Obsah (8)
§ 71§ 32§ 74§ 14§ 10§ 38§ 40§ 17KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. märts 2024, Kuressaare Kohtuasja number 4-23-1631 Kohtukoosseis kohtunik Rajar Miller Kohtuistungi sekretär Kristy
) § 71 lg 1 ja § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest karistusseadustiku (KarS) § 63 lg 1 kohaldades rahatrahviga 225 trahviühikut, s.o 900 eurot. Sama otsusega karistati Kamm Ettevõtmiste OÜ-d
§ 71lg 2 ja § 74 lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest Kar
S § 63 lg 1 kohaldades rahatrahviga 2700 eurot.
- Otsuse kohaselt panid menetlusalused isikud etteheidetavad väärteod toime kokkuvõtvalt sellega, et W.A, kes on Kamm Ettevõtmiste OÜ juhatuse liige, tegutsedes Kamm Ettevõtmiste OÜ huvides lasi
- a. mais XXX vallas XXX külas üheaegselt lautri süvendamisega rajada XXX hoiualal ja ranna ehituskeeluvööndis asuvale XXX maaüksusele mere äärde pääsemiseks uue pinnastee ja selle pinnastee rajamisega kahjustas väljaspool õuemaad asuvas poollooduslikus koosluses ebaseaduslikult pinnast 612 m² ulatuses.
- Hoiuala valitseja Keskkonnaamet XXX maaüksusele tee rajamiseks luba väljastanud pole, seda pole ka küsitud.
- Kamm Ettevõtmiste OÜ-le väljastatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu nr VTRE/KIRKE 14-6/21/24-4 alusel Kamm Ettevõtmiste OÜ huvides süvendatud lautri kohta tee rajamine oli seotud Kamm Ettevõtmiste OÜ äritegevuse edendamisega, kuna Kamm Ettevõtmiste OÜ pakub majutusteenust koos lisateenustega: sõudepaadi kasutamine, kaatriga lõbusõit ja võrguga kalapüük ning tee rajas W.A hõlpsamini mere äärde mere äärde pääsemiseks.
- W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ rikkusid oma tegevusega
§ 32
lg-t 2, mille kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi ja sellega pani W.A toime
§ 71
lg 1 järgi ning Kamm Ettevõtmiste OÜ
§ 71lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o. kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise. Samuti 2
(12)rikkusid W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ
38 lg 3 nõudeid, mille kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute rajatiste ehitamine keelatud. W.A pani sellega toime
§ 74
lg 1 järgi ja Kamm Ettevõtmiste OÜ
§ 74lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o.
ranna kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise. Kaebus
- W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ Kaitsja esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale
- mail 2023 kaebuse. Kaebuses taotlevad W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 alusel.
- Kaebuse kohaselt on kohtuväline menetleja vaidlustatud otsuses heitnud põhjendamatult Kamm Ettevõtmiste OÜ-le ja selle juhatuse liikmele W.A-le ette nagu oleks äriühing ja selle juhatuse liige ehitusseadustiku norme, looduskaitseseaduse norme ja XXX hoiuala kaitsekorda rikkudes rajanud
- a mais XXX maaüksusele väidetavalt ebaseaduslikult tee. Tegevus XXX maaüksusel on Kamm Ettevõtmiste OÜ-le ja selle juhatuse liikmele W.A-le omistatud meelevaldselt.
- Kamm Ettevõtmiste OÜ-l polnud selle maaüksusega mingit faktilist ega õigusliku sidet. Ettekirjutuse väidetavalt ebaseadusliku tee likvideerimiseks kavatses Keskkonnaamet teha hoopis XXX maaüksuse omanikule XXX OÜ-le. Mistahes isikule ei saa
- a mais toimunu kohta etteheiteid teha, sest XXX maaüksus on PRIAs numbri all XXX registreeritud põllumassiiv, kus toimus sel ajal kariloomade karjatamine XXX OÜ poolt. XXX maaüksus on maismaa, seal ei asu lautrikohta ja väide, et XXX maaüksusel on Kamm Ettevõtmiste OÜ-le väljastatud veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu alusel lasknud W.A lautrikohta süvendada, on seega vale. Kohatu on teha mistahes isikule etteheide XXX maaüksusel adru koristamise ja loomade transpordiks vajaliku käiguraja korrastamise kohta
- a mais. Etteheide tähendab, et loomad võivad maaüksuse puhtaks süüa, aga inimene ei tohi kõrtki puudutada. Väärteomenetlus tuleb lõpetada juba sel põhjusel, et menetleja on eksinud isikutes.
