← Eesti

2-16-6607/47

Obsah (4)§ 116§ 123§ 137§ 118

Tsiviilasi nr 2-16-6607 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-16-6607 Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2017, Tallinn Kohtukoosseis H.A Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Kohtuasi J

) § 118 lg 1 kohaselt teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Vanema hooldusõigus hõlmab

§ 116

lg 2 kohaselt vanema kohustust ja õigust hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldusõigus) ning otsustada lapsega seotud asju.

§ 123

lg 1 sätestab, et kohus teeb kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Avaldaja nõuab vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja tema nõude õiguslikuks aluseks on

§ 137

.

§ 137lg 1 esimene lause sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul 4

(10)Tsiviilasi nr 2-16-6607 põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sama sätte lg 2 p 2 kohaselt ei rahuldata avaldust, kui on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmine ei ole kooskõlas lapse huvidega.
  1. Kohus on 30.05.2016 määranud laste ema suhtes kohtupsühhiaatria kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi. Ekspertiisist nähtub, et H.A-l esines
  2. a augustis - septembris psühhootiline kriis ägeda polümorfse psühhootilise häire kujul, mis on käesolevaks ajaks möödunud. Taustal on aga veel jäänud mõningase mõttetegevuse omapärad, ta vajab taastumiseks ja lõplikuks rehabiliteerumiseks aega ning polikliinilise ravi, psühhoteraapia jätkamist, kus ta kohusetundlikult on ka käinud. Ekspertiisi kohaselt H.A äge psühhootiline seisund haiglaraviga möödus ja tema psüühiline seisund on taastumas. H.A vajab polikliinilise psühhiaatrilise ja psühhoterapeutilise ravi jätkamist. Laste ema kasutab väikeses annuses ka toetusravi kodus õhtuti. H.A on võimeline ise mõistma psühhiaatrilise ravi vajadust. Tulenevalt oma käesolevast psüühilisest seisundist on H.A võimeline teostama vanema hooldusõigust ja lapsi esindama. Vastavate õiguste säilitamine oleks talle ka suureks motivatsiooniks tema taastumisel ja rehabiliteerumisel. H.A on kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Ekspertiisist nähtub, et pärast haiglast lahkumist on H.A regulaarselt käinud kuni viimase ajani psühhiaatri ja psühholoogi vastuvõttudel, kasutanud alanevas annuses ravimit. Tal on hea ja sisuline kontakt oma raviarstiga (lk 117 – 121).
  3. Ekspertiisis märgitust nähtuvalt asub kohus seisukohale, et laste emal puudub tema tervislikust seisundist tulenevalt takistus laste hooldusõigust teostada. H.A on võimeline teostama laste hooldusõigust ja hooldusõiguse säilitamine oleks talle suureks motivatsiooniks tema taastumisel ja rehabiliteerumisel. Laste ema on teinud pärast tahtest olenematu ravi lõppemist koostööd raviarstiga ja kasutanud väikeses annuses toetusravi kodus.
  4. Asjas esitatud materjalidest nähtuvalt on lapse vanemad suutnud ühiselt teostada laste hooldusõigust ka menetluse kestel. Lapsevanemate 17.05.2016 kokkuleppest (lk 44) nähtuvalt on vanemad ühiselt otsustanud, et lapsed viibivad kuni 25.05.2016 isa juures ja ema külastamine toimub laste soove arvestades. Laste ema pidi tooma lapsed tagasi isa juurde konkreetseks kellaajaks. 25.05.2016 kokkuleppe (lk 48) kohaselt on vanemad ühiselt otsustanud laste viibimiskoha osas, et lapsed on isa juures kuni 03.06.2016 ja kuni 07.08.2016 pidid lapsed viibima isa ja isapoolsete vanemate juures. Lapsevanemad leppisid kokku ka laste ja ema suhtlemise korras ajaks, millal lapsed viibivad isa juures. Samuti teostasid laste vanemad ühist hooldusõigust W.Q tervist puudutavas küsimuses, otsustades, et laste isa hakkab tegelema lapse rehabilitatsiooniteenustega. Lisaks laste ärakuulamise protokollist nähtub, et vanemad teostavad hooldusõigust laste tervist puudutavates küsimustes ühiselt, kuna lapsi viib arsti juurde see vanem, kelle juures lapsed viibivad (lk 134). Lisaks sellele otsustasid vanemad