← Eesti

2-17-4592/15

Obsah (4)§ 102§ 101§ 105§ 96

Tsiviilasi nr: 2-17-4592 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Krista Kirspuu, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2018, Tallinn Tsiviil

§ 102

kohaldamiseks, sest hageja teised lapsed osutuksid vähem kindlustatuks kui kostjad. Eelmise kohtulahendiga pandi hageja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega: lapsetoetus pere esimese ja teise lapse kohta on 50 eurot. Kostja vastuväited

  1. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta hagi rahuldamata.
  2. Hageja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Harju Maakohus leidis 07.04.2016 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-12030, et Z.G hoidub oma kohustuste täitmisest kõrvale tahtlikult. Hageja ei ole osaliselt ega täielikult töövõimetu ja on võimeline saama piisavat sissetulekut. Hageja ema G. L.P ütluste kohaselt on hageja ja tema vanemate perekonnad kulutanud õigusabile alates
  3. aastast üle 10 000 eurot. Hageja
  4. aastal sündinud lapsel on ainult mähkmete kulud, imikut toidetakse rinnaga, ka riietele ei kulu palju, umbes 100 eurot kuus. Esimese astme kohtu otsus
  5. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda, rahaliselt menetluskulusid kindlaks ei määranud, kuna kostjatel menetluskulud puuduvad.
  6. Hageja esile toodud asjaolude õigsust eeldades puudub hagejal õigus nõuda Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-56672 tehtud 04.07.2014 otsuses elatise vähendamist, sest elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel otsus tehti, ei ole pärast tsiviilasjas nr 2-13-56672 asja arutamise lõpetamist oluliselt muutunud.
  7. Käesolevas asjas saab lähtuda järgmistest hageja esile toodud asjaoludest. Kohus rahuldas tsiviilasjas nr 2-13-56672 tehtud 04.07.2014 otsusega kostjate hagi hageja vastu ja mõistis välja elatise miinimumsuuruses (tl 4-5). Hageja perekonnas on ülalpidamisel kaks alaealist last: XX.XX.XXXX sündinud tütar D. L.P (tl 12) ja XX.XX.XXXX sündinud tütar T. L.P (tl 13), seega hageja ülalpidamisel on kokku neli alaealist last. Muu vara, millest saaks kostjate nõudeid rahuldada, hagejal puudub.
  8. Hageja esile toodust tuleneb vaid üks elatise suurust mõjutav asjaolu, mis on tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-13-56672 asja arutamise lõpetamist, s.o hageja lapse sünd XX.XX.XXXX. Muid asjaolusid, mis mõjutavad elatise suurust ja mille alusel on tehtud 04.07.2014 otsus ja mis on hiljem muutunud, ei ole hageja esile toonud.
  9. Hageja ei nimetanud
  10. aastal sündinud lapsega seotud kulude suurust, vaatamata kohtu küsimustele ja selgitustele. Toodust tulenevalt ei ole hageja esile toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust asuda seisukohale, et hageja kulud seoses oma laste ülalpidamisega oleksid pärast tsiviilasjas nr 2-13-56672 asja arutamise lõpetamist muutunud olulisel määral. Vastupidi, hageja on avaldanud seisukohta, et hageja pandi äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda juba eelmise kohtulahendiga. Hageja esile toodud asjaolude õigsust eeldades ei ole põhjendatud seisukoht, nagu
  11. aastal sündinud laps oleks osutunud kostjatest varaliselt vähem kindlustatuks olulisel määral.
  12. aastal sündinud lapsele ei ole hageja kohustatud maksma vähemalt

§ 101

lõikes 1 sätestatud suuruses elatist, vaid hageja osaleb temaga koos elades tema ülalpidamises vahetult ning ei saa eeldada, et 2016. aastal sündinud imiku ülalpidamise kulu on sama suur kui teiste laste ülalpidamise kulud. 3

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-4592
  1. Muud hageja nimetatud asjaolud ei ole hageja esile toodu kohaselt muutunud või tekkinud pärast tsiviilasjas nr 2-13-56672 asja arutamise lõpetamist või ei saa seaduse kohaselt mõjutada elatise suurust.
  2. Asjaolu, et 05.07.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-15-12030 mõistis kohus välja hageja vanemalt G. L.P-lt kostja I kasuks elatise 100 eurot kuus ja hageja vanemalt V. L.P-lt kostja II kasuks elatise 100 eurot kuus, ei oma asjas tähtsust, sest ei muuda hageja ülalpidamiskohustust.

