lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot ja
Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp. Menetlusalune isik: R K, ik: xxx, elukoht: vaidlustatud otsuse kohaselt xxx. Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 järgi RESOLUTSIOON 1. Jätta R K´e kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 13.06.2024 otsusele nr 2301,24,000295 R K´e karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot ja
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi Margus Pihl 13.06.2024 otsus nr 2301,24,000295 R K´e karistamises
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 130 trahviühiku ulatuses, s.o 520 eurot ja
lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks tühistamata ja muutmata.
lg 2 alusel kohaldatud lisakaristuse, s.o mootorsõiduki juhtimisõiguse 2 kuuline tähtaeg algab käesoleva kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb 2-kuulise tähtaja möödumisel. 6. Vastavalt
sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 28.08.
lg 1, § 33 lg 2 p 8 nõudeid ja kohustusi ning pani toime
Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Kaeban edasi otsuse eemaldada juhtimis õigus 2. kuuks. Põhjuseks on minu elukutse, kuller. Töötan kaubikuga ja teenib elatist naise ja 2 laose jaoks sõitmiseha, kui load ära võtta kaob ka praegune sissetulek pere pole võimalik ülalpidad. Hiljem kohtule edastatud kaebuse täienduses on kaebuse esitaja lisanud, et tänu kulleri tööle on mul võimalik ülalpidada üht väikelast ja üht imikut ning toetada elukaaslast. Juhiload on eluliselt olulised ja vajalikud, et olla perele toeks. Soovib otsust kirjaliku menetlusena kohtuväliselt meili teel. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Menetluse senine käik on olnud järgnev. 24.05.2024 koostas uurija A E väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis R K 06.05.2024 kella 12:36 ajal mootorsõidukit Tallinnas, Raudtee tänaval, Pärnu mnt 306 kõrval. Ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist inimest. Enne möödasõidu manöövri lõpetamist ei veendunud selle ohutuses ning reastus ette oma sõidurajal otse liikunud bussile, mis oli sunnitud kokkupõrke vältimiseks järsult pidurdama ning mille tagajärjel kukkus bussis viibinud reisija. Oma taolise tegevusega põhjustas tervisekahjustused A S´ile. 13.06.2024 koostas uurija abi Margus Pihl üldmenetluse otsuse, milles leidis, et R K on toime pannud talle väärteoprotokollis etteheidetava rikkumise ning määras talle
520 euro) ulatuses ja
2 Menetlusalune isik R K esitas 17.06.2024 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Harju Maakohtule ja palub kohtul tühistada lisakaristus, kuna menetlusalune isik töötab kullerina ja peab üleval väikelast ja imikut. R K on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kuivõrd menetlusalune isik ei vaidlusta oma kaebuses talle etteheidetava rikkumise toimepanemist vaid palub maakohtul võtta seisukoht karistuse kergendamise osas, siis keskendub ka kohtuväline menetleja oma kirjalikuks seiskohas ainult sellele kas menetlusalusele isikule määratud karistus on proportsionaalne. Karistuse määramise praktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb tuvastada menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadaksegi konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistus. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasja menetluse käigus kogutud materjalidega, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule on määratud proportsionaalne karistus. Karistuse määramisel on otsuse tegija arvestanud nii kaebaja isikut, tema poolt toime pandud tegu, süü suurust ja ka seda, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus liiklusalase rikkumise toimepanemise eest. Samuti on otsuse tegija täiesti õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku süü on käesolevas asjas keskmises suurem, kuna oma väga hooletu käitumisega pani ta ohtu mitmed bussis viibinud reisijad. Tulenevalt eeltoodust ei saa kohtuväline menetleja piirduda ainult põhikaristusega vaid teiste liiklejate turvalisuse tagamiseks tuleb R K ka ajutiselt liiklusest kõrvaldada. Määratud karistus on proportsionaalne, kaitseb teisi liiklejaid , ei koorma menetlusalust isikut liigselt ja on kooskõlas karistuse määramise põhimõtetega. Lähtudes kõigest eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole põhjendatud 13.06.2024 koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja on kohtule saadetud kaebuses märkinud, et soovib otsust kirjaliku menetlusena. Taolisest avaldusest teeb kohus järelduse, et kaebuse esitaja soovib kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud kirjalikus seisukohas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada 3 süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg 1 ja § 236 lg 1 ettenähtud süütegude toimepanemist.
