Obsah (5)

§ 100§ 108§ 99§ 101§ 102

2-23-12475 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus xxxxx Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2024. a, xxxxx kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-12475 Tsiviilasi U.B hagi U.

) §§-de 96 ja 97 p 1 kohaselt on vanem kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Vastavalt

§-ile 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Tulenevalt eelnimetatud sätetest on kostja kohustatud andma hagejale kui oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning eraldi elava vanemana saab ta täita ülalpidamise kohustust eeskätt elatise maksmise teel. Seega on hageja õigustatud kostjalt elatist nõudma. Hagejal on õigus nõuda kostjalt elatist alates hagi esitamisest ja

§ 108

kohaselt ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 99

lg-le 2 arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Vastavalt lõikele 3 on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Lõike 4 järgi lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
2. aprillil. Lõige 5 näeb ette, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Lõige 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lõige 7 kohaselt, kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere 4 mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

§ 102

lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral sama seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsMS § 230 lg-tele 4 ja 5 võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, ja kui pool nõutud andmeid ei esita, siis nõuda ise asjakohast teavet. Riigikohus on oma praktikas (vt RKTKo 22.06.2022. a tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 15) selgitanud, et alaealise elatise nõudmise asjas on kohtu ülesanne välja selgitada asjaolud, mis on vajalikud

§ 101alusel elatise suuruse arvutamiseks.

Kohus saab

§ 101

alusel elatise suuruse arvutamiseks vajalike asjaolude jaoks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil.

§ 102

lg 2 alusel elatise vähendamiseks alla

§-s 101 sätestatud määra, peab kohustatud vanem ehk kostja mõjuva põhjuse aluseks olevad asjaolud välja tooma ja neid ka tõendama. 12.3. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja on kostja juures ühes kuus keskmisel kaks kuni neli päeva ja lapsele makstakse lapsetoetust. Arvutades hagejatele elatist

§ 101alusel, sh võttes aluseks baassumma 200 eurot, mida on indekseeritud 1.

aprillil Statistikaameti poolt avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega, lisades baassummale

1. aprillist kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, võttes arvesse lastetoetust, mis vastavalt perehüvitiste seadusele alates
2. jaanuarist
3. a on 80 eurot kuus, arvestades, et hageja on kostjaga aasta jooksul keskmiselt vähem kui 7 ööpäeva kuus, kujuneb elatis järgnevalt: - perioodil alates 01.06.
4. a kuni 31.03.
5. a - 260,33 eurot (baassumma 249,78 eurot; 1685 * 0,03 = 50,55 eurot; 249,78 + 50,55 = 300,33 eurot; 300,33 - (80/2) = 260,33 eurot) ja - perioodil alates 01.04.
6. a summas 287,72 eurot (baassumma 272,76 eurot; 1832 * 0,03 = 54,96 eurot; 272,76 + 54,96 = 327,71 eurot; 327,71 - (80/2) = 287,72 eurot). Hageja taotleb hagis kostjalt elatist tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, perioodi eest alates 01.06.
7. a kuni 30.08.
8. a, 200 eurot kuus, mis on väiksem summa kui sel perioodil

§ 101alusel arvutatud elatis (260,33 eurot kuus).

Edasiulatuvalt alates 31.08.2023. a taotleb hageja kostjalt elatise väljamõistmist

§ 101alusel arvutatud summas.

12.4. Kohus leiab, et kostja on põhistanud, et esineb

§ 102

lg 2 mõttes mõjuv põhjus temalt elatise väljamõistmiseks alla

§ 101alusel arvutatud summa.

Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et tal on tuvastatud osaline töövõime, tal puudub töökoht ja sissetulek ei ole nõutavas summas elatise maksmiseks piisav, samuti on kostjal veel 5 üks alaealine laps lisaks hagejale. Kostja esitatud tõenditest nähtub, et Eesti Töötukassa 23.05.2023 otsusega on kostjale määratud töövõimetoetus ajavahemikuks 12.05.

