← Eesti

4-26-89/13

Obsah (4)§ 15§ 2§ 151§ 3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tartu Maakohus 10. aprill 2026, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasja number 4-26-89 Väärteoasi Tairi Maidla kaebus Poli

(narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse) rikkumiste puudumise. Kohtuväline menetleja määras T. Maidlale karistuseks

§ 151 lg 1 järgi rahatrahvi summas 104 eurot.

  2. jaanuaril 2026 esitas T. Maidla Tartu Maakohtule kaebuse, milles soovib otsuse vaidlustada täies ulatuses. Ta leiab, et narkootilise aine tarvitamist ei ole seadusega nõutaval viisil tõendatud, tal puudusid joobetunnused ning otsus on õiguslikult vastuoluline, kuna seal on kirjeldatud, et „isik oli eelnevalt tarvitanud“, kuid kvalifikatsioonitabelis on märgitud „narkootilise või psühhotroopse aine ebaseaduslik käitlemine väikses koguses“. T. Maidla selgitab, et tema käest ühtegi ainet ei leitud, seega ei ole talle esitatud arusaadavalt etteheidet, millise teo ta toime pani (

§ 151 lg 1 või § 31 lg 1).

Kiirmenetlus oli õigusvastane, kuna asjas puudusid laboratoorne tõend, joobetunnuste kirjeldus, olukord toimus XXX juhtumi raames. Lisaks ei testitatud tema XXX, kes T. Maidlat ründas. Tegemist on ebavõrdse kohtlemisega. Ta palub kiirmenetluse otsuse tühistada ja väärteomenetluse lõpetada.

  1. Tartu Maakohtu
  2. jaanuari 2026 määrusega jäeti T. Maidla kaebus käiguta ning määrati lisatähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni
  3. jaanuarini
  4. Kaebus ei ole omakäeliselt ega digitaalselt allkirjastatud; kaebuses ei ole märgitud, kas kaebaja soovib asja arutamist istungil või nõustub kirjaliku menetlusega ning kas ta soovib kaitsjat; samuti kas tal on taotlusi isikute istungile kutsumiseks ja milliseid tõendeid on tema taotlusel vaja kohtus uurida.
  6. jaanuaril 2026 esitas T. Maidla digitaalselt allkirjastatud kaebuse, milles jäi oma varasemate põhjenduste juurde. Ta ei soovi menetlusse kaitsjat ning soovib asja lahendamist kirjalikus menetluses.
  8. veebruaril 2026 esitas kohtuväline menetleja toimiku materjalid ning kirjaliku seisukohas. Seisukohas vaidleb kohtuväline menetleja kaebusele vastu, leides, et menetlusaluse isiku süü on leidnud tõendamist indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku enda poolt antud ütlustega. Kuna isik nõustus indikaatorvahendi testi tulemusega, ei taotlenud uriinitesti teostamist ega selle edastamist ekspertiisiasutusele, piirduti KorS § 41 lg 7 alusel ainult indikaatorvahendi kasutamisega. Kuigi isikul narkootiliste ainete tarvitamisele viitavad tunnused puuduvad, ei heideta T. Maidlale ette narkojoobes olemist, vaid narkootilise aine tarvitamist. Ametnikule laekus informatsioon, et isik on hiljuti tarvitanud narkootilist ainet ja isik seda ka tunnistas, mistõttu allutati isik narkootilise aine kiirtestile. Kiirmenetluse otsuse blanketil on menetlusalune isik andnud allkirja, et ta nõustub kiirmenetluse kohaldamisega ja on allkirjastanud ka kiirmenetluse otsuse. Kohtuväline menetleja selgitas, et menetlusaluse isikuga teostati toimingud Võru politseijaoskonnas, kus puudusid teised kõrvalised isikud.

§ 2

lg 3 käitlemise mõiste sisaldab muu hulgas tarbimist ehk tarvitamist ja seega on T. Maidla tegu õigesti kvalifitseeritud

§ 151 lg 1 järgi.

