← Eesti

3-21-2602/43

Obsah (4)§ 158§ 230§ 108§ 109

RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatam

) § 158 lg 3 vastu. Vastustaja keelduvast arvamusest ei nähtu müra kohta muid kaalutlusi kui see, et elanikud tunnevad muret võimaliku mürataseme tõusu pärast. Müra käsitlev osa taotluse seletuskirjast ei võimalda järeldada, et kaevandamisloa andmisel levib 100 m raadiuses sihtmäära ületav müra. Vastustaja saaks seada loa andmisele lisatingimusi ning kohustada kaebajat kasutama leevendusmeetmeid. Ka KeA saab seada kaevandamisloa andmisele lisatingimusi. Asjaolu, et vastustaja ei ole soovinud lisatingimusi seada, ei muuda müraga seotud põhjendust lubatavaks. 8. Kastre vald palub jätta kassatsioonkaebus rahuldamata. 8.1. Ringkonnakohus ei ole teinud vastustaja eest uut kaalutlusotsust. Vastustaja pidas otsuse tegemisel oluliseks kõiki kaalutlusi, millele tuginedes rahuldas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse. See, kas eelistada kohalike elanike või ettevõtja huvi, on otstarbekuse küsimusena väljaspool kohtulikku kontrolli (

§ 158lg 3 teine lause).

Kui kohaliku omavalitsuse otsusest on selge, et kaalutud on nii kohalike kui ka ettevõtja asjakohaseid huve, ei saa kohus tuvastada valla otsuse õigusvastasust lähtuvalt sellest, et vald on omistanud mingitele küsimustele ebaõige kaalu. Ainuüksi kaevandamisloa kooskõlastamata jätmisest keeldumine ei riiva arendaja ettevõtlusvabadust. 8.2. Kaevandamisloale arvamuse andmine on menetlustoiming, mille põhjendamise nõuet ei ole HMS-s selgelt sätestatud. Vastustaja arvamusest nähtub selgelt, et kaevandamisloa kooskõlastamata jätmise oluliseks põhjuseks on olnud kaevandamisega kaasnev müra. Isegi kui vastustaja on kohtumenetluse jooksul oma seisukohta täpsustanud, oli vastava kaalutluse sisu kaebajale arvamuses äratuntav. Taotluse järgi kavandatakse üksnes selliseid meetmeid, mis tagavad müra piirväärtuse. Kaebaja ei ole esitanud mingeid tõendeid selle kohta, et kaevandamisel järgitakse ka müra sihtväärtust. Seega pidi vastustaja otsuse tegemisel lähtuma teadmisest, et kaevandamisloa väljastamisel ulatub lähimate majapidamisteni müra, mis vastab piirväärtusele ning igal juhul ületab sihtväärtust. Kuna müra ei olnud ainsaks põhjuseks kooskõlastuse andmata jätmisel, ei saaks vastustaja isegi kõrvaltingimuste seadmise korral kooskõlastust anda. 4