- Lisaks on menetleja ebaõigesti sisustanud väärteonormide blanketseid dispositsioone. Kohtuväline menetleja on
§ 71
blanketse dispositsiooni sisustanud ebaõigesti väitega nagu W.A Kamm Ettevõtmiste OÜ huvides XXX maaüksusele ehitanud
§ 14lg 1 p 6 keelunormi vastaselt. Vale faktiväide tuleb sellest, et menetleja on ebaõigesti sisustanud ehitusseadustiku (Eh
S) norme. EhS § 4 lg 1 kohaselt on ehitamine ka pinnase või katendi ümberpaigutamine ainult sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja selle peab olema obligatoorselt funktsionaalne seos ehitisega. Riigikohus on
- oktoobri
- a määruse haldusasjas nr 3-17-911 punktis 17 selgitanud, et kuigi ka katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale, on EhS § 4 lg 1 kohaselt käsitatav ehitamisena, on selle täiendavaks eelduseks funktsionaalne seos ehitisega. XXX maaüksusel ei asu riikliku ehitisregistri andmetel ega faktiliselt ühtegi ehitist ei hoone ega rajatise näol. Sellega on välistatud W.A-le ja Kamm Ettevõtmiste OÜ-le tehtud etteheide lubamatu eitamise kui tegevuse osas, millel puudub funktsionaalne seos ehitisega. Ei saa tugineda funktsionaalsele seosele ehitistega, mis ei asu XXX maaüksusel. Selline seos oleks meelevaldne liialdus ja vastuolus kehtivate õigusnormidega. 3
(12)- Kuna W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ kui täiesti kõrvalise isiku tegevus
- a mais on ebaõigesti kvalifitseeritud ehitamiseks, on sellest tulenevalt ebaõigesti sisustatud selle faktiväite pinnalt ka looduskaitseseaduse norme.
- Keskkonnaameti peadirektori
- aprilli 2018 käskkirjaga nr 1-2/18/6 kinnitatud „XXX hoiuala ja XXX käpaliste püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018-2027“ punktis 1.4.1 on esitatud XXX hoiuala kaitsekord. Ühtegi korras nimetatud nõuet ega keeldu W.A ega Kamm Ettevõtmiste OÜ rikkunud pole.
- Kohtuväline menetleja on rikkunud süüdistuse määratletuse nõuet ja võtnud nii väärteoprotokollis kui vaidlustatud otsuses võimaluse mõista menetlusalusele isikule süüks pandava teo objektiivseid tunnuseid sellega, et on lihtsalt kopeerinud protokolli ja otsusesse kõik Korras nimetatud kaitsealused liigid, mis võivad kasvada kokku 2507,5 hektaril olukorras, kus XXX maaüksus on vaid 7,18 hektarit. XXX on iga-aastasel karjatamisperioodil kariloomade poolt rohujuure tasandini puhtaks söödud.
- Ka juhul, kui kellegi teos võiksid esineda mingi süüteokoosseisu tunnused, siis kohususte kollisioon välistab tegevuse õigusvastasuse (KarS § 30). XXX maaüksusel on olukord, kus korraga on tegutsemis ja tegevusetuskohustus. XXX maaüksuse omanikul on keskkonnaseadustiku üldosa seadusest (KeÜS) tulenev imperatiivne kohustus tagada igaühe juurdepääs kallasrajale. Lisaks lasusid omanikul
- a mais kariloomade pidajana loomakaitse seaduse (LoKS)
- peatükist tulenevad kohustused võimaldada põllumassiivil nr XXX asuvatele kariloomadele kohases koguses sööta ja joogivett, sobiv hooldus ning muu looma terviseks ja heaoluks vajalik (LokS § 3 lg 2). Põllumajanduslooma tervist ja heaolu tuleb kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks (LoKS § 3 lg 31). Loomade transpordiks peab XXX põllumassiivile vältimatult pääsema mootorsõidukitega. Poolte seisukohad kohtuistungil
- Kohtuistungil jäid menetlusalused isikud kaebuse juurde ja leidsid, et otsus tuleb tühistada nii W.A kui Kamm Ettevõtmiste OÜ osas, kuna tegemist on eksimusega isikus. Kamm Ettevõtmiste OÜ-l puutumust kirjeldatud teoga pole. Kaitsja selgitas, et W.A-l on ette heidetava tegevusega puutumus, selles vaidlust pole, kuid mitte Kamm Ettevõtmiste OÜ juhatuse liikmena. Sõltumata sellest puutumusest tuleb otsus ka W.A kui füüsilise isiku suhtes tühistada kaebuses toodud õiguslikel põhjendustel, sh alates sellest, et puudub teo objektiivne koosseis ning norme on sisustatud valesti. Ehitusloa puudumise etteheide on alusetu, sest ehitamist EhS mõttes pole toimunud. Õigustloovast aktist on kopeeritud loetelu, mida nagu menetlusalune isik oleks kahjustanud ja juba sellega on rikutud kaitseõiguse teostamist ja süüdistuse määratletuse nõuet.
- Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et kohtulikul uurimisel leidis XXX maaüksusele uue tee rajamine tõendamist. Tõendamist leidis, et W.A selle töö korraldas. Tõendamist ei leidnud, et tee rajamine on ette heidetav Kamm Ettevõtmiste OÜ-le. Kohtuväline menetleja palus kohtul enda otsus tühistada osas, mis puudutab Kamm Ettevõtmiste OÜ-d, aga samas W.A, kui füüsilise isiku osas jätta otsus ja karistus muutmata. 4
(12)KOHTU SEISUKOHT
- Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse lahendamisel kohtu poolt väljaselgitatavad küsimused on loetletud VTMS §-s
- aprillil 2023 koostatud väärteoprotokollis sisalduva väärteokirjelduse järgi heidetakse menetlusalustele isikutele järgmist: – – – – – – W.A, Kamm Ettevõtmiste OÜ juhatuse liikmena ja äriühingu huvides
- a maikuus XXX vallas XXX külas üheaegselt lautri süvendamisega lasi rajada tee üle XXX-XXX hoiuala. Tee kogupindala oli 612 m2, millega tekitati keskkonnale kahju kokku 979,20 eurot. XXX maaüksus asub XXX-XXX hoiualal ja hoiuala valitsejaks on Keskkonnaamet. Kuigi XXX maaüksus kuulub OÜ-le XXX, mille juhatuse liikmeks on W.A, siis tee rajamine XXX-XXX hoiualale oli seotud Kamm Ettevõtmiste OÜ äritegevuse edendamisega, kuna Kamm Ettevõtmiste OÜ pakub majutusteenust koos lisateenustega: sõudepaadi kasutamine, kaatriga lõbusõit ja võrguga kalapüük. Hõlpsamini mere äärde pääsemiseks lasi W.A rajada majutuskoha juurest otse üle hoiuala pinnastee. Keskkonnaametilt pole taotletud ega Keskkonnaamet väljastanud luba tee rajamiseks XXX maaüksusele. Tee rajamisega on väljaspool õuemaad asuva poollooduslikus koosluses kahjustatud ebaseaduslikult pinnast 612 m2 ulatuses. W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ rikkusid oma tegevusega
§ 32
lg-t 2, mille kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi ja sellega pani W.A toime
§ 71
lg 1 järgi ning Kamm Ettevõtmiste OÜ
§ 71lg 2 kvalifitseeritava väärteo, s.o.
kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumise. Samuti rikkusid W.A ja Kamm Ettevõtmiste OÜ
38 lg 3 nõudeid, mille kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute rajatiste ehitamine keelatud. W.A pani sellega toime
§ 74
lg 1 järgi ja Kamm Ettevõtmiste OÜ
§ 74lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o.
ranna kasutamise ja kaitse nõuete rikkumise. Tuvastatud asjaolud ja objektiivne koosseis 18. Menetluses polnud vaidlust, et XXX maaüksus asub XXX-XXX hoiualal ning tegemist on rannaäärse maaga. Asjaolu kinnitavad ka Maa-ameti kaardirakenduse andmete väljatrükk ja täiendava sündmuskoha vaatluse protokollile lisatud skeem, kuhu on kantud Keskkonnaregistrist saadud andmetel XXX-XXX hoiuala piir ja pärandniidud (1630 rannaniit, 6280 loopealne), Maa-ameti asukohakaardilt katastripiirid ja PRIA kaardilt 2022 hooldatava rannaniidu ala. Vabariigi Valitsuse poolt
§ 10lg 1 alusel 27.
juulil 2006 vastu võetud määruse „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ § 1 lg 1 kohaselt on võetud kaitse alla XXX-XXX hoiuala ja määruse § 2 järgi on hoiuala valitsejaks Keskkonnaamet.
- Kohtule arusaadavalt on kaitseversioon kokkuvõtvalt selles, et W.A ei teinud
- aasta mais XXX maaüksusel midagi, mida saaks lugeda tee rajamiseks. Oma tegevusega ei kahjustanud ta midagi ja väärteoprotokollist pole arusaadav seegi, mille kahjustamist talle 5
(12)ette heidetakse. W.A tegemistel XXX maaüksusel pole mingit seost Kamm Ettevõtmiste OÜ-ga.
- Kohtul tuleb esmalt tuvastada, mida
- aasta mais XXX maaüksusel faktiliselt tehti.