§ 105

lg 2 kohaselt annab alanejate sugulaste ja ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast. 12. Asjaolu, et osa kostjate vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega, ei oma asjas tähtsust.

§ 101ja § 102 kohaldamisel ei arvestata tavapäraseid riiklikke toetusi.

Lapsetoetus on tavapärane toetus. 13. Kostjate seadusliku esindaja võime anda kostjatele ülalpidamist ei oma asjas tähtsust.

§ § 102 lg 1, mis käsitleb alaealise lapse elatise vähendamist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra, on erinorm

§ 105lg 3 suhtes.

Kostjate seadusliku esindaja hagejast parem majanduslik seisund ei ole seaduse kohaselt aluseks vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra.

  1. Asjaolu, et alates
  2. aasta jaanuarist on hageja sissetulek 504,77 eurot kuus (neto) ja kohtutäitur peab kinni elatise nõude täitmiseks üle 200 euro kuus (tl 14, 15), ei anna alust asuda seisukohale, et hageja võime osaleda oma laste ülalpidamises oleks oluliselt halvenenud. Hageja ei ole esile toonud, et tema sissetulek oleks vähenenud. Hagiavalduse lk 3 (tl 3) lõikest 5 nähtuvalt oli hagejale arusaadav, et tuleb arvestada hageja ülalpidamisvõimet ka tsiviilasja nr 2-13-56672 menetluse ajal. 04.07.2014 otsusest nähtuvalt oli tsiviilasja nr 2-13-56672 asja arutamise lõpetamise ajal hageja väitel tema töötasu 348,77 eurot kuus (tl 4).
  3. Hageja on suuteline tsiviilasjas nr 2-13-56672 tehtud 04.07.2014 otsust täitma, sest hageja on võimeline teenima suuremat sissetulekut. Ka Pärnu Maakohtu 14.09.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-7123 (tl 47-48), millega hageja tunnistati KarS § 169 järgi süüdi, kinnitab, et hageja on jätnud elatist maksmata tahtlikult. Asjaolu, et hageja soovib täiendava sissetuleku teenimise asemel abistada oma naist laste eest hoolitsemisel, ei tule käsitada mõjuva põhjusena vähendada elatist alla § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Apellatsioonkaebus
  4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega vähendada tsiviilasjas nr 2-13-56672 välja mõistetud elatise suurust ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani ning välja mõista alates 15.03.2013 hagejalt mõlema kostja kasuks 100 eurot elatist kuni kostjate täisealiseks saamiseni.
  5. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagi elatise suuruse muutmise nõudes, kuna ta ei ole võimeline ülal pidama nelja alaealist last. Alates 2017 jaanuarist hakkas hageja saama 504,77 eurot kuus, millest kohtutäitur peab kinni 200 eurot. Hagejale jääb 300 eurot ja selle eest peab ülal pidama hageja end ja lapsi. Hageja arvates on üllatuslik maakohtu järeldus, et peale elatise väljamõistmist on ainult üks elatise suurust mõjutav asjaolu, mis on tekkinud pärast tsiviilasjas nr 213-56672 asja arutamise lõpetamist, so lapse sünd XX.XX.XXXX. Maakohtus tõi hageja esile, et olulised muudatused peale kohtuotsusega elatise väljamõistmist olid veel need, et kostjad esitasid kohtusse asenduskohustuse nõude hageja vanemate vastu ning saavad 200 eurot igakuiselt, kostjate seaduslik esindaja on alustanud täitemenetlust hageja vastu, mille kohaselt tasub ta oma palgast võlgade katteks 200 4

