Obsah (9)

§ 424§ 329§ 63§ 65§ 68§ 69§ 75§ 83§ 50

1-20-1530 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05. märts 2020 Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1530 /20230200023/ Kohtukoosseis Kohtun

§ 424

lg 2 ja § 329 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Diana Helila Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav G.Z – asukoht: viibib vahistatuna Tallinna Vanglas, elukoht vabaduses: xxx; isikukood: XXX; kodakondsus: xxx kodanik; haridus: xxx; emakeel: xxx keel; töökoht: xxx; karistatus: varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu 02.12.2019 otsusega

§ 424

lg 1 alusel vangistusega 6 kuud tingimisi 1-aastase katseajaga ning lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks ehk kuni 17.01.2010; tõkend vahistamine alates 13.01.2020 (kahtlustatavana kinni peetud 11.12.01.2020). RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada G.Z

§ 424

lg 2 ja

§ 329

järgi ja mõista talle karistuseks

§ 63lg 1 alusel 1 (üks) aasta vangistust.

2.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 02.12.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 (kuue) kuu vangistus e võrra ja liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 kohaselt lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ehk 11.01.05.03.2020 ehk 1 kuu ja 23 päeva. Seega kandmisele kuulub 1 aasta 4 kuud 7 päeva vangistust. 4. Lähtuvalt

§ 69

lg 1 asendada vangistus 1 aasta 4 kuud ja 7 päeva üldkasuliku tööga, arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, seega vastab vangistus 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva üldkasulikule tööle 487 tundi. 5.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise ajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal kohustub G.Z järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ehk: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 21 ja 8 alusel määrata G.Z Krongile lisakohustustena käitumiskontrolli ajal: 1) ei tarvita narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 2) osaleb kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. 6. Tõkend – vahistamine – tühistada ning G.Z vabastada vahi alt kohtusaalis. 7.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida süüdistatavale kuuluv mootorsõiduk xxx registreerimismärgiga xxx. Sõiduauto asub hoiul Tallinnas, Rahumäe tee 6/1 Põhja prefektuuri parklas.

1. Mõista G.Z-ilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: 1) joobeseisundi tuvastamise kulu summas 366 eurot; 2) määratud kaitsja tasu kohtueelses ja kohtumenetluses kokku summas 568,20 eurot. 3) sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 876 eurot; KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud kogusummas 1810,20 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Väljamõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
2. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
3. Kaks CD-plaati videosalvestusega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS
4. ptk.
5. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 2 lg 4). Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast (KrMS § 319). SÜÜDISTUS G.Z-i süüdistatakse selles, et tema omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust juhtis tahtlikult  01.01.2020 kella 04.01 ajal Tallinnas Mustamäe tee 116 juues mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx ja  11.01.2020 kella 15.17 ajal Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Pärnu mnt 556C juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Sellise tegevusega rikkus G.Z tahtlikult Pärnu maakohtu 02.12.2019 otsusega nr 1-19-9382, mis jõustus 18.12.2019, temale mõistetud

§ 50

lg 1 p 1 järgset lisakaristustust, s.o mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine üheks kuuks, millega ta tahtlikult ei täitnud täitmisele pööratud kohtuotsust. Seega pani G.Z toime

§ 329

järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisle pööratud kuriteo eest kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest tahtliku kõrvalehoidumise. G.Z ´i süüdistatakse selles, et tema, olles 02.12.2019 karistatud Pärnu maakohtu poolt

§ 424

lg 1 alusel vangistusega 6 kuud tingimisi 1.aastase katseajaga, uuesti, juhtis tahtlikult  01.01.2020 kella 04.01 ajal Tallinnas Mustamäe tee 116 juues mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiinist ja metamfetamiinist) ja  11.01.2020 kella 15.17 ajal Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Pärnu mnt 556C juures mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis (narkojoove amfetamiinist ja metamfetamiinist). Sellise tegevusega rikkus G.Z  liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/  korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega G.Z mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU Juhindudes Kr

MS §-st 245, sõlmisid prokurör Diana Helila, süüdistatav G.Z ja tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: G.Z tunnistatakse süüdi

§ 329

ja § 424 lg 2 järgi ning mõistetakse karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 65

lg lg 2 alusel suurendada karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse võrra ning mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta 6 kuud. Mõistetavast karistusest lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 kuu ja 23 päeva ning ülejäänud 1 aastat 4 kuud ja 7 päeva asendatakse 487 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata kaks aastat. Süüdistatav peab järgima ÜKT tegemise ajal

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja täitma lg 2 p-s 2 1 ja 8 sätestatud kohustusi. Süüdistatavalt konfiskeeritakse mootorsõiduk xxx registreerimisnumbriga xxx. Lisaks peab süüdistatav tasuma 12 kuu jooksul menetluskulud kogusummas 1648,20 eurot, millele lisanduvad kohtumenetluses tekkinud kulud 162 eurot. 3 KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub G.Z talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Samuti kuulub süüdistatava sõiduk konfiskeerimisele vastavalt kokku lepitule ning menetluskulud süüdistatavalt välja mõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Mikenberg Kohtunik 4