- W.A rääkis kohtuistungil rannale ja lautrikohale uue juurdepääsu rajamisest. Uut juurdepääsu oli tema sõnul vaja, kuna vana ligipääs lautrikohale läks suurema ringiga üle naabri maa ja naabriga tekkis tee kasutamise üle vaidlus. Naabriga arusaamatuste vältimiseks oli mõte teha ligipääs kallasrajale otsemaks. Selleks kooris ta adru. Seda, et ta adru koorib, teeb ligipääsu kallasrajale otsemaks, teeb seda eraisikuna ning et kutsus appi N.A, rääkis ta ka kohapeale tulnud ametnikele. Paar päeva varem olid nad N.A-ga lõpetanud lautrikoha süvendamise ja kuna kopp oli veel seal siis plaaniski, et tõmbab adruvalli natuke ära ja teeb ligipääsu otsemaks. Adru, mille nihutasid, panid vana juurdepääsu peale. Adru nad tõmbasid maha ka laiuva pinna pealt, aga nii, et nad ei kahjustanud pinnast. Juurdepääsu peale ei veetud midagi muud, kui sama kruus, mis seal oli. Adru all on paas ja pae pealiskiht on kruus. Lautrikoha süvendamiselt saadud rähka viisid nad süvendi täiteks ehituskeelust eemale (enne torusilda oli süvend). Tal puudus igasugune teadmine, et adru eemaldamiseks peab luba küsima. Adruga on kaetud suurem osa rannakarjamaa pinnast. Seda adru kopaga nad kokku ka tõmbasid ja ladustasid vallidesse.
- W.A-l juurdepääsu rajamisel abiks olnud N.A poolt kohtuistungil kirjeldatu kohaselt palus W.A teda appi ja silusid nad ekskavaatoriga olemasolevat teed nagu siledamaks, et korralikult ligi pääseks. Midagi juurde nad ei vedanud, ainult lautri süvendamisel põhjast kratsitud klibu viisid silla juurde pehmesse kohta. Pinnast silumise käigus ei koorinud. Silumine seisnes selles, et ta surus kopa välisäärega olemasolevate rööbaste keskmise valli rööbastesse laiali. Rööpad olid seal juba varem. Rööpa all oli kruus ja peal muda.
- Kohtuväline menetleja on esitanud tõenditena sündmuskoha vaatluse protokollid. Esimene vaatlus on läbi viidud
- mail 2022 XXX Vallas XXX külas XXX maaüksusel. Vaatlusprotokollis on kirjeldatud uut teed kinnistu põhjaservas, millele on kuhjatud ühtlases laiuses pinnast. Tee pikkus on mõõtetulemuste kohaselt 127,8 meetrit. Vaatlusprotokollile lisatud fotodelt nähtub kohtule ümbritsevast rohu ja adruga kaetud pinnasest selgelt eristuv hele tee mis läheb puude ja kadakate vahelt läbi rannas asuva lautrikohani. Tee äärtes on näha kõrvale tõmmatud või tõstetud tumedamat pinnasekihti. Neilt fotodelt nähtuvaga on kooskõlas tunnistaja L.S-i kirjeldus sündmuskohal nähtust. L.S rääkis, et käis
- mail 2022 vaneminspektor Timo Tammega XXX kinnistul sündmuskoha protokolli koostamisel abis. Timo Tamm tegi mõõdistustöid L.S abistas. Timo Tamm pildistas olukorda ja võttis asukoha koordinaadid. Kohale jõudes nägi L.S , et XXX kinnistu põhjaservas, põhjanurgast edela poole, on rajatud uus tee. Tee läbis kadastiku, tee peale oli rajatud torusild. Tee oli pinnastee, kiviklibuga täidetud. Tee kõrval oli näha värsket muldkatet. Teel oli heledat värvi kruusalaadne materjal, kiviklibu oli seal sees, et liivakas kruusane kiht oli laotatud pinna peale laiali, 4 m laiuselt, tee pikkust ei mäleta. Muldkate oli kõrvale tõstetud nagu oleks pinnast eemaldatud. Tee kõrval oli näha ekskavaatori planeerimisjälgi. Ekskavaator seisis rannas lautrikoha juures. Kohapeal oli ka N.A. Kohtu hinnangul on
- a mais rajatud tee ning teepinna ja ümbritseva pinnase erinevus nähtav ka
- märtsi 2023 sündmuskoha täiendava vaatluse protokollile lisatud fotodelt.
- W.A ja N.A ütlusest järeldab kohus, et üle XXX maaüksuse mereni ja lautrikohani uue juurdepääsu rajamises vaidlust pole. Nende ütluste kohaselt seisnes juurdepääsu rajamine 6
(12)üksnes maapinda katnud adru eemaldamises ja olemasolevate rööbaste kopaga tasaseks silumises nii, et pinnas kannatada ei saanud. W.A ja N.A kirjeldus rajatud juurdepääsust ei ühti kohtu veendumusel selle juurdepääsuga, mis nähtub vaatlusprotokollidest ja mida kirjeldab tunnistaja L.S . Mööndes uue juurdepääsu rajamist üle XXX maaüksuse, on W.A tee rajamiseks tehtud tööde mahtu ja nende mõju pinnasele kohtu hinnangul pisendanud.