(8)3-21-2602 8.
  1. Vastustaja on õiguspäraselt arvestanud kaevandamise mõjuga põhjaveele. Liiva veealuse kaevandamise korral ei ole võimalik väita, et sellega kindlasti ei kaasne negatiivseid mõjusid põhjavee režiimile. Olukorras, kus kohaliku omavalitsuse otsuse tegemise hetkeks ei ole võimalikke keskkonnamõjusid ega nende leevendusmeetmeid sisuliselt uuritud, võib kohalik omavalitsus ettevaatuspõhimõttest tulenevalt kooskõlastuse andmisest keelduda. 8.
  2. Ei saa olla mõistlikku kahtlust, et kaevandamise keskkonnamõju ning sellega kaasneva keskkonnariski suurus ei piirdu ainult mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. Kaevandus mõjutab igal juhul oluliselt ka juurdepääsutee seisukorda. Olemasolev juurdepääsutee ei sobi kaevise väljaveoks. On kaheldav, kas üldse ja millistel tingimustel saaks teed laiendada ja tugevdada selliselt, et see sobiks raskeveokite teenindamiseks. Vastav piirkond asub rohevõrgustiku tugialal ning uue Kastre valla üldplaneeringuga tehakse ettepanek võtta see piirkond kohaliku kaitse alla. Kaevandamisluba ei saa väljastada, kui pole selge, kas seda on võimalik praktikas kasutada.
  3. Keskkonnaamet palub kassatsioonkaebus rahuldada ning jätta jõusse Tartu Halduskohtu otsus. 9.
  4. Taotluse seletuskirjas on esitatud arvutuslik müratase (100 m kaugusel müra allikast 60 dB) leevendavate meetmeteta. Tegemist on tüüpilise arvutusliku hinnanguga kaevandamisloa taotlustes. Mürataseme valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda haljastuse ja reljeefita. Vaba helivälja tingimustes (sh müratõkkevallita) toimub ka mäeeraldise katendi teisaldamine. Taotluse seletuskirjas on selgitatud, et ümbruskonnale kõige häirivamat müra tekitabki katendi koorimine karjääri avamisel. Järgnevatel mäetöödel asuvad töötavad masinad katendivalli varjus ja karjäärisüvendis, kuna teisaldatavast katendist moodustatakse mäeeraldise piirile müratõkke vall. Taotluses mürahäiringu vähendamiseks välja pakutud leevendava meetme hinnanguline mõju (10 dB) tuleb arvutuslikust müratasemest (60 dB) maha arvata. Müratõkkevall on ettenähtud käitise tekitatud mürataseme alandamiseks, mitte selleks, et müratase jääks piirväärtuse tasemele. Keskkonnaministri
  5. detsembri
  6. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja müratasemete mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ § 7 lg 2 kohaselt kasutatakse mürataseme arvutuslikuks hindamiseks asjakohase programmiga modelleerimist. Olukorras, kus võib olla kahtlusi elamu juures müranormtaseme tagamises, nagu käesoleval juhul, kus elamu asub 80 m kaugusel, nõuab KeA menetluses täiendavalt müra modelleerimist. Selle tulemusel on võimalik määrata juba täpsemad müra vähendamise meetmed. Kaevandamise käigus on võimalik teha ka müra mõõtmised, et kontrollida leevendusmeetmete tõhusust. Kohalik omavalitsus oleks võinud anda kooskõlastuse tingimusega, et näiteks lähima elamu juures ei ületata müra sihtväärtust. 9.
  7. Kuigi mõju veetasemele ja vee kvaliteedile ei saa välistada, on olukorras, kus karjäärist vett välja ei juhita, mõjud karjääri lähiümbruse põhjaveetasemele minimaalsed ja lühiajalised või puuduvad täielikult. Mõningane veetaseme kõikumine võib avalduda ka mäeeraldisest väljaspoole, aga see on üldiselt lühiajaline ja ei ole eristatav veetaseme sesoonsest kõikumisest. Seega ei ole mõju põhjavee režiimile oluline. Juhul kui kaevandamise tõttu veetase või vee kvaliteet muutub, lasub veevarustuse taastamise kohustus kaevandamisloa omanikul. 9.
  8. Kaevise vedu väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad ei ole enam kaevandamine ning selleks ei anna kaevandamisluba õigust. Seetõttu ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et väljaveotee puudumise tõttu oleks kaevandamisluba õigusvastane. Vastustaja ei ole oma
  9. oktoobri
  10. a arvamuses tuginenud sel ajal kehtinud Haaslava üldplaneeringule ega uuele Kastre valla üldplaneeringule. Samuti ei tuginenud vastustaja asjaolule, et vaidlusalust piirkonda soovitakse võtta kohaliku kaitse alla. Seetõttu on üllatav vastustaja praeguses menetluse etapis esitatud seisukoht, et nendest asjaoludest lähtuvalt on äärmiselt ebatõenäoline väljaveotee ümberehitamine selliselt, et see suudaks teenindada kavandatavat karjääri. 5
(8)3-21-2602 KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 10. Kaebaja kassatsioonkaebus tuleb rahuldada ning ringkonnakohtu otsus tervikuna tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu (

§ 230lg 1).

Halduskohtu otsus tuleb jätta osaliselt jõusse, kuid muuta selle põhjendusi (

§ 230lg 5 p-d 4 ja 6).

Halduskohtu otsus tuleb tühistada osas, milles mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud 5000 eurot. Kolleegium teeb nimetatud osas uue otsuse (

§ 230lg 5 p 5).

