhul on oluline üldpreventiivne mõju. Kaebaja majanduslikku olukorda on menetleja hinnangul trahvi määramisel juba arvesse võetud. Eeltoodust tulenevalt palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kiirmenetluse otsus muutmata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud kaebaja ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega ning uurinud kogutud tõendeid, asub alljärgnevatele seisukohale.
8. Käesolevas asjas nähtub tunnistaja xxx ütlustest, et ta viibis 22.03.2026 tööl Tallinnas xxx kaupluses, kui märkas kella 16.39 paiku mustades pükstes ja mustas jopes meesterahvast, kes võttis kaupluse riiulilt alkohoolse joogi ning pani selle oma jope taskusse. Seejärel liikus isik väljapääsu suunas ning kell 16.45 möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. Isik läbis turvaväravad, misjärel peeti ta kinni ja toimetati turvaruumi. Turvakontrolli käigus võttis isik oma jope taskust välja kaks pudelit viskit „Sir Edwards“ koguväärtusega 14,78 eurot, mille kohta tal puudus ostutšekk. xxx avaldusest nähtub, et kaup tagastati kauplusele rikkumatult. Isiku kinnipidamise akti kohaselt anti isik 22.03.2026 kell 17.15 üle politseile. Menetlusalune isik on oma ütlustes varguse katse toimepanemist tunnistanud, selgitades, et pani teo toime, kuna raha oli otsas, ning varastas kaks pudelit viskit. Kuna äravõetud kaup oli korras ja tagastati kauplusele, millega sisuliselt nõustus ka menetlusalune isik, on tuvastatav, et tegemist oli menetlusaluse isiku jaoks võõra varaga, mida ta ei ole ka vaidlustanud. Menetlusaluse isiku käitumisest nähtub, et esemete äravõtmisega soovis ta lõpetada esemete senise valdaja valduse ning kehtestada sellele uue, s.o enda valduse, kusjuures selleks puudus esemete senise valdaja nõusolek. Seega on käesoleval juhul tuvastatud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine. Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisutunnuste suhtes eeldab vargus ka ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul toimus esemete äravõtmine menetlusaluse isiku poolt just sellisel eesmärgil. Menetlusaluse isiku käitumisest nähtub üheselt, et esemete äravõtmisega sooviti jätta omanik neist kestvalt ilma, kuna juhul, kui menetlusalust isikut ei oleks koos varastatud kaubaga kinni peetud, ei oleks ta kaupa kauplusele tagasi toonud. Menetlusalune isik peeti kinni hetkel, mil ta oli kauplusest koos kaubaga juba väljunud. Seega leiab kohus, et ebaseadusliku omastamise eesmärk on tuvastatud. Arvestades süüteo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süütegu pandi toime teadlikult, tahtlikult ja eesmärgipäraselt, mistõttu on tegemist kavatsetult toimepandud süüteoga. Kuna menetlusalune isik peeti kinni pärast kauplusest väljumist ning tal ei olnud võimalik varastatut enda kasuks pöörata ega seda kasutada või käsutada, jäi varavastane süütegu menetlusaluse isiku tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata. Seetõttu on tegemist süüteo katsega KarS § 25 lg 1 tähenduses ning menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 218 lg 1 – § 25 lg 2 järgi. 3 4-26-1076
9. Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 218 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti kuni 30 päeva.
10. Kohtuväline menetleja karistas kaebajat 26 trahviühikuga ehk 208 euroga ning määras rahatrahvi tasumise ositi, s.o kahes võrdses osas. Kujundades seisukohta karistuse liigi osas, nõustub kohus kohtuvälise menetleja arusaamaga, et käesoleva asja asjaolusid arvestades saab kohaldamisele kuuluvaks karistusliigiks olla üksnes rahatrahv. Mis puudutab süü suurust, siis ei võimalda teo toimepanemise asjaolud rääkida suurest süüst. Vastupidi – vara, mida kaebaja püüdis varastada, oli väheväärtuslik, mistõttu omandiõiguse riive intensiivsus oli väike ega nõua karistamise kaudu riigivõimu intensiivset reageerimist. Varastatu koguväärtus oli 14,78 eurot. Võttes arvesse, et kohtuväline menetleja määras kaebajale karistuseks 26 trahviühikut ehk 208 eurot, s.o rahatrahvi, mis ületab varastatu väärtust ligikaudu 14-kordselt, peab kohus sellist karistusmäära käesoleva asja asjaolusid arvestades ülemääraseks. Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude osas leidis kohtuväline menetleja, et need puuduvad. Analüüsides väärteotoimiku materjale, nõustub kohus, et kohtuväline menetleja sedastas kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumise veatult. Samas nähtub kohtule esitatud kaebusest, et kaebaja on väljendanud kahetsust. Kohtu hinnangul on tegemist siira kahetsusega, mida ei saa tähelepanuta jätta ning mida tuleb käsitada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 tähenduses. Ühtlasi nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eri- ja üldpreventiivsete kaalutluste osas märgib kohus, et kaebajal varasemad kehtivad karistused puuduvad, mistõttu saab järeldada, et tegemist on üldjuhul õiguskuuleka isikuga ning tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajadust rangema karistuse kohaldamist. Seega ei ole põhjust karistusmäära eripreventiivsel eesmärgil suurendada. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtudes jagab kohus kohtuvälise menetleja seisukohta, et poevargused on levinud õigusrikkumised, mistõttu peab kohaldatav karistus andma ühiskonnale selge signaali teo lubamatusest. Samas ei õigusta üldpreventiivne eesmärk käesolevas asjas ebaproportsionaalselt ranget karistust. Seega tuleb kaebajale kohaldatavat karistust mõnevõrra korrigeerida üldpreventiivsetel kaalutlustel. Võttes aluseks asjaolu, et poevargused on levinud õigusrikkumised, asub kohus seisukohale, et menetluse lõpetamine oportuniteediga ei ole käesoleval juhul õiguslikult asjakohane meede ning kohus seda ei kohalda.
11. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et kaebajat tuleb karistada 10 trahviühikuga ehk 80 euroga. Selline karistus arvestab teo tehiolusid, sh varastatu väärtust, karistust kergendava asjaolu esinemist ja raskendavate asjaolude puudumist ning vastab nii eri- kui ka üldpreventiivsetele eesmärkidele. Seega tuleb vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsus karistuse määramist puudutavas osas tühistada, tühistatud osas teha uus otsus ning kaebus rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 4