← Eesti

2-24-127035/5

Obsah (5)§ 430§ 432§ 433§ 173§ 168

2-24-127035 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2024. a, Tartu Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-24-127035 Tsiviilasi Holm Bank AS hagi Q.K vastu võlgnevuse

§-st 432 ja paluvad menetluse tsiviilasjas nr 2-24-127035 lõpetada. 1.

  1. Hageja kohustub: 1.7.
  2. 25.09.
  3. a määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle menetluse jätkamiseks Tartu Maakohtule. Koheselt peale käesoleva maksegraafiku allkirjastamist esitab Holm Bank AS Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 2 käesoleva maksegraafiku eksemplari koos avaldusega, paludes kohtul kinnitada maksegraafik lepingu p.-des 1.4.1., 1.4.
  4. ja 1.
  5. toodud tingimustel. 1.
  6. Kompromissileping loetakse sõlmituks ja see jõustub alates kompromissilepingus märgitud sõlmimise kuupäevast.
  7. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-127035 menetlus.
  8. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  9. Toimetada määrus kätte pooltele. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Holm Bank AS esitas 26.07.
  10. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q.K-lt põhivõla 1231,22 euro, kõrvalnõuete 250,26 euro ja täiendava viivise 0,065753 % päevas alates 27.07.
  11. a saamiseks. Kohus tegi 29.07.2024.a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 25.09.
  12. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 26.09.
  13. a esitas hageja Tartu Maakohtule poolte vahel 26.09.
  14. a sõlmitud kompromissilepingu (allkirjastatud hageja esindaja poolt 25.09.
  15. a ning kostja poolt 26.09.
  16. a) ja taotluse kompromissilepingu kinnitamiseks. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Maksekäsu kiirmenetluses või enne hagimenetluse alustamist esitatud kompromissilepingut menetleb kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 486 lg 4 alusel

§-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist hagimenetluses käesoleva seadustiku §-s 487 sätestatu kohaselt. Vastavalt

§ 430

lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: 3  Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

§ 432

järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 

§ 430

lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 433lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale menetluskuluna riigilõivu summas 65 eurot.

§ 168lg 3 alusel jätab kohus kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.