lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kohus on seisukohal, et hageja abstraktselt esitatud toimingute kirjeldus ei võimalda hinnata mõistliku tasu suurust. Kohus märkis 17.02.2025 menetlusdokumendis, et arvestades, et erinevaid toiminguid on osutatud erinevatele kostjatele, siis on solidaarse kohustuse väljamõistmise eelduseks solidaarse kohustuse asjaolude väljatoomine. Hageja on jätnud ka solidaarse kohustuse asjaolud välja toomata. Kuna kohus ei tuvastanud, et kostjad oleksid rahalise kohustuse täitmisega viivituses, jääb rahuldamata hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel. Apellatsioonkaebus 5.Maakohtu otsuse peale esitas hageja apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles see jäi rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osa. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud kostjate poolt omaksvõtu alusel faktiline asjaolu, et kostjad tellisid apellandilt juriidilise õigusabi teenust. Samuti on asjas tuvastatud faktiliste tõenditega apellandi poolt teostatud töödest. Kohus on poolete vahelistele suhetele andnud selgelt ebaõige materiaalõigusliku hinnangu, kui on leidnud, et pole tuvastatud, et poolte vahel oleks raha maksmise kokkulepe. Kostjad on üksnes paljasõnaliselt asunud väitma, et poolte vahel pole juriidilise õigusabi teenuse eest raha maksmise kokkulepet olnud, mis ei ole aga eluliselt usutav. On selge, et nagu varas ei tunnista vargust, nii ka isikud, kes ei soovi teenuse eest maksta asuvad väitma, et maksmise kokkulepet polnud. Maakohus on jätnud arvestamata ka seda, et hageja ei hakka ju lihtsalt lambist välja mõtlema nõuet kostjate vastu. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta hageja väited selle kohta, et samad kostjad on hagejale tekitanud kahju ka tsiviilasjas nr.2-24-6613 ning pole jõustunud otsust asunud täitma, millega tõid kaasa ka kohtutäituri poolt kohtusse pöördumise tsiviilasjas nr.2-26-357(mille menetleja on sama maakohtunik Nansy-Marita Maltseva), milles on kohtutäitur taotlenud lausa kostja A.A kohtusse sundtoomist. Kõik need asjaolud kinnitavad, et kostjad on käitunud vastuolus hea usu põhimõttega ning selline käitumine muudab kostjate paljasõnalised väited, et raha maksmise kohustust polnud, ebausaldusväärseks Hageja taotles asja arutamist kohtuistungil ja ka enda ärakuulamist, kuid maakohus asus asja menetlema lihtmenetluses. Maakohus määras küll hageja ärakuulamise telefoni teel, kuid jättis arvestamata, et kõned tuleb kohtul nagu ka videokonverentsid kooskõlastada vanglaga, sest hageja ei saa helistada igal ajal. Kohtuistungi ja hageja ärakuulamise korraldamata jätmise tagajärjel jäid kohtul tuvastamata olulised asjaolud ning sellega on maakohus oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme ja materiaalõigust, mis tingivad maakohtu otsuse tühistamise. Käesolevas asjas lähtus maakohus üksnes hageja poolt märgitud õiguslikust kvalifikatsioonist, kuid jättis otsuses kaalumata, kas kostjad võisid tekitada hagejale kahju töövõtulepingut rikkudes ja/või VÕS § 1045 lg.1 p-des 4-8 sätestatu rikkumisega. Määruse põhjendused 6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. Alates 01.01.2022 kehtiva
Apellatsioonkaebuses vaidlustas hageja (edaspidi ka apellant) maakohtu otsuse. 7.
lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või rikkunud menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis mõjutada asja lahendamise lõppotsust. Maakohus analüüsis otsuses hageja esiletoodud asjaoludel kohalduvat materiaalõigust, seega on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud analüüsimata võimalikud muud materiaalõigusnormid, mis võimaldaksid hageja nõude rahuldada, põhjendamatud. 9.Hagiavaldusest nähtuvalt viibis hageja kinipidamisasutuses kui ta osutas teenuseid kostjale A.A-le , kes kandis kuni 02.01.2024.a, mil ta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastati, karistust Viru vanglas koos hagejaga, samuti kostja A.A elukaaslasele Y.A-le ning kostja A.A isale A.Y-le . Seda, et hageja aitas kostjatel erinevatele aadressaatidele avaldusi, kaebusi koostada pooled ei vaidle. Pooled vaidlesid selle üle, kas hageja tasunõue on põhjendatud. Maakohus leidis, et tasukokkulepe tõendamist ei leidnud. Asjas ei leidnud tõendamist ka see, et hageja osutas teenust oma majandus- ja kutsetegevuses. Ringkonnakohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et maakohus on hagi põhjendatult jätnud rahuldamata. Asjaolu, et hageja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks alust. Maakohus selgitas hagejale vajadust esile tuua ja tõendada asjas tähtsust omavaid asjaolusid, kuid hageja jättis need selgitused tähelepanuta. 10.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette ka kohtuistungi korraldamata jätmist ning hageja ärakuulamata jätmist. Ringkonnakohtu arvates on hageja väited alusetud.
lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel p 7 järgi loobuda kohtuistungist. Seega ei pidanud maakohus kohtuistungit korraldama. Maakohus määras kindlaks hageja ärakuulamise aja ja viisi ning tegi selle hagejale teatavaks. Hageja ärakuulamise toimumist ei võimaldanud, maakohtule ei teatanud, et ärakuulamine määratud ajal ja viisil võimalik ei ole. Seetõttu jäi hageja ära kuulamata hagejast tulenevatel asjaoludel. Maakohus on esile toonud hageja vastuväidet lahendavas määruses argumendid, miks hageja väited maakohtu menetlusõiguse rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu seisukohad on arusaadavad ja põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 eesmärk on väiksema hagihinnaga asjades menetluse lihtsustamise ja kiirendamise kaudu tõhusama õigusemõistmise tagamine. Kohus peab tagama menetlemisel, et menetlusosalised oma menetlusõigusi ei saaks kuritarvitada ja seeläbi menetlust pidurdada. 11.Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub kohus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, siis hagejalt riigilõivu tasumist riigituludesse ei nõuta. Riigilõivu tasumise kohustuse täitmine oleks olnud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduseks. Apellatsioonkaebust ei edastatud vastustajatele vastamiseks ning vastustajatel ei saanud 4 apellatsioonimenetluses apellandilt väljamõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega ringkonnakohus apellandilt vastustajate kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.