lg 1 p-s 4 ning
§-s 432 tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, s.h. tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled on kooskõlas
lg 4 kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisest. Avaldaja palub
lg 2 p 1 alusel kohtul tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust summas 175 eurot riigilõivu tasuja arveldusarvele. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud menetlusosaliste avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 613 lg 1 p 1 alusel kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi ning
lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Menetlusosalised sõlmisid kirjaliku kompromissi ja esitasid selle kohtule taotlusega kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi poolteks on kindlustusandja ja korteri omanik. Kompromissi sõlminud menetlusosalised saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Seega on kompromissi sõlmimine lubatud. Lähtuvalt
lg 1, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2
lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissiga määrasid osapooled menetluskulude hüvitamise kohustuse ja selle suuruse. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohus ei tee. Riigilõivu tagastamise taotluse lahendamine Avaldaja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivu ja nimetab summaks 175 eurot. Kohus leiab, et avaldaja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Avalduse esitamisel on avaldaja tasunud riigilõivu 350 eurot. Viru Maakohus 02.04.2026 määruses selgitas avaldajale, et riigilõivuseaduse § 59 lg 5 sätestatud riigilõivu määr on 50 eurot. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu 300 euro rohkem ning tal on õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus. (
lg 1 p 1, lg 4).
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Õige tasumisele kuuluv riigilõiv on 50 eurot. Avaldajale tuleb tagastada sellest pool ehk 25 eurot. Enamtasutud osa, s.o 300 eurot, kuulub tagastamisele eraldi avalduse alusel. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.