← Eesti

2-24-11352/14

Obsah (8)§ 661§ 430§ 432§ 433§ 660§ 173§ 168§ 150

2-24-11352 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-11352 Revensen OÜ hagi O.U ja G.Y vas

§ 661

lg-le 4 tuginedes on Pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kolmele päevale. 1.

  1. Kompromissi allkirjastamisega kinnitavad Pooled, et on kompromissi tingimustega tutvunud, neist aru saanud ning nendega nõus. 1.
  2. Pooled kinnitavad, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, samuti ei riku kompromiss avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita.
  3. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-11352 menetlus.
  4. Jätta kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda.
  5. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 245 eurot. Tagastatav summa kanda Revensen OÜ arveldusarvele nr EE437700771008684964 (LHV Pank).
  6. Toimetada määrus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 3 (kolme) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Revensen OÜ esitas 25.07.
  8. a kohtusse hagiavalduse O.U ja G.Y vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja taotles hagiavalduses, et kohus lõpetaks kostjate ühisomandi ½ mõttelisele osale kinnistust, registriosa numbriga xxxxxxx, asukohaga xxxx linnas XXX, selle müümisega avalikul enampakkumisel, jagades pärast enampakkumise kulude mahaarvamist müügist saadava raha kostjate vahel võrdsetes osades. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule ka taotle hagi tagamiseks. Hageja taotles, et kohus hagi tagamise abinõuna kannaks kinnistusraamatusse kinnistu registriossa eelmärke ja märkuse ühisvara jagamise hagi esitamise kohta.
  9. Kohus rahuldas 26.07.
  10. a määrusega hageja taotluse hagi tagamiseks ja otsustas hagi tagamise abinõuna seada kinnistusraamatusse registriossa nr xxxxxxxx hagi esitamise kohta kostjatele kuuluva kinnistu mõttelise osa jagamiseks ning kanda registriossa nr xxxxxxxx esitamise kohta märkuse.
  11. 08.08.
  12. a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama.
  13. Kostjad, O.U ja G.Y, esitasid 08.09.
  14. a kohtule ühise kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja vaidlesid hagile vastu. Kostjad märkisid vastuses, et on valmis lahendama asja kompromissiga ja tegid omapoolselt hagejale ettepaneku sõlmida kompromiss tingimusel, et kostja I tasub hagejale tekkinud võlgnevuse maksegraafiku alusel. 3
  15. Kohus andis hagejale tähtaja kompromissiettepaneku kohta. esitada kirjalik arvamus kostjate vastuse ja
  16. Hageja esitas 04.10.
  17. a kohtule poolte vahel samal päeval sõlmitud kompromissilepingu (allkirjastatud vastavalt kostjate poolt 03.10.
  18. a ja hageja poolt 04.10.
  19. a). Pooled taotlevad kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohtu hinnangul ei esine aluseid

§ 430lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi kinnitamata jätmise.

Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Tulenevalt

§ 660

lg-st 1 ja § 661 lg-dest 1 ja 2 võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse ringkonnakohtule asja lahendanud maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Kohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaega on võimalik lühendada.

§ 661

lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et kostjad hüvitavad hagejale menetluskulud summas 485 eurot, sh lepingulise esindaja kulud summas 240 eurot ja ½ tasutud riigilõivust summas 245 eurot. Vastavalt

§ 168

lg-le 3 jätab kohus kompromissis nimetamata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on esitanud kohtule taotluse tagastada temale pool menetluses tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus tegi kindlaks, et hageja on tasunud riigilõivu summas 490 eurot.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool 4 menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kuna antud juhul on pooled sõlminud kompromissi, siis on

§ 150

lg 2 p 1 alusel põhjendatud hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.