lg 1 Kohtuväline menetleja on oma otsuses menetlusalusele isikule ette heitnud
lg 1 sätestatud kohustuse eiramist, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Samuti on otsuses ette heidetud, et ta eiras
lg 2 p 8 sätestatud juhi kohustust enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduda, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid. Eelnimetatud kohustuste (
lg 1, § 33 lg 2 p 8) täitmata jätmisega põhjustas menetlusalune isik otsuse kohaselt liiklusõnnetuse, kuivõrd menetlusaluse isiku manöövri tõttu pidi buss pidurdama ja selle tõttu kukkus bussis reisija, kellele tekitati tervisekahjustus. Väärteotoimikus leiduvate bussi salongi- ja väliskaamerate salvestistest nähtub, kuidas sõitvast bussist sõidab mööda pärisuunas vastassuuna kaudu musta värvi universaalkerega sõiduauto, pöörab pidevat joont ületades paremale pärisuunavööndisse bussile ette ja pidurdab ning kuna ta ei mahu ees peatunud sõiduauto ja bussi vahele, siis jääb ka viltu sõiduteele ning auto tagaosa jääb vastassuunavööndisse. Kaamerate salvestistest on näha, et bussile ette sõitnud sõiduautole otsasõidu vältimiseks bussijuht pidurdab järsult ja buss peatub. Bussi erinevatest salongikaameratest on näha, kuidas järsu pidurdamise tõttu kaks bussi erinevates osades istmetel istunud naisterahvast kukuvad bussi põrandale, teised reisijad kaotavad tasakaalu. Neist istmelt maha kukkunud reisijatest tõuseb püsti, kuid teine jääb põrandale lebama ning reisijad kogunevad maha kukkunud naisterahva juurde ja läheneb ka bussijuht. Bussi väliskaamera salvestisest on näha, et bussist möödasõidu ja bussi ees pidurdamise tegi universaalkerega sõiduk xxx ja sõiduki küljel ja tagaosas on kiri „xxx, xxx“. Videosalvestisest saab järeldada, et juhul, kui bussijuht ei oleks sõiduki bussile ettesõitmise tõttu otsasõidu vältimiseks pidurdanud, oleks buss sellele sõidukile tagant otsa sõitnud. Seejuures hoidis buss eelnevalt eesliikunud punast värvi sõiduautoga piisavat pikivahet ja järsuks pidurdamiseks vajadus puudus kuni hetkeni, mil musta värvi xxx nende kahe vahele kiilus. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud
lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega.
p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju.
lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o sündmuskoha vaatlusprotokolli juurde koostatud liiklusõnnetuse aktist, sündmuskoha vaatlusprotokollist ja skeemist nähtub bussi peatumise koht, kuid nendest andmetest ei nähtu süüteo asjaolusid. Kohtu arvates on süüteo asjaolusid kajastavateks andmeteks bussi salongi- ja väliskaamerate salvestised, millest on näha bussi liikumine, bussist sõiduauto möödasõit, selle sõiduauto bussi ette keeramine ja bussi pidurdamine ettekeeranud sõiduautole otsasõidu vältimiseks. Samal ajal on salvestunud aga bussi salongis toimuv, millest on näha bussi erinevaid osasid ja neis viibivaid reisijaid, kellest osa paiskub pidurdamise tõttu ettepoole, kuid suudavad püsti püsida, samas osa istmetel istuvaid reisijaid paiskuvad istmetelt maha. Salvestisest on näha, et vähemalt kaks istmetel istunud reisijat kukkusid bussi põrandale ning üks neist enam põrandalt üles ei tõusnud. Sellest teeb kohus järelduse, et reisijate bussis kukkumine oli tingitud bussi järsust pidurdamisest