1. a kuni 11.11.
2. a. Eesti Töötukassa 10.09.
3. a otsusega (dtl 24) on otsustatud kostja töötuna arvele võtta. Eesti Töötukassa 21.09.
4. a otsusega on otsustatud jätta kostjale töötutoetus määramata, sest kostja saab töövõimetoetust. Eesti Töötukassa 10.01.
5. a otsusega (dtl 58-60) tuvastati kostjal kordushindamise tulemusena vähenenud töövõime perioodiks 12.11.2023 - 11.05.
6. a. Kostja esitatud pangakontode väljavõtetest (dtl 16-23 ja 65-67) nähtub, et
7. aastal on kostja sissetulekuks olnud Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetust, sh juunis 212,04 eurot, juulis 313,17 eurot, augustis 320,23 eurot, septembris 320,23 eurot, oktoobris 313,17 eurot, novembris 320,23 eurot, detsembris 116,62 eurot. Kohus leiab, et kostja esitatud tõendid tõendavad, et hagis nõutaval perioodil alates
8. aasta juunist on ta osaliselt töövõimetu ja töötu. Kostjal ei ole teada muid sissetulekuid peale Eesti Töötukassa makstava töövõimetoetuse. Kostjal ei ole teada ka mingit registreeritavat või muud väärtuslikku vara, millele pöörata sissenõuet. Kohus tegi Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et 09.11.
9. a esitas kostja kohtule maksejõuetusavalduse. xxxxx Maakohtu 30.11.
10. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-15857 võeti kostja avaldus menetlusse ja määrati kostjale usaldusisik, kellele tehti ülesandeks esitada kohtule võlgniku vara- ja võlanimekiri ning hinnang võlgniku varalisele seisundile. Usaldusisik esitas kohtule hinnangu, et kostja on püsivalt maksejõuetu ning on alust tema suhtes pankrotimenetluse läbiviimiseks. Muu hulgas oli usaldusisik teinud kindlaks, et kostja ainukeseks sissetulekuks on töövõimetoetus ja mingit realiseeritavat vara talle ei kuulu. xxxxx Maakohus tegi 13.01.
11. a tsiviilasjas nr 2-23-15857 määruse, millega otsustas jätta kostja maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja võlgadest vabastamiseks rahuldamata ja seda põhjusel, et avalduse eesmärki, s.o võlgniku kohustustest vabastamise menetlust ei ole võimalik algatada, sest isikul puudub sissetulek ja vara võlausaldajate nõuete rahuldamise katteks. Hageja esindaja on avaldanud arvamust, et kostja varaline seisund on tegelikult parem, kui kostja püüab seda näidata, samas ei ole esitatud kohtule andmeid või tõendeid, mis annaks alust seda järeldada. Kohus kontrollis rahvastikuregistri andmete alusel, et kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, A. U.B, sündinud 14.07.
12. a (
13. aastane). Kohus tegi Kohtute infosüsteemi andmete alusel kindlaks, et xxxxx Maakohtu 23.11.
14. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6371 on kinnitatud poolte kompromiss, mille kohaselt kohustub kostja tasuma lapsele A. U.B-le elatist alates 30.04.2020.a 200 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Arvestades esitatud ja kogutud tõendeid saab kohtu hinnangul järeldada, et kostja ei ole oma varalisest seisundist tulenevalt võimeline maksma hagejale elatist nõutud ulatuses, ilma, et saaks kahjustada tema enda tavaline ülalpidamine või tema teise alaealise lapse ülalpidamine. Tulenevalt

§ 102

lg-st ei vabane vanemad alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ja seda olenemata sellest, et vanema sissetulek on väike. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt RKTKo 09.06.2017. a nr 3-2-1-35-17, p 21.4), et kui vanema sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui lapse minimaalseid vajadusi, tuleb

102 lg 2 mõtte kohaselt jagada vanema sissetulek tema enda ja lapse vajaduste katteks proportsionaalselt. Kostja sissetulekuks on töövõimetoetus, mille suurus

1. aastal oli keskmiselt 300 eurot kuus. Arvestades ka eespool viidatud Riigikohtu suuniseid leiab kohus, et kostja oli ja on kohustatud kasutama oma sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks proportsionaalselt ning seega on põhjendatud hageja elatise nõue 100 euro ulatuses kuus. Ka kostja ise on avaldanud, et 6 on võimeline maksma hagejale elatist 100 euro ulatuses kuus. 12.
2. Eeltoodut arvestades rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt enne hagi esitamist, perioodi eest 01.06.
3. a kuni 30.08.
4. a, arvestusega 100 eurot kuus, kokku summas 296,77 eurot, ning alates hagi esitamisest, s.o alates 31.08.
5. a 100 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja nõue elatise saamiseks suuremas ulatuses jääb rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 alusel määrab kohus hageja esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hageja kasuks välja mõistetud elatis maksta hageja ema M.A U. pangakontole. Kohus selgitab, et kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 järgi menetlusosaliste vahel. märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Antud juhul lahendas kohus alaealiste ülalpidamisasja ja seega jätab kohus TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 7 jaot