Kohtuvälise menetleja hinnangul vastab mõistetud karistus T. Maidla süüle, s.o sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksemas ulatuses. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

  2. märtsil 2026 esitas T. Maidla kirjaliku vastuväite, milles selgitab, et kogu sündmus leidis aset XXX juhtumi kontekstis, kus ta oli kannatanu. Pärast rünnakut toimetati T. Maidla kiirabiga meditsiiniasutusse ja seal viibimine kestis mitu tundi. Alles pärast toimingute lõppu viidi ta politseijaoskonda, et anda ütlusi vägivallajuhtumi kohta. Enne ütluste andmist sai politseiametnik telefonikõne teiselt ametnikult, kes tegeles vägivallajuhtumi teise osapoolega. Vahetult pärast seda kõne teostati T. Maidla suhtes narkootiliste ainete kiirtestimine, see 2

(5)toimus tema hinnangul XXX korraldusel. Samas puudusid tal otsesed narkootikumide tarvitamisele viitavad tunnused. T. Maidlale ei selgitatud, kas ka teist osapoolt kontrolliti, st menetlus oli mõlema osapoole suhtes võrdselt objektiivne. Menetluse käigus tehti T. Maidlale ettepanek anda välja isik, kellelt aine pärines, millisel juhul väärteokaristust ei pruugita määrata. T. Maidla palub arvestada ka tema psühholoogilist seisundit menetluse ajal, tugev stress, paanika ja emotsionaalne šokk pärast vägivalda. T. Maidla hinnangul ei võimalda indikaatorvahend tuvastada aine tarvitamise aega ega selle mõju isiku seisundile kontrollimise hetkel. Talle ei teostatud laboratoorset vere- ega uriinianalüüsi. Ta palub kohtul hinnata menetluse läbiviimist tervikuna, arvestades sündmuste tegelikku kronoloogiat, tema seisundit ja kogutud tõendite piisavust. Samuti palub hinnata, kas kiirmenetluse kohaldamine oli põhjendatud ja vastas menetluse objektiivsuse ning võrdse kohtlemise põhimõtetele. Ta lisas oma vastuväitele lisaks kiirabis fikseeritud vigastuste dokumendi. Kohtuotsuse põhjendused
  1. VTMS § 120 lõikest 1 tulenevalt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
  2. Kuivõrd nii menetlusalune isik kui ka kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, lahendab kohus VTMS § 120 lg 1 alusel väärteoasja kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata.
  3. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat.
  4. Kiirmenetluse otsuse kohaselt heidetakse T. Maidlale ette seda, et ta on
  5. detsembril 2025 kell 21.30 ajal tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet amfetamiin ilma arsti ettekirjutuseta.
  6. T. Maidla on vaidlustanud kiirmenetluse otsuse täies ulatuses, leides, et asjaolud ei olnud selged, mistõttu ei olnud võimalik kohaldada kiirmenetlust; ei olnud alust narkojoovet kontrollida; temal tuvastatud narkojoove ei ole nõuetekohaselt tõendatud ning arvesse ei ole võetud tema emotsionaalset seisundit. Lisaks leiab ta, et teist osapoolt ei kontrollitud, mistõttu menetleja ei järginud võrdse kohtlemise põhimõtet.
  7. Kohus märgib, et kiirmenetlust on võimalik kohaldada VTMS § 55 kohaselt juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged ja menetlusalusele isikule on teatatud tema õigused ja kohustused; selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ja võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning isik nõustub kiirmenetlusega.
  8. Käesolevas asjas on T. Maidla kirjalikult nõustunud kiirmenetluse otsusega (allkiri kiirmenetluse otsusel). Kohtu hinnangul on narkootilise aine tarvitamine samuti nõuetekohaselt tuvastatud ja väärteo toimepanemise asjaolud selged. Indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et
  9. jaanuaril 2026 kella 23.16 ajal on RAPID STAT narkotestiga (sülje-/pinnatest) tuvastatud indikaatorvahendiga positiivne näit AMP (amfetamiinile). Prooviandja (T. Maidla) on andnud omakäelise selgituse, mille kohaselt 3
(5)tarvitas ta
  1. detsembril 2025 amfetamiini. T. Maidla on allkirjastanud ka korrakaitseseaduse (KorS) § 41 lehe, mille kohaselt on ta tutvunud nimetatud paragrahvis loetletud õigustega (KorS § 41 lg 6) ja nõustunud narkootilise aine joobeseisundi kontrollimisega. Kuigi protokollis märgitult ei esinenud T. Maidlal narkootilise aine tarvitamise tunnuseid, on T. Maidla ise andnud selgitusi, et ta tarvitas
  2. detsembril 2025 narkootilist ainet ning temal tuvastati positiivne tulemus amfetamiinile. T. Maidla selgitusel sai politseiametnik informatsiooni tarvitamise kohta vägivallajuhtumi teiselt osapoolelt, kohtuväline menetleja oma kirjalikus seisukohas infoallikat ei täpsustanud, kuid selgitas, et T. Maidla kinnitas narkootilise aine tarvitamist ja nõustus indikaatorvahendi kontrolliga. Ka kiirmenetluse otsuses on T. Maidla märkinud omakäeliselt: „Tarvitasin 3 päeva tagasi ehk 29.12.2025 kellaaeg umbes 21.30 Tartu linnas amfetamiini“. Seetõttu on läbiviidud menetlustoiming õiguspärane ning T. Maidlal tuvastatud narkootiline joove tuvastatud nõuetekohaselt.
  3. Käesolevalt ei ole T. Maidla nõudnud bioloogilise vedeliku proovi uuringut, mistõttu oli narkootilise aine tarvitamise kontroll indikaatorvahendiga piisav. Tulenevalt KorS § 41 lg-st 7 võib nimetatud aine tarvitamise tuvastamisel piirduda indikaatorvahendi kasutamisega, kui korrakaitseorgani ametiisik ei pea vajalikuks muude andmete kogumist ja isik ei nõua narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine organismis esinemise tuvastamist bioloogilise vedeliku proovi uuringuga. 15.