ja bussijuht pidi videosalvestistest nähtuvalt bussi järsult peatama selleks, et vältida tagant otsasõitu bussist keelatud kohas vastassuuna kaudu möödasõitu teinud ja bussile ootamatult ette keeranud ja seejärel pidurdanud sõiduautole. Seega põhjustas bussi järsu 4 pidurdamise bussile ette sõitnud sõiduki juht. Väärteoasjast nähtuvalt sõitis bussile ette sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx ja sõiduk kandis kirjeid „xxx“. Väärteomenetluses on tuvastatud, et vaidlusaluses kohas juhtis vaidlusalust sõidukit R K, kes vastavat asjaolu ei ole vaidlustanud. Küll on R. K oma ütlustes märkinud, et ta tegi bussist möödasõitu, mis oli peatuses peatunud ja manöövri sooritamise ajal hakkas bussijuht liikuma ning ei arvestanud temaga, kuid tal ei olnud enam tagasi reastumise võimalust tema taha ja ainuke variant oli möödasõit. Tema kiirendas edasi ja ümbrust ei jälginud. Kohus asub seisukohale, et menetlusaluse isiku põhjendus ei vasta tegelikule liiklussituatsioonile. Nimelt on vaidlusalusest bussipeatusest ristmikuni ligikaudu 100 meetrit, kuid buss seda vahemaad läbida ei jõudnud. Seejuures on bussipeatuse kohal teekatte märgistusena katkendlik joon, kuid möödasõidu kohas juba pidev joon. Seega sai buss alles peatusest liikuma hakata, kui menetlusalune isik bussist mööda sõitis. Arvestades aga eespool oleva ristmiku eripära, ei olnud menetlusalusele isikule bussi tõttu näha, mis toimub eespool ja Pärnu mnt-lt tulnud sõidukid oleks võinud teha vasakpööret, mida aga menetlusalune isik bussi tagant näha ei oleks saanud. Seega rikkus menetlusalune isik elementaarseid möödasõidu reegleid, kuivõrd vastavalt
lg 1 sättele ei tohi juht vastassuuna vööndi kaudu mööda sõita kui ei ole täidetud
lõikes 3 nimetatud tingimused (p 1), piiratud nähtavusega teelõigul (p 2), ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevatel sõidukitel on teeandmise kohustus (p 3). Lisaks sellele ei veendunud menetlusalune isik selles, kas sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba, millega rikkus
Arvestades seda, et menetlusalune isik ei saanud näha peatuses olnud bussi ette, ei olnud tal võimalik veenduda selles, kas bussi ees on üldse vaba ruumi ja kas ta jõuab bussist mööda sõita ja möödasõidu ohutult lõpetada. Seega oli tegemist piiratud nähtavusega teelõiguga ja bussist vaid mõnikümmend meetrit eespool oli ristmik ja ristmikul oli liiklusmärk, mis sätestas Raudtee tänavalt Pärnu mnt-le suunduvatele sõidukitele tee andmise kohustuse. Seega rikkus menetlusalune isik
lg 3 p 4 sätestatud kohustust, mis tingis
lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise ning menetlusalune isik rikkus ka
Lisaks sellele sätestab
lg 4, et asulateel, kus suurim lubatud sõidukiirus on kuni 50 km/h, peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria sõidukile. Ilmselgelt ei ole vaidlust selles, et bussipeatus oli tähistatud, et buss on D-kategooria sõiduk ja sellel teelõigul oli suurim lubatud kiirus kuni 50 km/h. Seega oli menetlusalusele isikule üheselt selge ka see, et tal on peatusest väljuvale ühissõidukile tee andmise kohustus ja sellest ühissõidukist sellisel teelõigul möödasõidu tegemine on viimane asi, mida teha. Kohtule jääb menetlusaluse isiku etteheide bussijuhile, et bussijuht tema möödasõiduga ei arvestanud, arusaamatuks. Menetlusalusel isikul endal oli bussijuhile tee andmise kohustus ja bussijuhil puudus igasugune alus eeldada, et keegi sellel lühikesel teelõigul temast vastassuuna kaudu ja piiratud nähtavusega teelõigul võiks möödasõitu teha. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik eiras