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-4592 eurot igakuiselt, hagejal sündis tütar T. L.P, vanem tütar D. L.P sai koolilapseks ning tema vajadused on oluliselt muutunud.
  1. Põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et 2016.a sündinud imiku kulud ei ole sama suured kui teiste laste ülalpidamiskulud ning, et asjas ei oma tähtsust, et osa kostjate vajadustest võib olla kaetud riiklike lastetoetustega ja kostjate seadusliku esindaja võime anda kostjatele ülalpidamist ei oma asjas tähtsust.
  2. Kohus jättis vääralt menetluskulud hageja kanda, kuigi oleks TsMS § 164 lg 1 alusel pidanud jätma need poolte endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
  3. Vastustajad vaidlesid apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 08.05.2017 otsus ja 11.08.2017 täiendav otsus tuleb tühistada osas, milles väljamõistetud elatis jäeti vähendamata alates 22.03.2017 ja menetluskulude jaotuse osas ning tühistatud osas tuleb teha uus otsus. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
  5. Poolte vahel on juba varem peetud kohtuvaidlus elatise saamiseks, mis lõppes 04.07.2014 Harju Maakohtu otsusega, millega Z.G-lt mõisteti F.I ülalpidamiseks välja elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.12.2013, kuni F.I täisealiseks saamiseni. T.A ülalpidamiseks mõisteti välja elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 01.12.2013, kuni T.A täisealiseks saamiseni. Käesolevas asjas palub hageja vähendada mõlema lapse kasuks väljamõistetud elatist 100 euroni alates 15.03.2017, kuni vastavalt iga lapse täisealiseks saamiseni.
  6. TsMS § 459 järgi võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
  7. oktoobri
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
  9. Maakohtu menetluses tõi hageja muutunud asjaoludena esile, et - hageja ülalpidamisel on 4 last - kostjate ema ülalpidamisel on ainult 2 last, mistõttu tema ülalpidamisvõime on suurem - hageja sissetuleku suuruseks on alates jaanuarist 2017.a 504,77 eurot - kostjate kasuks on välja mõistetud elatis asenduskohustusena vanavanematelt - lapsetoetuste suurus on 50 eurot.
  10. 04.07.2014 tsiviilasjas nr 2-13-56672 tehtud lahendist (tlk 4-5) nähtub, et maakohtu otsuse tegemise aluseks võeti asjaolud, et elatise miinimummääraks 2014.a on 177,50 eurot, Z.G ülalpidamisel on kaks alaealist last ning Z.G töövõimet ei ole piiratud. Maakohus leidis otsust tehes, et asjaolu, mille kohaselt on Z.G ainsaks sissetulekuks töötasu talle kuuluvalt äriühingult Q OÜ (ta väitis töötasu suuruseks 348,77 eurot kuus), ei anna alust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. 5
(8)Tsiviilasi nr: 2-17-4592
  1. Arvestades hagiavalduse väidet, et hageja sissetuleku suuruseks on alates jaanuarist 2017.a 504,77 eurot, nähtub võrreldes tsiviilasjas nr 2-13-56672 lahendi tegemisega, et hageja sissetulek on suurenenud. Samas on võrreldes kohtuotsuse tegemise ajaga suurenenud hageja ülalpeetavate laste arv. Täpsemalt on hageja peres XX.XX.XXXX sündinud laps D. L.P ja XX.XX.XXXX sündinud T. L.P (tlk 1213). 04.07.2014 otsuses võeti aluseks asjaolu, et hageja ülalpidamisel on 2 alaealist last, kuigi arvestades kostjaid ja XX.XX.XXXX sündinud last oli maakohtu 04.07.2014 otsuse tegemise ajal hagejal 3 alaealist last. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsuses tuvastatut. Siiski ei saa ringkonnakohtu arvates jätta tähelepanuta seda, et käesoleval hetkel on hageja kohustatud ülal pidama 4 alaealist last.
  2. Maakohus leidis, et elatise vähendamiseks puudub alus kuna XX.XX.XXXX sündinud laps T. L.P imikuna ei vaja ülalpidamist samal määral kui kostjad. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga. Perekonnaseadus ei sätesta miinimumelatise määra sõltuvalt lapse vanusest. Seega tuleb eeldada, et iga lapse ülalpidamiseks kulub seaduses sätestatud elatise miinimummäär. Kostjate väited, et imiku ülalpidamiseks kulub rahalisi vahendeid vaid mähkmete ja riiete ostuks, ei ole põhjendatud. Nii nagu iga teine laps vajab ka imik elukohta, hooldustarbeid, mänguasju, kulud kaasnevad ka transpordile, näiteks arsti juurde minekuks jne.
  3. Üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele

§ 101

lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis). Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Käesolevas asjas ei ole hageja tuginenud sellele, et kostjate vajadused on väiksemad, kui elatise miinimummäär.
  5. Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Hageja on asjas tuginenud sellele, et tema juures elavad 2 last on kostjate kasuks väljamõistetud elatise tõttu vähem kindlustatud, mistõttu esineb alus elatise vähendamiseks. Kostjad hageja märgitud sissetuleku suurust, st töötasu summas 505,77 eurot otseselt vaidlustanud ei ole. Küll on kostjad vastuses hagiavaldusele ja apellatsioonkaebusele esile toonud, et hageja on süüdi tunnistatud tahtlikus elatise maksmisest hoidumises, millisest väitest võib teha järelduse, et kostjate arvates on hagejal vara, mille arvelt väljamõistetud määras elatist tasuda.
  2. Ringkonnakohus kogus asjas tõendeid registrites oleva hageja vara kohta. Päringutest selgus, et hagejal kinnisvara ja sõidukid puuduvad. Hageja abikaasale W. L.P-le kuulub osa äriühingus Q OÜ, mille osanik kuni 26.03.2015 oli hageja. Hageja oli ka nimetatud äriühingu juhatuse liige kuni 07.05.
  3. Kuna abieluvaralepingut registri järgi sõlmitud ei ole, siis on äriühingu osa ühisvara. Siiski nähtub Q OÜ 2016.a majandusaasta aruandest, et majandustegevusest tekkis kahjum, töötajaid aruandeaastal ei olnud ning 2017.a ei ole juhatuse tegevusaruande kohaselt prognoositavat käivet. Seega ei saa nõustuda kostjate kaudselt esitatud 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-4592 väitega, et hagejal on peale sissetuleku veel vara, mille arvelt vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras elatist tasuda.
  1. Arvestades hagejate ülalpeetavate arvu (4 alaealist last), tema töötasu suurust 504,77 eurot kuus, tuleb ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et hageja elatise vähendamise nõue on põhjendatud. Eelkõige on selline seisukoht põhjendatud seetõttu, et elatise miinimumsuurus, mis 2014.a oli 177,50 eurot on tõusnud 2017.a, kui hagi esitati, 235 euroni. Arvestades ülalpeetavate hulka ja hageja sissetuleku suurust ning varanduslikku olukorda ei ole 04.07.2014 otsusega tsiviilasjas nr 2-1356672 väljamõistetud elatise tasumine võimalik ilma, et see kahjustaks teiste hageja ülalpidamisel olevate laste ja hageja enda ülalpidamisvõimet.
  2. Miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel peavad laste igapäevased vajadused olema samuti rahuldatud ning laste arenguks peavad olema piisavad vahendid tagatud. Selleks peavad lapse vanemad tegema kõik võimaliku. Käesolevas asjas esitatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et kostjate vajadused jääksid hageja puuduliku ülalpidamisvõime tõttu rahuldamata määral, mis kahjustaks nende edasist kasvamist ja arenemist.

§ 96

esimese lause ja §-de 105 ja 106 tulenevalt, kui vanemad ei suuda lapsi nõutaval määral ülal pidada ja lapse vajadusi piisavalt katta, võivad puuduvas osas olla kohustatud last ülal pidama muud isikud, eelkõige vanavanemad. Käesolevas asjas ongi kostjate isapoolsetelt vanavanematelt mõlema kostja kasuks välja mõistetud 100 eurot (tlk 6-11).

  1. Alates 01.01.2017 kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on pere esimese ja teise lapse toetuse suurus 50 eurot. Seega saavad kostjad oma vajadusi katta ka riikliku toetuse arvelt. Asjas esitatud kõiki asjaolusid kaaludes leiab ringkonnakohus, et kostjate, hageja teiste laste ja hageja õigustatud huve arvestades ning hageja võimet elatist tasuda on põhjendatud vähendada 04.07.2014 otsusega väljamõistetud elatist ja kohustada hagejat mõlemale kostjale tasuma elatist 100 eurot kuus hagiavalduse esitamisest.
  2. Hagis nõudis hageja elatise vähendamist enne hagiavalduse kohtusse esitamist, st alates 15.03.2017, seda põhjendamata. Tulenevalt TsMS § 459 lg-st 2 ei saa nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist tagasiulatuvalt. Seega on elatise vähendamine põhjendatud hagi esitamisest ning hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
  3. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette ka seda, et maakohus ei ole välja selgitanud kostjate ema võimet kostjaid suuremas osas kui miinimumäär ülal pidada. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole esile toonud mingeid asjaolusid, millest võiks järeldada, et kostjate ema majanduslik olukord on piisavalt hea, et katta laste vajadused hageja eest. Ringkonnakohtu poolt tehtud registrite päringute järgi kuulub kostjate emale korteriomand ja sõiduauto, muu väärtuslik vara registrite järgi puudub. Seetõttu ei saa asuda seisukohale, et kostjate ema majanduslik olukord võimaldaks ülalpidamiskohustust täita ka hageja eest.
  4. Kostjate väited, et elatise vähendamise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb rahuldamata jätta, kuna hageja on tunnistatud süüdi KarS § 169 järgi, põhjendatud ei ole. Kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest kõrvalehoidumine ei välista elatise vähendamiseks esitatud hagi rahuldamist. Menetluskulude jaotus
  5. Kuigi suures osas hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse, tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuivõrd sellekohase taotluse esitas hageja apellatsioonkaebuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotluse rahuldamata jätmiseks puudub alus. 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-4592 /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.