11. Kaevandamisloa taotluse kohta arvamuse andmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalumisruum (RKHKo 3-20-1247/27, p 10). Loa taotlejal on siiski õigus nõuda, et kohalik omavalitsus teeks põhjendatud ja kaalutlusvigadeta otsuse (samas, p 33). Kohus võib sekkuda juhul, kui omavalitsus on lähtunud lubamatutest, asjakohatutest või sobimatutest kaalutlustest, mistõttu tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses (samas, p 10). 12. Kastre vald ei nõustunud kaevandamisega Paluküla III liivakarjääri mäeeraldisel kokkuvõttes järgmistel põhjustel: (

  1. i)taotleja pole põhjalikult analüüsinud kaevandamise mõju ümbruskonna olme- ja joogiveele; (
  2. ii)kaevise äravedu hakkaks toimuma mööda kõvakatteta teed ning sellel võib olla negatiivne mõju tee seisundile ja kasutamisele; (iii) kohalikud elanikud on kaevandamise vastu, sest kaevandamise tõttu muutub nende harjumuspärane keskkond, väheneb heaolu- ja turvatunne ning tekkida võib tolmu ja müra; (
  3. iv)piirkonnas on juba välja antud kaevandamislube, mistõttu on oht, et see muutub ühekülgseks mäetööstuspiirkonnaks, kus keegi elada ei soovi. 13. Kolleegium nõustub kohtutega, et vastustaja ei saanud kaevandamisloa taotlusele arvamuse andmisel tugineda väitele, et kaebaja on jätnud põhjalikumalt analüüsimata võimaliku mõju ümbruskonna olme- ja joogiveele. 14. Kohalik omavalitsus võib tugineda võimalikele keskkonnamõjudele siis, kui asjaolud võimaldavad mõjude tekkimist eeldada, taotleja antud selgitused ei lükka nimetatud eeldust ümber ning KeA pole otsustanud keskkonnamõju hindamise tegemist (RKHKo 3-21-101/29, p 30). 15. Vastustaja võis kõiki talle teadaolevaid asjaolusid arvestades eeldada, et kaevandamine mõjutab ümbruskonna veerežiimi. Seda, et mingisugune mõju võib esineda, on hiljem nentinud ka KeA (vt käesoleva otsuse p 9.2). Kaebaja on kaevandamisloa taotluse seletuskirjas kirjutanud, et maavara kaevandatakse nii, et karjäärist vett välja ei pumbata, mistõttu põhjaveetaset ei alandata. Vastustaja arvates on seletuskirjas esitatud väide üldsõnaline ning puudub põhjalikum analüüs ümbruskonna olme- ja joogivee mõjudele. Kolleegium märgib, et sellises olukorras oleks vastustaja pidanud andma kaebajale võimaluse esitada täpsemaid andmeid või selgitusi, mis lükkaksid keskkonnamõju tekkimise eelduse ümber. Sellega täidab kohalik omavalitsus oma uurimiskohustuse selgitada välja olulise tähendusega asjaolud (HMS § 6). Kuigi kaevandamise keskkonnamõju väljaselgitamise kohustus lasub eelkõige KeA-l ja omavalitsusüksuselt ei saa eeldada põhjalike keskkonnauuringute tegemist, hõlmab kohaliku omavalitsuse uurimiskohustus minimaalselt loa taotlejalt täpsemate andmete küsimist (RKHKo 3-3-1-37-15, p 18; 3-20-1247/27, p 12). Täpsemaid andmeid või selgitusi küsimata ei saanud vastustaja loataotlusele nõusoleku andmisest keeldumisel tugineda ei põhjalikuma analüüsi puudumisele ega kokkuvõttes võimalikule keskkonnamõjule. 16. Kohaliku omavalitsuse kohustus olla ise aktiivne asjaolude kindlakstegemisel ei vabasta siiski kaevandamisloa taotlejat kohustusest esitada taotluse seletuskirjas teavet võimalike mõjude kohta (vt nt maapõueseaduse (MaaPS) § 50 lg 3 p-d 1, 2, 6 ja 7; keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lg 1 p-d 7, 10 ja 11). Loa taotleja ei pea taotluses esitama andmeid kõigi tehniliste üksikasjade 6