lg 1 sätestatud kohustust hoiduda kõigest, mis võiks kahjustada teist inimest ning rikkudes elementaarseid möödasõidu reegleid ja eirates ühissõidukile tee andmise kohustust, rikkus ka
lg 2 p 8 sätestatud juhi kohustust ning enne manöövri lõpetamist ei veendunud selle ohutuses. Seejuures pidanuks menetlusalune isik temal lasuvate kohustuste tõttu üldse hoiduma möödasõidu manöövrist, kuivõrd tal ei olnud mitte mingit võimalust selle ohutuses veenduda. Väärteoasjas leiduvatest tõenditest, eelkõige just videosalvestistest saab järeldada, et buss oli sunnitud järsult pidurdama just menetlusaluse isiku juhitud sõiduki bussist möödasõidu ja sellele järgnenud pidurdamise tõttu. Seejuures vältis bussijuht küll otsasõitu, kuid bussis olnud reisija sai tervisekahjustusi. Samas juhul, kui buss ei oleks jõudnud pidurdada ja oleks menetlusaluse isiku juhitud sõidukile otsa sõitnud, oleks tulemus olnud sama, sest buss oleks peatunud kokkupõrke tulemusena. Küll oleks lisandunud materiaalne kahju bussi, menetlusaluse isiku juhitud sõiduki ja menetlusaluse isiku juhitud sõiduki ees peatunud sõiduki vigastuste tõttu, sest suure massiga buss oleks menetlusaluse isiku juhitud sõiduki paisanud ettepoole ja menetlusaluse isiku juhitud sõiduk oleks paiskunud vastu ees peatunud sõidukit. 5 Seega on tagajärg omistatav ainult menetlusalusele isikule ja kui menetlusalune isik ei oleks bussist möödasõitu teinud ja bussile ette keeranud, ei oleks tagajärge saabunud. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on koostatud teatis liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse ning teatise kohaselt toimus liiklusõnnetus 06.05.2024 kell 12.30 Pärnu mnt 306 juures Nõmmel, Tallinnas. Kannatada saanuks oli A S, kellel oli pea pindmine vigastas ning tegemist on kerge raskusastmega vigastusega. Tervisekahjustuse tekkimise asjaolude kohta on selgituse andnud ka A S ise ning tema selgituste kohaselt sisenes ta 06.05.2024 bussi nr 23, et sõita Nõmme poole ning istus ukse juurde näoga sõidusuunas. Raudtee tänaval buss pidurdas ootamatult ja ta kukkus bussi põrandale selili. Kiirabi toimetas ta samal päeval PERHi. Senini on peas suur muhk. Seega riimuvad A Si ütlused meditsiiniasutuse teatise ja bussi salongikaamerate salvestistega ning nendest tõenditest saab järeldada põhjuslikku seost menetlusaluse isiku liiklusnõudeid eirava käitumise ja A Sile tekitatud tervisekahjustuse vahel. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit xxx reg. märgiga xxx millega tegi bussist möödasõidu ja reastud tagasi oma sõidurajale otse liikunud bussi ette ning pidurdas ja buss oli sunnitud menetlusaluse isiku juhitud sõidukile otsasõidu vältimiseks järsult pidurdama, mille tulemusena kukkus bussis reisijana viibinud A S, kellele tekkis kukkumisest tervisekahjustus. Seega on tegemist olukorraga, kus menetlusaluse isiku juhitud sõiduki teel liikumise ja tehtud manöövri tagajärjel sai inimene vigastada. Seega tegemist on liiklusõnnetusega
p 32 mõttes.
lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteoasja materjalidest lähtuvalt tegi menetlusalune isik läbimõtlematu bussist möödasõidu manöövri, mistõttu ta ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist inimest, mille tagajärjel sai inimene vigastada ning arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud
lg 1 sätestatud kohustust, s.t ei hoidunud oma käitumises kõigest, mis võib kahjustada teist inimest. Mis puudutab teist süüks arvatud rikkumist, s.o seda, et enne möödasõidu manöövri lõpetamist ei veendunud selle ohutuses, siis leiab kohus, et menetlusalune isik mitte ainult ei veendunud möödasõidu kui manöövri lõpetamise ohutuses, vaid ta ei veendunud üldse selles, kas see möödasõidu manööver sellistes liiklusoludes üldse saab ohutu olla. Kuna aga kohus ei saa menetlusaluse isiku süüd suurendada ega väärteoprotokolli piiridest väljuda, siis nõustub kohus kohtuvälise menetleja otsuses märgitud seisukohaga, et menetlusalune isik ei veendunud enne möödasõidu manöövri lõpetamist selle ohutuses ja reastus ette oma sõidurajal otse liikunud bussile, mis oli sunnitud kokkupõrke vältimiseks järsult pidurdama. Järsu pidurdamise tulemusena õnnestus bussijuhil küll kokkupõrget vältida, kuid järsu pidurdamise tulemusel bussis olnud reisija kukkus ja sai vigastada. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalune isik rikkus ka
Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud liikleja ja juhi kohustusi, siis on süütegu kohustuste eiramise mõttes toime pandud tahtlikult, kuid tagajärg, s.o teisele isikule tervisekahjustuse tekitamine on toime pandud ettevaatamatusest. Bussist möödasõit sellises liiklussituatsioonis ja juhi kohustusi eirates sai olla vaid tahtlik tegu, kuid ilmselgelt ei ole saabunud tagajärg samast tahtlusest hõlmatud. Samas pidanuks menetlusalune isik teadma seda, et liinibussis on reisijad, kes võivad seista või istuda, kuid ei ole turvavööga kinnitatud ning bussile ette keerates ja bussi ees oma sõidukiga järsult pidurdades on ka bussijuht sunnitud otsasõidu vältimiseks eeldatava pidurdusmaa ootamatu lühenemise tõttu järsult pidurdama, mis võib põhjustada reisijate kukkumise. Seega olgugi, et menetlusalune isik ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, oleks ta pidanud seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral ette nägema. Seega on teo tagajärg saabunud ettevaatamatusest hooletuse vormis. Arvestades seda, et teine sõiduk, ehk 6 buss pidi pidurdama menetlusaluse isiku käitumise tõttu ja otsasõidu vältimiseks, millise ohu tekitas just menetlusalune isik, saab asuda seisukohale, et teine juht, s.o bussijuht liiklusnõudeid ei eiranud ja liiklusnõuete eiramine on ette heidetav vaid menetlusalusele isikule. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 ja § 33 lg 2 p 8 kohustust ja pani sellega toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustus. Karistuse määramine
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut (kuni 1200 eurot), arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Eelmärgitud säte võimaldab ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist vastavalt ühest kuust kolme kuuni (
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 130 trahviühikut, s.o 520 eurot ning lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Hinnates R K´e süü suurust
lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on
lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamisega. Seejuures on teisele isikule tekitatud tervisekahjustus kerge ning sellest tulenevalt võib menetlusaluse isiku esitaja süüd
Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Menetlusalune isik on oma ütlustes pidanud vajalikuks märkida, et liiklusõnnetus toimus bussijuhi süül, kuivõrd bussijuht ei arvestanud temaga ja tal ei jäänud muud üle, kui möödasõit teha, bussijuht kiirendas ja ümbrust ei jälginud. Arvestades vahemaad bussipeatusest ristmikuni ei saa väita, et bussijuht pimesi kiirendas ja ümbrust ei jälginud. See vahemaa peatusest kuni liiklusõnnetuse kohani on niivõrd lühike, et bussil ei ole võimalik lubatud sõidukiiruseni kiirendada ja pealegi liikus bussi ees veel sõiduauto ja buss pidi enne ristmikku nii või teisiti pidurdama. Seega ei saa bussijuhti milleski süüdistada. Küll näitab selline menetlusaluse isiku selgitus seda, et ta oma käitumise iseloomust ja teise isiku tervise kahjustamisest senini aru saanud ei ole nagu ka sellest, et ta pidanuks andma peatusest väljuvale ühistranspordile teed, mitte sellest mööda sõitma. Seega ei ole menetlusalune isik juhi kohustustest aru saanud ja otsib õigust sealt, kus seda leida ei ole võimalik. Ka kohtule esitatud kaebuses on menetlusalune isik enesekeskne ja leiab, et juhtimisõiguse äravõtmise tõttu kaotab ta töö, kuivõrd töötab kullerina ja tal on ülal pidada kahe lapsega pere. Seetõttu on temale juhtimisõigus eluliselt oluline ja vajalik. Sellisest kaebuse tekstist saab järelda, et tal on kannatada saanud reisijast ükskõik ja 7 kõige olulisem on tema jaoks sissetuleku säilimine. Eelmärgitust saab järeldada, et ka kaebemenetluses ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid tuvastatud. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Antud juhul on kohtuväline menetleja tuvastatud enamohtliku väärteo toimepanemise, leides, et süüteo tulemusena sai inimene vigastada ning ohtu sattusid mitmed bussis viibinud reisijad, mistõttu tuleb süüd hinnata keskmisest suuremaks. Väärteoasjas olevatest bussi salongikaamerate salvestistest on näha, kuidas kaks reisijat kukuvad istmetelt ja mitu reisijat kaotavad tasakaalu, kuid maha ei kuku. Seega see, et tervisekahjustus tekkis vaid ühel reisijal, oli juhus ning kukkumise tõttu võinuks kannatada saanud reisijaid olla rohkem. Seetõttu on kohus nõus kohtuvälise menetlejaga, et menetlusaluse isiku süüd ei saa hinnata keskmisest väiksemaks. Samas on kohtuväline menetleja hinnanud menetlusaluse isiku süüd keskmisest suuremaks, kuid karistuse määranud alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kuna kohus ei saa kaebemenetluses kaebuse esitaja olukorda raskendada ja süü suurusele vastavat, s.o keskmist määra ületavat karistust mõista, nõustub kohus kohtuvälise menetleja määratud põhikaristuse määraga. Seejuures ei ole menetlusalune isik põhikaristust kui sellist ega ka selle määra vaidlustanud. Kohus asub seisukohale, et määratud põhikaristus vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ja loodetavasti tagab ka eripreventiivse eesmärgi täitmise, kuigi menetlusaluse isiku karistusandmed seda seisukohta ei toeta. Puutuvalt üldpreventsiooni leiab kohus, et määratud karistus annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest ja tervise ohustamisest tuleb hoiduda ja liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus. Käesoleval juhul on kaebus esitatud eesmärgiga eelkõige tühistada vaidlustatud otsus mitte sisuliselt, vaid lisakaristuse kohaldamise osas. Lisakaristuse kohaldamise osas otsuse tühistamist taotleb menetlusalune isik eelkõige seetõttu, et juhtimisõigusest ilmajäämise tõttu kaotab ta sissetuleku, kuivõrd ta töötab kullerina ja talle on seetõttu juhtimisõigus eluliselt oluline ja vajalik, kuivõrd ta peab ülal pidama abikaasat ja kahte last. Seega saab kaebusest järeldada, et menetlusalune isik põhjendab juhtimisõiguse vajalikkust eelkõige sellega, et ta töötab kullerina ning selliseks tööks on juhtimisõigus vajalik. Kaebuses toodus väidet, et menetlusalusel isikul on juhtimisõigus vajalik seetõttu, et ta töötab kullerina, milleks on vajalik juhtimisõigus, ei ole menetlusalune isik millegagi tõendanud, s.t ei ole tõendanud seda, et ta kullerina töötab. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit, mis ei kuulunud temale, vaid kolmandale isikule. Menetlusalune isik ei ole kaebusele lisanud ühtegi tõendit (leping, pangakonto väljavõte vms) selle kohta, et tema ainsaks sissetulekuks on kullerteenuse osutamisest saadav tulu ja selline töö on püsiv. Kaebuses on märgitud ka seda, et juhtimisõigusest ilmajäämisel kaotaks ta sissetuleku, kuid tal on ülalpidamisel naine ja kaks last. Taaskord peab kohus vajalikuks märkida, et kaebusele ei ole lisatud ühtegi kaebuses esitatud väidet kinnitavat tõendit selle kohta, et menetlusaluse isiku ülalpidamisel kedagi oleks. Seega asub kohus seisukohale, et kõik väited, millega on kaebuses põhjendatud menetlusalusel isikul juhtimisõiguse vajalikkust, on tõendamata. Samas juhul, kui isik esitab väiteid sooviga muuta vaidlustatud otsust just esitatud väidetest tulenevate asjaolude esinemise tõttu, peab väidete esitaja neid väiteid ka tõendama. Kui väite esitaja jätab väite tõendamata, jäetakse see väide tähelepanuta. Kuna kaebuses esitatud väidetest ei ole tõendatud ühtegi, jätab kohus kõik juhtimisõiguse vajalikkuse kohta esitatud väited tähelepanuta. Puutuvalt lisakaristuse kohaldamisse peab kohus vajalikuks osundada kohtupraktikale, mille kohaselt lisakaristust nagu ka põhikaristustki tuleb mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. See tähendab, et karistamise aluseks on isiku süü, arvestades kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude 8 toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega tuleb esmajoones lähtuda isiku süüst, mida kohus on eelpool hinnanud keskmisena. Kohtupraktika kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt pani menetlusalune isik toime väärteo, mille tulemusena tekitati kõrvalisele isikule, ehk ühistranspordis olnud reisijale tervisekahjustus. Seega ei osalenud kannatada saanud reisija liikluses juhina, vaid reisijana ning tal ei olnud võimalik enda tervise kaitsmiseks midagi ette võtta ning liiklusõnnetus toimus tema aktiivse osaluseta. Seega ei mõjutanud kannatada saanud reisija käitumine ei süütegu ennast ega ka süüteo tagajärge. Menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteo eest on võimalik määrata või mõista karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, mis on füüsilisele isikule kohaldatavast võimalikust karistusest suurim, samuti võib selle väärteo eest mõista karistuseks aresti ja kohaldada põhikaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmist. Lisaks sellele on väärteo toimepanemise korral võimalik kohaldada ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on seadusandja jaoks tegemist ohtliku väärteoga, mille eest on ette nähtud ka ranged ning eriliigilised karistused. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kohus peab vajalikuks märkida ka asjaolu, et kuigi menetlusalusel isikul puudub varasem kehtiv karistus
lg 1 ettenähtud väärteo eest, näitab juba lisakaristuse aluseks olev seadusenorm ise, s.o
lg 2, et lisakaristuse kohaldamisel ei ole varasem karistus samalaadse süüteo eest lisakaristuse kohaldamise vajalikuks tingimuseks ning süüteo enda ohtlikkus näeb lisakaristuse kohaldamise võimaluse ette ka süüteo esmakordse toimepanemise korral. Seega on seadusandja pidanud ka
lg 1 ettenähtud väärteo esmakordset toimepanemist juba iseenesest niivõrd ohtlikuks, et on selle eest lisaks põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmisele ette näinud juhtimisõiguse äravõtmise ka lisakaristusena. Karistuse valikul tuleb lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Seejuures peab kohus vajalikuks rõhutada, et kui korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, siis esmakordse rikkumise puhul peaks lisakaristuse kohaldamiseks esinema kas isiku süüd (nt piirmäära oluline ületamine, täiendavate liiklusnõuete rikkumine) või tema isikut (nt hoolimatu suhtumine oma teosse) iseloomustavad asjaolud, mis muudavad selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Nagu kohus juba eelpool leidis, on antud juhul tuvastatud ühe väärteo toimepanemine, s.o liiklusõnnetuse põhjustamine, millega tekitati teisele isikule tervisekahjustus ning samaaegselt ohustati paljude bussis viibinud reisijate tervist. Arvestades toimepandud väärteo asjaolusid ja menetlusaluse isiku kui juhi ignorantset käitumist, siis selline käitumine viitab ka menetlusaluse isiku hoolimatule suhtumisele oma teosse. Seega on kõik lisakaristuse määramise eeltingimused täidetud. Menetlusalune isik taotles kaebuses vaidlustatud otsus tühistada lisakaristuse kohaldamise osas, tuues kaebuses välja põhjused, kuid kuna kaebuse esitaja tugines oma kaebuses kindlatele asjaoludele ja väidetele, mis ta jättis tõendamata, siis ei saa kohus nende väidetega arvestada ja jätab need kui tõendamata väited tähelepanuta. 