§ 151

lg 1 kohaselt narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

  1. Sotsiaalministri
  2. mai 2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 (edaspidi lisa 1) kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin I nimekirja. 17.

§ 3

lg 1 sätestab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. 18.

§ 2

punkti 3 järgi on käitlemine mh narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete tarbimine. Seega on kohtuväline menetleja T. Maidla teo kvalifitseerinud korrektselt. Kohtul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et T. Maidla oleks amfetamiini tarvitanud arsti ettekirjutusel. 19. Seega loeb kohus eeltoodud tõendite pinnalt tõendatuks, et T. Maidla tarvitas ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet amfetamiin, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, mille käitlemine on

§ 3lg 1 kohaselt keelatud.

Sellega pani T. Maidla toime

§ 151lg-s 1 märgitud väärteo.

20. Kohus märgib, et käesolev väärteoasi ei puuduta võimalikku lähisuhtevägivalla juhtumit ja sellega seonduvat ning kohtul puuduvad igasugused andmed sellega seonduvalt läbiviidud menetlustoimingute osas (teiste isikute joobeseisundi kontroll). Kohtu hinnangul ei anna ka 4

(5)T. Maidla esitatud eriarsti
  1. jaanuari 2026 vastuvõtu kokkuvõte alust arvata, et T. Maidla nõustumine kiirmenetluse ja indikaatorvahendi kontrolliga ei olnud tema teadlikult antud kirjalik nõusolek.
  2. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. T. Maidla pidi möönma, et talle ei olnud tarvitatud narkootiline aine (amfetamiin) arsti poolt välja kirjutatud ning et ta ei oleks tohtinud seda tarvitada. Seega pidi menetlusalune isik möönma, et kui ta tarvitab ilma arsti ettekirjutuseta keelatud ainet, paneb ta toime süüteo. Eeltoodu alusel pidas T. Maidla võimalikuks, et ta teostas süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. Seega pani T. Maidla

§ 151lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisu toime vähemalt kaudse tahtlusega.

22. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid, mistõttu tuleb T. Maidlat toimepandud väärteo eest karistada. 23.

§ 151

lg 1 näeb arsti ettekirjutuseta narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise, väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. 24. Kohtuväline menetleja on karistanud T. Maidlat rahatrahviga summas 104 eurot, s.o tunduvalt alla sanktsiooni keskmise määra. Kiirmenetluse otsuse kohaselt on kergendava asjaoluna võetud arvesse, et T. Maidlal varasemad kehtivad

rikkumised puuduvad.

  1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü ja arvestada tuleb karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  2. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv proportsionaalne ja põhjendatud. T. Maidlal puuduvad varasemad kehtivad

rikkumised. Kiirmenetluse otsuses ja indikaatorvahendi kasutamise protokollis on ta kirjalikult tunnistanud, et tarvitas amfetamiini. Seega ei ole tema süü suur ning põhjendatud on kergemaliigilise karistuse, s.o rahatrahvi, määramine.

  1. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus T. Maidla kaebuse rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
  2. jaanuari
  3. a kiirmenetluse otsuse muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.