- Kohus asub seisukohale, et tuvastatud asjaoludel on W.A rajanud üle XXX mereni tee, seda nii üldkeelelises tähenduses kui ehitusseadustiku (EhS) mõttes.
- EhS § 92 lg 1 esimene lause sätestab, et tee on rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks. W.A kinnitas, et juurdepääsu rajas ta inimestele ja sõidukitele (jõudmaks randa, kaluritel lautrini või loomade teenindamiseks). Juurdepääsu eesmärgilt vastab see selliselt igati teele.
- XXXl
- a mais pinnastee rajamine on kohtu hinnangul käsitatav rajatise ehitamisena EhS § 4 lg 1 mõttes. EhS § 4 lg 1 esimene lause sätestab, et ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. EhS § 3 lg 2 esimese lause kohaselt on ehitiseks hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Pinnase pealiskihi eemaldamine ja täitepinnase lisamine on kohtu hinnangul tee rajamisega seotud tegevused ja ehitamine EhS lg 4 lg 1 mõttes. Tee kui ehitise enda tarbeks katendi ja pinnase on ümberpaigutamine on tegevus, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitise endaga.
- Kaitsja seisukoht, et praegusel juhul pole pinnase või katendi ümberpaigutamine ühegi rajatisega funktsionaalselt seotud, pole asjakohane. Samuti ei ole asjakohane kaitsja käsitlus, mille kohaselt ei saa kinnistule rajada teed juhul, kui kinnistul ühtegi olemasolevat ehitist pole ning teed ei saa ehitada samuti põhjusel, et pinnase ja katendi ümberpaigutamisel peab olema funktsionaalne seos ehitisega. 29.
§ 38
lg 1 p 1 on ranna ja kalda ehituskeeluvöönd meresaartel, sh XXXl, 200 meetrit.
§ 40
lg 1 sätestab, et ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada. XXX puhul seda tehtud pole. Tuvastatud asjaoludel on XXX maaüksus ranna ja kalda ehituskeeluvööndis.
§ 38
lg 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. 30. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul leidnud tõendamist, et W.A rajas uue tee ranna ehituskeeluvööndisse, sellega rikkus ta
§ 38
lg 3 keeldu ja täitis
§ 74
lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.
§ 74lg 1 näeb ette vastutuse ranna kaitse nõuete rikkumise eest.
31. Teiseks on W.A-le ette heidetud
§ 32
lg 2 sätestatud keelu rikkumist, mille kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. 7
(12)- Kohtule arusaadavalt on selle etteheitega seotud kaitseväide, mis puudutab väärteoprotokolli ebaselgust. Ebaselgus seisneb kaitsja hinnangul selles, et väärteoprotokollis on loetletud üles kõik, mida XXX-XXX hoiualal kaitstakse ning seetõttu pole arusaadav, mille kahjustamist menetlusalustele isikutele ette heidetakse. Kohus kaitsjaga ei nõustu.
- Tõsi on, et kohus on väärteoasja arutamisel seotud VTMS §-st 87 tulenevalt väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Praegusel juhul pole kohtu hinnangul olukorda, kus väärteprotokolli teokirjelduse pinnalt pole võimalik mõista, mida kohtuväline menetleja ette heidab. Väärteoprotokollis on märgitud, et tee rajamisega väljaspool õuemaad asuvas poollooduslikus koosluses kahjustati pinnast 612 m² ulatuses. Menetlusalustele isikutele heidetakse seega kohtu hinnangul arusaadavalt ette poolloodusliku koosluse kahjustamist seeläbi, et tee rajamisega kahjustati koosluse pinnast. 34.
§ 17
lg 2 kohaselt on poollooduslike koosluste esinemisaladeks puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. XXXXXX hoiualal asuval XXX katastriüksusel on kaardiandmete kohaselt rannaniit
(1630)ja loopealne
(6280). 35. Väärteoprotokollis on sisustatud
§ 32
lg 2 rikkumist läbi XXX-XXX hoiuala kaitse eesmärgi ja esitatud on kogu loetelu nii nagu see määruse lg 1 punktis 35 kirjas. Viidatud punkti kohaselt on XXX-XXX hoiuala moodustatud mh elupaigatüüpide rannaniidud (1630*) ja loodud (6280*) kaitseks. Kohtu hinnangul võib ka eriteadmisi rakendamata mõista, et tee rajamise pinnase pealiskihi eemaldamine saab olla elupaigatüübi kahjustamine.
