Obsah (6)

§ 424§ 426§ 480§ 173§ 168§ 162

2-21-10728 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Määruse tegemise aeg ja koht 25.11.2024. a, Võru kohtumaja Põlva majas Tsiviilasja number 2-21-10728 Tsiviilasi M.M.-i, M.M.-i, M.M.

) § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on hagi tagasi võtnud.

§ 424

lg 1 näeb ette, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Antud juhul on hagi tagasi võetud eelmenetluses, seega ei eelda hagi tagasivõtmine kostja nõusolekut. Eeltoodu alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab hagi läbi vaatamata jätmise õiguslikke tagajärgi:

§ 426

lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda uue hagiga kohtusse sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle. Hageja esindaja poolt esitatud etteheidete osas vanemate hooldusõiguse muutmise kohta laste M.M.-i ja M.M.-i suhtes märgib kohus, et see ei ole käesoleva tsiviilasja esemeks. Vanemate hooldusõiguse muutmise küsimus lahendati Tartu Maakohtu 08.12.2023.a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-9039. Tartu Ringkonnakohus jättis M.M.-i määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse vanemate hooldusõiguse muutmise, sh laste M.M.-i ja M.M.-i suhtes osaliselt laste isale ainuhooldusõiguse üleandmise osas, muutmata ning Riigikohus jättis M.M.-i määruskaebuse ringkonnakohtu määruse peale menetlusse võtmata, millega kohtumäärus vanemate hooldusõiguse muudatuste kohta jõustus. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 480

lg-le 1 võib kohus hagita menetluses tehtud kestva toimega määruse tühistada või määrust muuta, kui oluliselt on muutunud selle aluseks olevad asjaolud. Perekonnaseaduse (PKS) § 1231 näeb eraldi ette, et hooldusõiguse muutuste korral taastatakse vanema hooldusõigus vanema avalduse alusel, kui hooldusõiguse taastamine vastab lapse huvidele. Neid sätteid arvestades on vanemal õigus asjaolude oluliselt muutumise korral pöörduda kohtusse avaldusega hooldusõiguse muutmise kohta tehtud määruse muutmiseks ja vanema hooldusõiguse taastamiseks, kui see vastab lapse huvidele. Tulenevalt PKS § 134 lgst 1 võib kohus ka omal algatusel alustada menetluse vanema hooldusõiguse piiramiseks, kui saab teatavaks vanema suutmatus oma kohustusi täita ja lapse heaolu ohustamine. Kohus tegi kindlaks, et tsiviilasjas nr 2-21-9039 keeldus Tartu Maakohus 25.09.2024. a määrusega menetlusse võtmast M.M.-i avaldust laste suhtes hooldusõiguse muutmiseks, aga M.M.-i pöördumise alusel on kohus 05.11.2024. a kirjaga palunud Tallinna Linnaosa Valitsuse lastekaitsespetsialistidel täiendavalt kontrollida, kas laste M.M.-i ja M.M.-i heaolu võib nende isa M.M.-i poolt olla ohustatud. 3 Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

§ 162

lg 4 sätestab erisusena, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hagejate esindaja esitatust nähtuvalt ei ole hagejad hagi tagasi võtnud põhjusel, et kostja oleks nende nõude rahuldanud. Seega tuleks

§ 168lg 2 üldnormi alusel jätta menetluskulud hagejate kanda.

Kohus leiab aga, et arvestades seda, et hagejate puhul on tegemist alaealistega ja hagi esemeks on elatise nõue, samuti arvestades menetluse kestel muutunud asjaolusid, siis on põhjendatud kohaldada

§ 162lg-t 4 ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4