← Eesti

2-26-4974/5

Obsah (6)§ 49§ 18§ 45§ 2§ 46§ 54

Tsiviilasi nr 2-26-4974 PANKROTIMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2026, Tartu Tsiviilasja number 2-26-4974 Tsiviilasi H.W maksejõuetusavaldus Me

) § 47 lg-d 1–2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

  1. Jätta menetluskulud H.W kanda.
  2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
  3. Pankrotimäärus on tehtud maksejõuetuse põhimenetluses ning määrust on kohustatud tunnustama kõik teised liikmesriigid Nõukogu määruse (EL) nr 2015/848 art 19 alusel. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
  4. H.W (avaldaja/võlgnik) esitas 04.03.2026 Tartu Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-26-4974). Avalduse kohaselt on avaldaja lahutatud ning tal ei ole alaealisi ülalpeetavaid. Avaldaja töötab Astri Köök OÜ-s kokana ja tema sissetulekuks on töötasu umbes 950–980 eurot (neto) ja sotsiaaltoetused 380 + 36 eurot kuus. Igakuised väljaminekud on 1150 eurot: eluasemekulud keskmiselt 310 eurot, millest 110 eurot on kommunaalkulud ja elekter, 200 eurot üür, kulutused toidule on 200 eurot, riietele ja jalanõudele 100 eurot, transpordile 130 eurot, sidekulud 110 eurot ning kulutused tervisehoiule ja hügieenitarvetele 300 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 246 eurot. Võlgnikule kuulub roller 992E, ZN50QT-22

(2018), mis on hetkel sõidukõlbmatu ja vajaks remonti. Pangakontol on 7 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt algas laenukohustuste võtmine ligikaudu 5–6 aastat tagasi seoses elukorralduse muutuse ja elamiskulude suurenemisega. Hiljem halvenes võlgniku tervis ning talle määrati osaline töövõimetus, mille tõttu vähenes tema töökoormus ja sissetulek. Käesolevalt suudab avaldaja töötada üksnes osalise töökoormusega. Seetõttu ei ole võlgnik enam suuteline oma kohustusi senisel viisil täitma. Avaldaja samuti võttis uusi laene varasemate laenude tagasimaksmiseks. Võlgniku kohustuste suuruseks on umbes 28 500 eurot. Avaldaja soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 2. Kohus võttis 16.03.2026 määrusega H.W maksejõuetusavalduse menetlusse ning nimetas tema usaldusisikuks J.W , keda kohustas hiljemalt 15.04.2026 kohtule esitama

§-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja koos lisade ja hinnanguga võlgniku varalisele seisundile ja makseraskuste ületamiseks sobivaimale menetluse liigi valikule. Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes 2 läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning peatas kohtumenetluse, milles on H.W vastu rahaline nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud. 3. Usaldusisik esitas 14.04.2026 kohtule

§-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku suhtes on sobivaimaks menetluseks pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Kohtu põhjendused 4. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste kohta ning hinnanguga võlgniku majanduslikule olukorrale. H.W ei ole abielus ning tal on kaks täiskasvanud last, kes elavad eraldi. Võlgnikule kuulub liiklusregistri andmetel roller 992E, ZN50QT-22

