Obsah (5)

§ 113§ 402§ 406§ 403§ 4034

2-24-137172 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindaja

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses, sest hagihind on 1209,35 eurot. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud Ametlike Teadaannete vahendusel 30.03.2025 TsMS § 317 lg 1 – 3 alusel, sest kohtul ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada. Kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Poolte vahel sõlmiti tarbijakrediidileping

§ 402lg 1 järgi.

5. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (

§ 406

² lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (

§ 403⁴ lg 7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust.

Kohus peab kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406lg 1) on seadusega kooskõlas.

Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.

1. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Samas lahendis on kõrgeima astme kohus selgitanud, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
2. Käesoleval juhul hinnati kostja maksevõimet kostja esitatud taotluses toodud andmete ja avalike registripäringute põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta. Ehkki laenuandja on laenutaotluse saamisel formaalselt kogunud kostja krediidivõime teadasaamise kohta andmeid ning neid automatiseeritult analüüsinud, ei ole kohtu hinnangul seda tehtud piisava põhjalikkusega ega teostatud andmete sisulist kontrolli. Kostja tegelikke kulusid, sh finantsilisi ning muid igapäevaseid kulusid ei ole kindlaks tehtud. Kostja osas on seega rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest üksnes taotluse ja avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija krediidivõimelisust. Registripäringutest ei ole võimalik kostja kohustusi tuvastada, sh finantsilisi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on, et kõik maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist vaid

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Muid tasusid hageja nõuda ei saa 3/4 2-24-137172 (

§ 4034lg 7).

Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ehkki kohus on menetlusse võtmise määruses andnud hagejale võimaluse hagiavalduse täpsustamiseks.

1. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on ajavahemikul 19.12.2019 – 01.02.2022 saanud kokku 4270 eurot. Kostja tegi perioodil 13.01.2020 – 19.03.2024 tagasimakseid, mille krediidiandja arvestas põhiosa katteks, summas 3449,86 eurot. Perioodil 19.12.2019 – 15.07.2024 on kogunenud välja laenatud põhiosa kasutamisest intressi 2213,45 eurot. Perioodil 13.01.2020 – 19.03.2024 on kostja teinud intresside katteks tagasimakseid summas 2083,32 eurot. Eeltoodust nähtub, et kostja on kokku tasunud 5533,18 eurot. Võttes arvesse, et kostja tasutud summad tuleb arvestada kõik põhiosa katteks ning muid tasusid, sh sissenõudmiskulusid kostja ei võlgne, on kostja saadud summad hagejale tagastanud. Kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intress 0% ning kuni selle ajani ei saa hageja põhiosa jäägilt kostjalt intressi nõuda. Ülejäänud aja eest oleks hagejal õigus seadusjärgset intressi nõuda. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud nõude ümberarvestust, ei ole kohtul võimalik seda ise välja arvutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
2. TsMS § 162 lg 1 alusel määrata, et kõik hageja menetluskulud jäävad hageja kanda. Rahaliselt hüvitatavad menetluskulud kostjal puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm 4/4