- Asjaolu, et XXX maaüksusel on kaitstavateks väärtusteks loopealne ja rannaniit, tõi välja ka kohtuistungil ütlusi andnud tunnistaja U.W. Tunnistaja selgitas, et ta töötab keskkonnaameti loodushoiutööde büroos. Kohtu hinnangul saab U.W kui spetsialisti hinnangut XXXl tee rajamiseks tehtud tööde mõjust VTMS § 31 lg-st 1, KrMS § 63 lg 1 ja § 1091 lg 3 p 2 alusel arvesse võtta kui asjatundja arvamust. U.W selgitas, et rannaniit on olemuselt on looduskooslus. Seal on selline mullakiht, meie mõistes must muld ja seal sees kasvavad rohelised taimed. Tee looduskooslus ei ole. Rannaniidule teed rajamiseks pinnast koorides kaovad selle rannaniidule omased keskkonnatingimused: mullakiht, taimestiku ja kogu elustikuga viiakse ära asendav kruus või muu materjali, on looduse jaoks tehiskeskkond. Kui muld on ära kooritud ja kruusa või paesodi peale toodud, ei ole see antud asukohas rannaniidule omane. Ta on tehislik materjal. Kohtu hinnangul kinnitavad tunnistaja ütlused, et tee rajamiseks pinnase pealiskihilt adru ja taimestiku eemaldamisega XXXl kaitstavatest elupaigatüüpidest vähemasti XXXl asuvat rannaniitu kahjustatud.
- Eeltooduga on tõendamist leidnud, et W.A kahjustas teed rajades XXXl hoiualaga elupaigatüübina kaitstavat rannaniitu, sellega rikkus ta
§ 32
lg 2 ja täitis
§ 74lg 1 objektiivse koosseisu.
38. Juriidilisele isikule Kamm Ettevõtmiste OÜ-le heideti rikkumisi ette läbi selle, et W.A rajas vaidlusaluse tee Kamm Ettevõtmiste OÜ majandustegevuse huvides. Kamm Ettevõtmiste OÜ-ga seonduvalt selgitas W.A, et ettevõtte kodulehel on üle 10 aasta kirjas olnud, et ta pakub kalapüüki. Tema paat on olnud koguaeg Atla sadamas ja kõik teenusega seotud reisid on ta teinud sealt. XXX lautrikohast pole ta teenust osutanud ega pole selle süvendamine 8
(12)kuidagi Kamm Ettevõtmiste OÜ teenustega seotud. Väidet, et W.A tegutses Kamm Ettevõtmiste OÜ huvides, soovis kohtuväline menetleja tõendada Mardi Turismitalu kodulehe andmete vaatlusprotokolliga. Vaatlusprotokolli kohaselt on turismitalu teenuste hulgas Kasse-paadi kasutamine, lõbusõidud kaatriga Atla sadamast ja kalapüük võrkudega. Kohtuväline menetleja on teenuste kirjelduse ja kodulehe fotode alusel teinud järelduse, et Mardi Turismitalu kasutab merel tasuliste teenuste osutamiseks XXX maaüksusele rajatud lautrit. Kohtu hinnangul Mardi Turismitalu kodulehe andmete põhjal pole võimalik tuvastada, et W.A XXXle tee juriidilise isiku huvides rajas. W.A selgitas, et Kamm Ettevõtmiste OÜ XXX lautrit oma teenuste osutamiseks ei kasuta ja paati hoitakse Atla sadamas. Menetlusaluse isiku ütlused on kooskõlas andmetega, mida kohtuväline menetleja vaatlusprotokollis on vaadelnud ja välja toonud. XXX kinnistu kasutamisele ei viita neist ükski. Kohtuvaidlustes asus ka kohtuväline menetleja seisukohale, et Kamm Ettevõtmiste OÜ seotus vaidlusaluse tee rajamisega pole tõendamist leidnud. Eeltoodust tulenevalt pole kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Kamm Ettevõtmiste OÜ tegevuses pole
§ 71
lg 2 järgi ega
§ 74lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu tunnuseid.
Tegemist on väärteomenetlust välistava asjaoluga § 29 lg 1 p 1 järgi ja väärteomenetlus tuleb sel alusel Kamm Ettevõtmiste OÜ suhtes lõpetada. Subjektiivne koosseis 39. W.A rajas uue tee ranna ehituskeeluvööndisse, sellega rikkus ta
§ 38
lg 3 keeldu ja
§ 74
lg 1 sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.
§ 74lg 1 näeb ette vastutuse ranna kaitse nõuete rikkumise eest.
40. Kohus tuvastas, et W.A kahjustas teed rajades XXXl hoiualaga elupaigatüübina kaitstavat rannaniitu, sellega rikkus ta
§ 32
lg 2 ja täitis
§ 74lg 1 objektiivse koosseisu.
41. Kohtu hinnangul pani W.A
§ 74lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega.
W.A teadis, et XXX on ehituskeeluvööndis ja kohtu hinnangul pidas W.A üle XXX mereni uut juurdepääsu rajades võimalikuks ja möönis, et tema tegevus on keelatud. 42. Samuti pani ta
§ 71lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime kaudse tahtlusega.