(8)3-21-2602 kohta, kuid esitatud andmed peavad võimaldama loa andjal hinnata tekkida võiva keskkonnahäiringu suurust („Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaanne“, § 42 p 1.4).
  1. Kohtud ei ole asjakohaseks pidanud vastustaja argumente, mis seostuvad karjääri juurde viiva tee kasutamise ja hooldamisega. Ringkonnakohus leidis veel, et kõvakattega teede puudumine pole asjaolu, mida kohalik omavalitsus saab kaevandamisloa taotlusele arvamuse andmisel arvestada.
  2. Kolleegium ei nõustu kohtutega ning leiab, et kohalik omavalitsus võib kaevandamisloa taotlusele arvamuse andmisel võtta ühe kaalutlusena arvesse, milline on olemasolev juurdepääsutee ning kuidas võib kaevandamine mõjutada tee seisundit ja kasutamist. Kuigi kaevandamisluba reguleerib loa omaja õigusi üksnes mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires (MaaPS § 42 lg 3 p 5), peab omavalitsusüksus kaevandamisloa taotlusele arvamuse andmisel arvestama ka selliste kaevandamise mõjudega, mis avalduvad väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad ning puudutavad kohaliku omavalitsuse täidetavaid ülesandeid (vt näiteks ehitusseadustiku § 92 lg 7 ja § 97; liiklusseaduse § 193 lg 1).
  3. Uurimiskohustuse rikkumine on siiski see, kui kohalik omavalitsus jätab arvamuse andmisel välja selgitamata võimalikud leevendusmeetmed, ja kaalutlusviga see, kui ta ei arvesta võimalike leevendusmeetmete mõjudega. Leevendusmeetmed tuleb välja selgitada ja nende mõjud arvesse võtta eelkõige nende asjaolude puhul, kus leevendusmeetmete kohaldamisel võib kaevandamisest tulenev negatiivne mõju märkimisväärselt väheneda. See eeldab, et kohalik omavalitsus tutvustab loa taotlejale kohaliku omavalitsuse väljaselgitatud asjaolusid, annab talle võimaluse pakkuda leevendusmeetmeid ja leiab võimaluse need temaga läbi arutada. See tähendab, et kohalikul omavalitsusel tuleb loa taotleja ära kuulata. Kuivõrd omavalitsusüksuse keeldumisel peab KeA üldjuhul kaevandamisloa andmisest keelduma (MaaPS § 55 lg 2 p 11, vt siiski ka MaaPS § 55 lg 4), tekib omavalitsusel enne keelduva arvamuse andmist loa taotleja ärakuulamise kohustus. Vastustaja
  4. oktoobri
  5. a arvamusest ei nähtu, et vald oleks juurdepääsuteega seostuvalt uurinud ja kaalunud leevendusmeetmete kohaldamist. Vastustaja on viidanud ainult tee niisutamise võimalusele, kuid pole selgitanud, miks seda ei saa arvesse võtta.
  6. Vastustaja on arvamuse andmisel tuginenud ka argumendile, et kohalikud elanikud on kaevandamisele vastu. Kogukonna vastumeelsus on tingitud sellest, et kaevandus muudaks nende harjumuspärast keskkonda, väheneks heaolu- ja turvatunne ning kaevandamisel tekib tolmu ja müra.
  7. Õige on halduskohtu seisukoht, et ainuüksi kogukonna vastumeelsus ei ole asjakohane kaalutlus keelduva arvamuse andmisel. Vald peab kohalike elanike vastumeelsusega arvestama siiski sellisel juhul, kui kogukonna huvi selleks, et kaevandamisluba ei väljastataks, on põhjendatud (HMS § 4 lg 2). Põhjendatud huvi võib jaatada siis, kui kaevandamine halvendaks ümbruskonna elanike elutingimusi (RKHKo 3-3-1-37-15, p 17).
  8. Ei saa välistada, et kohalikel elanikel on praegusel juhul põhjendatud huvi neile harjumuspärase keskkonna säilimiseks, olenemata sellest, et olemasoleva keskkonna säilimine pole subjektiivse õigusena kaitstav väärtus (RKHKo 3-3-1-29-10, p 22). Samuti võib kaevandamine vähendada kohalike elanike heaolu- ja turvatunnet. Vastustaja peab siiski lähemalt ära näitama, kuidas kohalike elanike elutingimused halvenevad. Asjaolu, mis igal juhul võib kaasa tuua elutingimuste halvenemise, on kaevandamisest tekkivad tolm ja müra. Kolleegium on oma varasemas praktikas selgitanud, et ka piirnorme mitteületav müra või tolm võib halvendada ümbruskonna elanike elukvaliteeti, mistõttu tuleb seda kaaluda võrdluses loa taotleja ja avalike huvidega (RKHKo 3-20-999/70, p 21). Käesoleval juhul ei saanud vastustaja sellele kaalutlusele siiski tugineda, sest jättis välja selgitamata ja arvestamata võimalike leevendusmeetmetega (vt käesoleva otsuse p 19). 7
(8)3-21-2602 23. Asjakohane on vastustaja argument, et veel ühe kaevanduse lisandumisel võib piirkond muutuda ühekülgseks mäetööstuspiirkonnaks, kus inimesed enam elada ei soovi. Omavalitsusüksuse huvides on see, et elanikud ei koliks tema territooriumilt ära ning lisanduks ka uusi inimesi. 24. Kaebaja väidab, et vastustaja jättis arvestamata asjaoludega, mis võiksid kaevandamist toetada. Sellisteks asjaoludeks on kaebaja arvates (
  1. i)vajadus liiva järele, (
  2. ii)kaebaja õigus tegeleda ettevõtlusega, (iii) maaomaniku õigus otsustada enda maatükil toimuva tegevuse üle ning (
  3. iv)töökohtade juurde loomine. Kolleegium kaebaja etteheitega ei nõustu. Vastustaja on arvamuse andmisel arvesse võtnud kohalikku vajadust liiva järele, kuid leidnud, et esmalt tuleks tühjaks kaevandada teised valla territooriumil asuvad kaevandused. Vastustaja on arvestanud ka taotleja õigusega tegeleda ettevõtlusega, kuid järeldanud õigesti, et ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda maavara kui rahvusliku rikkuse kasutamist oma ettevõtluse huvides (RKPJKo 3-4-1-27-13, p 44; RKHKo 3-17-796/39, p 16). Niisamuti ei ole karjäärialuse maa omanikul subjektiivset õigust sellele, et talle kuuluval maal kaevandatakse. Kuigi valda töökohtade lisandumine võiks olla asjakohane kaalutlus, ei saa praegusel juhul selle võimalusega arvamuse andmisel arvestamata jätmist vastustajale ette heita, kuivõrd taotleja ei toonud lisanduvaid töökohti loa taotluses välja. 25. Menetlus- ja kaalutlusvigade ilmnemisel ei tohi kohtul tekkida kahtlust, et vead võisid mõjutada asja otsustamist (RKHKo 3-15-2221/33, p 13; 3-21-1462/55, p 18). Võttes arvesse, et vastustaja tugines korrektselt üksnes kaalutlusele, mis seostub piirkonna atraktiivsuse vähenemisega, ei ole kolleegiumil võimalik välistada, et menetlus- ja kaalutlusvigade puudumisel oleks vastustaja jõudnud teistsugusele seisukohale. Seetõttu tuleb Kastre Vallavalitsuse 8. oktoobri 2021. a arvamus tunnistada õigusvastaseks ja vastustaja kohustamise nõue rahuldada. 26.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