(2018). Võlgniku kinnitusel on roller praegu sõidukõlbmatu ja vajaks remonti. Rolleri eeldatav väärtus on 100 eurot. Muud vara H.W-le ei kuulu. Võlgnik soovib, et roller jäetaks menetluses müümata, kuna selle remontimise järel saaks ta suvel tööl käimiseks tehtavaid sõidukulusid vähendada, mis omakorda võimaldab säästetava summa panustada pankrotivarasse. Avaldaja sissetulekuteks on töötasu 950–980 eurot kuus, millele lisandub töövõimetoetus 384 eurot ja puudega täiskasvanu toetus 37 eurot kuus. Pangakontodel on kokku 79,10 eurot. Jooksvad kulutused kuus on kokku 1150 eurot: eluasemekulud 310 eurot (üür 200 eurot, ülejäänu kommunaalteenused ja elekter), toit 200 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, transport 130 eurot, sidekulud 110 eurot ning kulutused tervishoiule ja hügieenile 300 eurot. Võlgniku vastu on nõudeid kokku 24 021 eurot, sh põhinõudeid on 22 095,61 eurot ja kõrvalnõudeid 1925,39 eurot. Nimekirja koostamisel ei ole püütud välja selgitada nõuete täpset suurust, sest eelnev ei mõjuta usaldusisiku poolt võlgniku maksevõimele antavat hinnangut ega kohtule antavat soovitust menetluse perspektiivi kohta. Vara tagasivõitmise võimalusi ei ole ilmnenud. Võlgniku 1334 eurosest sissetulekust saaks arestimise kaudu teha kinnipidamisi 375 eurot kuus. Eeldusel, et võlgniku tulu teenimise võimekus ei osutu tulevikus palju paremaks, kui see on viimastel aastatel olnud, ei ole võlgnik ettenähtavas tulevikus võimeline tasuma ka neid võlgu, mille olemasolu tõenäoliselt ei ole alust vaidlustada. Võlgnik on usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning tema suutmatus võlgnevusi tagasi maksta ei ole ajutine. Vaatamata regulaarse sissetuleku olemasolule on võlgnik igapäevaste kulutuste katteks võtnud hulgaliselt laene. Ilmselt võttis võlgnik laene lihtsameelselt ega arvestanud laenude kogukuluga. Võlgnik püüdis võetud laene tagasi maksta, kuid ta kaotas kontrolli oma laenude üle, seejuures finantseeris ta korduvalt uue laenuga varasema laenukohustuse kustutamist. Ühtlasi tekkisid tal terviseprobleemid. Töötervishoiuarsti ettekirjutusel lubab tööandja tal praegu töötada üksnes osalise tööajaga. Võlgniku maksejõuetust ei ole põhjustanud kuriteo tunnustega teod. H.W suutmatus täita enesele võetud kohustusi arenes püsivaks maksejõuetuseks hiljemalt 2022. aasta sügiseks. Usaldusisiku hinnangul tuleks välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. See menetlusvariant on võimalikest võlgniku jaoks kõige soodsam. Teadaolevaid sissetulekuid arvestades ei ole võlgnik suuteline kõiki laene koos kõrvalnõuetega tasuma. Terviseprobleemide tõttu ei ole võlgnik tõenäoliselt võimeline ettenähtavas tulevikus oma sissetulekut oluliselt suurendama. Praegu ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamise põhjendatuse. Eeltoodut arvestades on võlgnikul võimalik pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse käigus teha oma sissetulekust eraldisi 3 pankrotimenetluse kulude katteks ning võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks. 5. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate kohustuste suurus vähemalt 24 021 eurot ning peamiseks sissetulekuks on töötasu kuni 980 eurot kuus, millele lisanduvad sotsiaaltoetused. Seega puudub võlgnikul vara ja piisav sissetulek kohustuste täitmiseks ning ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgnik siiski ametlikult töötab. Kuna ei ole teada kohustuste täitmise täiendavaid katteallikaid, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. 6. Kohus, vaadanud H.W maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

§-s 45 sätestatule (

§ 18lg 2 p 2).

Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga (PankrS § 35 lg 1 p 3). Täitemenetluse seadustiku § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Täitemenetluse registri kohaselt võlgniku suhtes täitemenetlusi ei ole algatatud.

  1. Kohus nimetab PankrS § 31 lg 6 alusel H.W pankrotihalduriks J.W , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku haldurina tegutsemiseks.
  2. Kohus kohustab H.W osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ja andma PankrS § 86 lg 1 alusel võlgniku vande. 9.

§ 45

lg-te 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (

§ 2

lg 4).

§ 45

lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 10. Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad

§ 45

lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused.

§ 46

lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et J.W on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. 4

§ 46

lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 23.04.2027. Usaldusisiku tasu 11.

§ 54

lg-te 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

§ 45lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (

§ 54lg 4).

Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi ja 30 minutit. Usaldusisik on palunud määrata tasu suuruseks 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48 eurot. Usaldusisik on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses (PankrS § 65 lg 11). Kohus on usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust arvestades seisukohal, et tema tööks kulunud aeg on põhjendatud ning J.W-le tuleb vastavalt taotletule tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 627 eurot, millele lisandub käibemaks 150,48 eurot, kokku 777,48 eurot. Võlgnik saab igakuist töötasu ja töövõimetoetust, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. Usaldusisiku tasu tuleb määrata J.W-le . (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.