W.A teadis, et XXX on XXX-XXX hoiualal. Ka teadmine, et XXX on rannaniit oli, tal olemas. W.A selgitas kohtuistungil, et on loopealsete ja rannaniitude hooldamisega tegelenud aastaid ning rannakarjamaa hooldamise eesmärgil karjatab OÜ Lümanda lihaveis, mille juhatuse liige ta on, XXXl veiseid. W.A selgituse põhjal saab kohus tuvastada W.A teadmise, et rannaniit on hoiualal kaitstav kooslus. Seega pidas ta kohtu hoiualal teed rajades võimalikuks ja möönis, et tema selline tegevus kaitstavat looduskooslust ka kahjustab. Õigusvastasus ja süü 43. W.A tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kaitsja käsitlusega nagu välistaks W.A tegevuse õigusvastastuse XXXl tegevusetuseks jäämise kohustuse kollisioon aktiivset tegevust nõudvate kohustustega kallasrajale juurdepääsu võimaldamisel ja veiste eest hoolitsemisel, kohus ei nõustu. Kallasrajale juurdepääsu tagamise nõue ei tähenda kohustust sinna pääsemiseks juurdepääsuteid rajada. Loomade hooldamise kohustuse täitmiseks pole tee ainuvõimalik ja vältimatu tingimus. Kohus leiab, et kaitsja väidetud kohustuste kollisiooni olukorda, mis KarS § 30 kohaselt välistaks teo õigusvastasuse, W.A-l ei olnud. 9
(12)Karistus 44. W.A pani
§ 71lg 1 ja § 74 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime ühe teoga ja Kar
S § 63 lg 1 alusel tuleb talle määrata karistus raskemat karistust ette nägeva sätte järgi. Praegusel juhul näevad nii
§ 71lg 1 kui § 74 lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. 45. Kar
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki. Mõistes karistust KarS § 63 lg 1 alusel tuleb arvestada kõigi kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid. See tähendab, et ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma samuti eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust.
- Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt puuduvad nii W.A karistust kergendavad asjaolud KarS § 57 mõttes kui raskendavad KarS § 58 mõttes. Kohtuväline menetleja on karistust määrates võtnud arvesse, et (i) keskkonnale tekitatud kahju on hüvitamata, (ii) W.A pole näidanud üles kahetsust, (iii) W.A rajas tee Kamm Ettevõtmiste OÜ äri edendamiseks ja (iv) tema jaoks on oluline äri edendamine, mitte looduskaitse. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes saavad olla puhtsüdamlik kahetsus ja kahju hüvitamine, kuid teosüüd suurendavad ega karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes pole kahetsuse puudumine ja kahju hüvitamata jätmine. Keskkonnakahju suuruse kindlaks määramise aktiga määratud kahju hüvitamata jätmist ei saa võtta arvesse kui asjaolu, mille tõttu tuleks menetlusalust isikut karmimalt karistada. Kohtu hinnangul ei saa ühtki loetletud argumentidest karistuse mõistmisel asjakohaseks pidada.
- W.A süü hindamisel
§ 71
lg 1 järgi võtab kohus arvesse, et ta küll kahjustas hoiualal kaitstavat elupaika kuid ei hävitanud seda ja sellega rikkus LS § 33 lg 2 keeldu sätte alternatiividest leebemal moel. Kahjustatud ala suurus või tekitatud keskkonnakahju suurus saab kohtu hinnangul olla
§ 71lg 1 järgi kvalifitseeritava teo puhul süü suuruse indikaatoriks.
Kaitstava loodusobjekti kaitse nõuete rikkumine, kui sellega kaitstavale loodusobjektile tekitatud kahju on oluline, kvalifitseerub KarS § 357 järgi kuriteoks. KarS § 12 lg 1 järgi on süüteo koosseisulise tunnusena kahju tekitamise korral oluline kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot ja KarS-i keskkonnavastaste süütegude peatükis koosseisulise kahju suuruse leidmiseks kasutatakse väljapoole karistusseadust jäävatest norme, mis reguleerivad keskkonnale tekitatud kahju arvestamise aluseid ja määrasid. W.A rajatud teega kahjustatud kaitstava ala pindala oli vaatlusprotokollis kajastatud mõõtmiste järgi 612 m
- Kohtuväline menetleja on lähtudes Vabariigi Valitsuse
- aprilli 2005 määrusest nr 69 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ § 3 p 3 ja § 24 lg 2 lähtudes leidnud keskkonnakahju hüvitise määraks 979,20 eurot. Kahju suurusest lähtudes tuleks W.A süü hinnata keskmisest väiksemaks. Kokkuvõtvalt peab kohus W.A süü suurust
§ 71lg 1 järgi 10
(12)kvalifitseeritava väärteo toimepanemisel keskmisest väiksemaks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid pole. Ka
§ 74
lg 1 järgi kvalifitseeritud teo asjaolusid arvesse võttes tuleb hinnata W.A süü keskmisest väiksemaks. Pinnastee rajamine keeluvööndisse on leebem rikkumine kui näiteks vundamendil hoonetekompleks vms massiivse hoone ehitamine.