9 Samas peab kohus sellele vaatamata selgitada, et juhul, kui menetlusalusele isikule on juhtimisõigus eluliselt vajalik töötamiseks, siis peakski menetlusalune isik käituma viisil, mis välistab tema õiguste kitsendamise süüteo toimepanemise tõttu. Seega saanuks kaebuse esitaja oma juhtimisõiguse säilitada juhul, kui ta oleks temale süüks arvatud väärteo jätnud toime panemata ja oleks täitnud juhil lasuvaid kohustusi. Käesoleval juhul ilmselgelt piisanuks ka sellest kui menetlusalune isik ei oleks peatusest väljuvast bussist möödasõitu alustanud ja oleks ees liikuma hakanud bussile teed andnud. Käesoleval juhul tegi menetlusalune isik oma valiku, seades esiplaanile sekundilise ajavõidu, mida ta sai realiseerida vaid juhile kehtivate kohustuste eiramisega. Selline käitumine oli menetlusaluse isiku teadlik valik ning sellist valikut tehes pidi menetlusalune isik kui juhtimisõiguse saanud ja väidetavalt sõiduki juhtimisega elatist teeniv isik arvestama ka võimalike temale kahjulike tagajärgede saabumisega. Mis puudutab kohaldatud lisakaristuse eripreventiivset eesmärki, siis karistuse eesmärgiks on isiku sundimine edaspidisele õiguskuulekusele, s.o uute süütegude toimepanemisest hoidumisele. Väärteoasjas olevast karistusregistri väljatrükist nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud
Seejuures on otsus jõustunud 27.09.2023, kuid rahatrahv on tasutud 23.05.2024. Seega pani menetlusalune isik menetlusesemeks oleva väärteo toime ajal, mil eelmise liiklusalase väärteo toimepanemise eest mõistetud rahatrahv oli tasumata. Samas, arvestades seda, et menetlusalune isik oli eelnevalt toime pannud
lg 1 ettenähtud väärteo, võib järeldada, et ka juhtimisõiguse puudumine ei ole menetlusalusele isikule olnud takistuseks liikluses juhina osalemisel. Seega varasem suhteliselt väike rahatrahv liiklusalase väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut korrale ei kutsunud ja menetlusalust isikut liikluses õiguskuulekusele ei sundinud. Eeltoodud asjaoludest teeb kohus järelduse, et pelgalt rahaline mõjutamine ei pruugi eripreventiivseid eesmärke täita, kuivõrd kohtu arvates on menetlusalune isik oma hoolimatu käitumisega ja ebaõigete valikute tegemisega liikluses ohtlik ja seda nii toime pandud väärteo iseloomu kui ka oma teosse ja liiklusohutusse hoolimatu suhtumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et ka preventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt on lisakaristuse kohaldamine põhjendatud ning peaks välistama võimaluse, et menetlusalune isik paneks liiklusalaseid süütegusid toime ajal, kui ta on liiklusest kõrvaldatud. Liiklusest kõrvaldamine, olgugi, et lühiajaline, peaks menetlusalust isikut sundima arusaamale juhi kohustuste täitmise vajalikkusest. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teiste liiklejate teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et väärteoasjas tuvastatud isiku süü suurus ning üldja eripreventiivsed eesmärgid on küllaldaseks aluseks lisakaristuse kohaldamisel väärteootsuses kohaldatud määras. Seejuures on lisakaristust vaatamata põhjustatud tagajärjele kohaldatud vaid keskmises määras. Seega vastavad kohaldatud põhikaristuse keskmisest sanktsioonist allapoole jääv määr ja lisakaristuse keskmine määr menetlusaluse isiku süüle, menetlusaluse isiku isikule ning on ka eeldatavalt küllaldased preventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamiseks ja esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.