← Eesti

3-26-922/2

Obsah (4)§ 1361§ 130§ 120§ 122

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 30. märts 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-922 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotl

) ei näe taotluse lahendamisel ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. See ei oleks ka kooskõlas loa taotlemise eesmärgiga kohaldada vara säilimist tagavaid meetmeid. Puudutatud isikul on võimalus esitada loa andmisele vastuväited edasikaebemenetluses (RKHKm nr 3-3-1-24-14, p 11.5). Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 2.

§ 1361

lg 1 kohaselt, kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg 1 sätestatud täitetoimingud.

Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt (

§ 130

lg 1 p 2), pöörata sissenõue rahalisele õigusele täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (

§ 130

lg 1 p 3) ja arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata

§ 130

lg 1 p 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse. 3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine, ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

  1. Euroopa Kohus leidis
  2. jaanuari
  3. a otsuses kohtuasjas C-420/19 (mille ese on Riigikohtu (Eesti)
  4. mai
  5. aasta määrusega esitatud eelotsusetaotlus ning mis käsitleb direktiivi 2010/24/EL artikli 16 tõlgendamist), et direktiivi 2010/24/EL artiklit 16 tuleb tõlgendada nii, et taotluse saanud liikmesriigi kohtud, kes lahendavad ettevaatusabinõusid käsitlevat taotlust, on seotud taotluse esitanud liikmesriigi asutuste hinnanguga sellele, kas nende abinõude rakendamiseks seatud tingimused on faktiliselt ja õiguslikult täidetud, eriti juhul, kui see hinnang sisaldub artikli 16 lõike 1 teises lõigus ette nähtud dokumendis, mis on taotlusele lisatud. 2
  6. Rumeenia maksuhalduri 26.01.2026 MTA-le esitatud taotluse ega MTA 30.03.2026 esitatud taotluse järgi ei ole ei Eesti ega Rumeenia maksuhalduri nõue esitatud CCC vastu. CCC-l on Rumeenia maksuhalduri edastatud teabe kohaselt eelduslikult eraõigussuhtest tulenev rahaline kohustus puudutatud isiku ees. Rumeenia maksuhalduri ettevaatusabinõude kohaldamiseks esitatud taotluse ja MTA taotluse sisu ja eesmärk on arestida äriühingu puudutatud isiku nõue CCC vastu ja kohustada CCC-d täitma see kohustus maksuhaldurile. Kohus selgitab, et kuigi MTA taotluses on CCC määratletud isikuna, kelle suhtes loa andmist taotletakse, peab kohus asjakohaseks käesolevas määruses käsitada äriühingut QQQ isikuna, kelle suhtes loa andmist taotletakse tulenevalt asjaolust, et äriühing QQQ on isik, kelle vastu on suunatud Rumeenia maksuhalduri poolt läbi viidav menetlus. Kuivõrd CCC on üksnes isik, keda käesoleva määrusega kohustatakse täitma eraõigussuhtest tulenev rahaline nõue puudutatud isiku asemel MTA-le, peab kohus asjakohaseks käsitada CCC-d käesolevas menetluses kolmanda isikuna. Eeltoodu ei mõjuta MTA poolt taotletud täitmist tagava toimingu sisulist kohaldamist.
  7. Rumeenia maksuhalduri esitatud taotlusest nähtuvalt on äriühingu QQQ tõenäoline võlgnevus Rumeenia maksuhalduri ees kogusummas 122 978,51 eurot. Nõuete suhtes ei ole veel kohaldatud taotluse esitanud liikmesriigis täitmisele pööramist lubavat juriidilist meedet. Ettevaatusabinõude kasutamist Rumeenia maksuhalduri poolt on peetud õigustatuks seetõttu, et puudutatud isik ei deklareerinud täielikult sõidujagamise platvormide kasutamise kaudu teenitud tulusid ja sellega seonduvalt on tekkinud kohustus täiendavate maksude tasumiseks. Samuti leiti, et ettevõte ei registreerunud käibemaksukohustuslasena ja ei esitanud käibemaksudeklaratsioone. Sellest tulenevalt leiti, et ettevõte ei deklareerinud maksuametile kogutud käibemaksu summas 268 119 RONi. Rumeenia maksuhalduril on äriühingu maksukäitumist arvestades kahtlus, et esineb suur oht, et puudutatud isik hoidub maksude tasumisest kõrvale. Seega on Rumeenia maksuhaldur tuvastanud asjaolud, millest tulenevalt on maksunõude 122 978,51 eurot määramine äriühingule QQQ tõenäoline, ning põhjendanud on kahtlust, et menetluse tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohtul ei ole põhjust seada kahtluse alla Rumeenia maksuhalduri MTA-le esitatud teavet.
  8. Rahvusvahelise ametiabi andmist (ettevaatusabinõude rakendamist) saab pidada kooskõlas olevaks Eesti õigusnormide ja halduspraktikaga. Taotletavat meedet saab lugeda CCC (ja puudutatud isiku) õiguste ja huvide proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks riiveks. MTA on esile toonud, et lõpetab CCC ja puudutatud isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui puudutatud isik on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks

§ 120lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks Rumeenia maksuhalduri maksunõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (

§ 122

). Kui puudutatud isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 122 978,51 senti.

  1. Kohus rahuldab MTA taotluse ning annab MTA- le loa arestida Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) mistahes CCC poolt QQQ-ile tasumata nõuded kogusummas 122 978,51 eurot ning kohustada CCC-d täitma mistahes kohustused kogusummas 122 978,51 eurot QQQ ees QQQ asemel Maksu- ja Tolliametile.
  2. Kohus toimetab määruse kätte MTA-le, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte CCC-le. Äriühingule QQQ määruse või sellekohase teabe kättetoimetamine ja vajadusel tõlkimine tuleb korraldada MTA-l (koostöös Rumeenia pädevate ametiasutustega). 3
  3. Kohus selgitab täiendavalt, et määrusega antud loa alusel CCC poolt äriühingule QQQ tasumisele kuuluvate summade tasumine maksuhaldurile tuleb lugeda CCC poolt samas summas kohustuse täitmiseks äriühingu QQQ ees. Kohtu antava loa järelmiks on seega, et CCC poolt äriühingule QQQ võlgnetava võimaliku summa tasumisel maksuhaldurile ei saa äriühing QQQ nõuda CCC-lt teistkordselt vastava summa tasumist endale.
  4. HKMS § 265 lg 3 alusel jõustub määrus selle kättetoimetamisel taotlejale. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.