Kaebaja on taotlenud kõigis kohtuastmetes õigusabikulude väljamõistmist koos käibemaksuga. See on üldjuhul võimalik üksnes siis, kui isik kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel sisendkäibemaksu maha arvata (RKHKo 3-20-663/23, p 23). Kaebaja on käibemaksukohustuslane ega ole niisugust kinnitust esitanud. Kuna halduskohus on menetluskulud kaebaja kasuks välja mõistnud koos käibemaksuga, tuleb halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 tühistada. 27. Kolleegium võtab aluseks õigusabikulude summad ilma käibemaksuta. Halduskohtus oli kaebaja menetluskuluks 5096 eurot 50 senti (sellest riigilõiv 15 eurot, ülejäänu õigusabikulu). Apellatsiooniastmes oli kaebaja õigusabikuluks 685 eurot. Kassatsioonimenetluses on kaebaja menetluskuluks 950 eurot (sellest riigilõiv 50 eurot, ülejäänu õigusabikulu). Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja õigusabikulud esimeses astmes on asja iseloomu ja mahtu arvestades ilmselgelt ülepaisutatud, mistõttu on põhjendatud need vastustajalt välja mõista osaliselt (

§ 109lg 6).

Kuigi üldjuhul ei saa põhjendatud menetluskulud kassatsiooniastmes olla suuremad teises kohtuastmes kantud menetluskuludest (RKHKo 3-24-3485/30, p 36), on praegusel juhul kaebaja kassatsioonimenetluse kulud põhjendatud, sest on usutav, et kassatsioonkaebuse koostamisele kulus kaebajal rohkem aega kui vastustaja apellatsioonkaebusele vastamiseks. Kolleegium mõistab kaebaja kasuks vastustajalt välja menetluskulu 5000 eurot (sealhulgas kohtumenetluses tasutud riigilõiv). (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.