- Mõistes karistust KarS § 63 lg 1 alusel tuleb arvestada kõigi kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid. See tähendab, et ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma samuti eelkõige isiku süü suurusest, mis sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat ebaõigust.
- Võttes arvesse, et W.A teosüü on kummagi väärteo toimepanemisel eraldiseisvalt keskmisest väiksem kuid, et ühe tegevusega on täidetud kaks koosseisu, loeb kohus KarS 63 lg 1 järgi karistust mõistes, et süü on keskmisest siiski veidi väiksem ja sellele vastav karistus on 125 trahviühikut. Kohtu hinnangul pole W.A isikust tulenevaid asjaolusid, mille tõttu tuleks tema mõjutamiseks karistust suurendada. Karistusregistri andmetel pole teda varem karistatud. Ka õiguskorra kaitsmise huvid on mõistetud karistuse määraga kaitstud ja sel põhjusel pole karistust suurendada vaja.
- See, et kohus on leidnud menetlusaluse isiku süü kokkuvõttes keskmisest väiksema ei anna alust hinnata menetluse esemeks olnud väärtegude puhul süüd sedavõrd väikeseks, et kohtul tuleks kaaluda väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 30 alusel.
- Sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest lähtudes on kohtuväline menetleja teinud karistuse mõistmisel kaalutlusvea, mis on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena (Riigikohtu
- jaanuari 2021 otsus 1-19-4150/132, p 28). Sel põhjusel tühistab maakohus kohtuvälise otsuse W.A karistamise osas ja teeb karistuse osas uue otsuse.
- VTMS § 132 p 2 mõttes tühistab kohus väärteoasjas W.A suhtes tehtud otsuse osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas. Kohtus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega karistab W.A
§ 71lg 1 ja § 74 lg 1 järgi Kar
S § 63 lg 1 kohaldades rahatrahviga 125 trahviühikut, s.o 500 eurot.
- VTMS § 111 p 10 annab rahatrahvi tasumiseks 45 päeva alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtu hinnangul tuleb kohtuotsuses siduda rahatrahvi tasumise tähtaeg kohtuotsuse jõustumisega ja seega määrab kohus, et rahatrahv tuleb tasuda 45 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Pangarekvisiidid trahvi tasumiseks on märgitud kohtuotsuse resolutsioonis.
- Lisaks teeb kohus eeltoodu põhjal VTMS § 132 p 3 alusel otsuse, millega tühistab Keskkonnaameti otsuse
- mai 2023 otsuse väärteoasjas 940022000524 Kamm Ettevõtmiste OÜ karistamises
§ 74
lg 2 ja § 71 lg 2 järgi täielikult ja lõpetab VTMS § 29 lg 1 alusel Kamm Ettevõtmiste OÜ suhtes väärteomenetluse. Menetluskulud 55. W.A suhtes tehtud otsuse tühistas kohus üksnes karistuse osas, väärteoprotokollis ette heidetud väärtegude toimepanemine leidis kohtumenetluses tõendamist. W.A menetluskulud jäävad KrMS § 180 lg 1 alusel tema enda kanda. 11
(12)- Kamm Ettevõtmiste suhtes lõpetab kohus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kamm Ettevõtmiste OÜ on taotlenud valitud kaitsjale makstud 850 euro suuruse tasu hüvitamist. VTMS § 23 näeb ette, et väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kamm Ettevõtmiste OÜ on kandnud kulu valitud esindajale seoses kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemisega ja taotleb selle hüvitamist. Kohtule esitatud õigusabi arve spetsifikatsiooni kohaselt valmistas kaitsja
- veebruari istungiks ette 2 tundi ja osales 3 tundi kohtuistungil. Kohtu hinnangul on kaitsja toimingud vajalikud ja ajakulu mõistlik. Osutatud õigusteenuse tunnihind on 170 eurot, mis kohtu hinnangul ületab sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda ja seetõttu tuleb hüvitatavat summat vähendada. Kaitsja on viidanud, et õigusteenuse tunnihinda 170 eurot on peetud kohtupraktikas mõistlikuks. Kaitsja on jätnud tähelepanuta, et viidatud kohtupraktika räägib vandeadvokaadi õigusteenuse tunnihinnast. Praegusel juhul pole tegemist vandeadvokaadist kaitsjaga. Kohus leiab, et juristist kaitsja mõistlik ja keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale vastav tunnitasumäär on praegusel juhul 120 eurot. Kohus määrab Kamm Ettevõtmisele VTMS § 23 hüvitatava valitud kaitsja suuruseks 600 eurot ja mõistab selle summa Eesti Vabariigilt Kamm Ettevõtmiste OÜ kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 12
(12)