ühiselt, et noorem laps alustab kooliteed XXX Gümnaasiumis, kus õpib ka vanem laps. Lisaks vanemad leppisid kokku, et puudega lapse toetuse saajaks on laste isa. Eestkosteasutuse esindaja on 02.09.2016 istungil avaldanud, et vanemad on teinud omavahel koostööd ja probleeme ei olnud. Lisaks teeb laste ema eestkosteasutuse esindaja väitel head koostööd kohaliku omavalitsusega. Kohus on kuulanud lapsed ära. Laste ärakuulamise protokollist nähtub, et W.Q elab isa juures ja N.N elab tavaliselt ema juures ja kumbki laps saab külastada ka temast lahus elavat vanemat. N.N-i sõnul oli ta arutanud vanematega millisesse huviringi tahaks ta sügisest minna, mis viitab lapse hooldusõiguse teostamisele vanemate poolt ühiselt. Laste hinnangul 5
(10)Tsiviilasi nr 2-16-6607 võivad vanemad ka edaspidi otsustada ühiselt nende kooli, spordi jm asjad.
  1. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et vanemad on suutnud seni lahendada laste elus tähtsust omavaid küsimusi kokkuleppel ehk lapsevanemad on teostanud seni laste hooldusõigust ühiselt. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-159-15 avaldanud seisukohta, et mõlema vanema ühine hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses. Kohus on seisukohal, et laste huvides on see, kui vanemad teostavad laste hooldusõigust ühiselt. Kuivõrd lapsevanemad on teostanud laste hooldusõigust, otsustades laste jaoks tähtsust omavaid küsimusi koos, asub kohus seisukohale, et ka edaspidi on laste huvides hooldusõiguse teostamine vanemate poolt ühiselt ja avaldus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebus
  2. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ning lõpetada laste N.N-i ja W.Q ühine hooldusõigus osaliselt, andes J.T-le ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha määramiseks ning haridust, tervist ravi ja huvialaringe puudutavate küsimuste otsustamiseks.
  3. Määruskaebuse kohaselt on kohus teinud menetluses esitatud tõenditest ebaõiged järeldused ja sellest tulenevalt kohaldanud vääralt materiaalõigust ning Riigikohtu põhimõtteid.
  4. Kohtule tõendina H.A psüühilise seisundi osas esitatud kompleksekspertiisi aktist nähtub, et H.A vajab polikliinilise psühhiaatrilise ja psühhoterapeutilise ravi jätkamist. Akti p-st 5 nähtub, et H.A on tulenevalt oma käesolevast psüühilisest seisundist võimeline teostama vanema hooldusõigust ja lapsi esindama. Kui antud küsimuses tekivad kahtlused, oleks ettepanek kaasata selle küsimuse otsustamiseks kohalikud sotsiaaltöötajad, lastekaitse töötajad ja hankida lisaandmeid uuritava vastava toimetulemise osas viimase poole aasta jooksul.
  5. Eestkosteasutus Kiili vald toetab avaldust ja seda eelkõige põhjusel, et on tõusetunud põhjendatud kahtlused, kas H.A on täielikult võimeline vanema hooldusõigust teostama. Ta ei tarvita ravimeid vaatamata ekspertiisiaktis väidetule regulaarselt ning aktist nähtuvalt on ta küll taastumas, kuid mitte veel terve. Ravi jätkamine on igal juhul vajalik. Laste hooldusõigusega seotud ja avalduses nimetatud küsimused vajavad aga lahendust koheselt, mitte oodates ema tervise täielikku taastumist. H.A psüühilisele tervisele kindlasti häirivalt olukord, kus endine elukaaslane ehk avaldaja peab temaga regulaarselt laste hooldust puudutavates küsimustes suhtlema.
  6. Lapsed elavad oma avaldaja juures. See asjaolu iseenesest on kaalukas argument hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks, millist vajadust põhjendab mh ka asjaolu, et ema pani poja W.Q viimase arvamust küsimata korvpallitrenni, kuhu ta üldse ei tahtnud minna. Isa käest arvamust ei küsitud. Poeg käis natuke trennis, kuid ei soovinud jätkata, kuna tal on hoopis muud huvid.
  7. Ühise hooldusõiguse korral peavad vanemad

§ 118

lg 1 järgi teostama lapse suhtes hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ning üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. 28. Maakohus on avaldaja hinnangul keskendunud olemuslikult pigem laste ja vanemate suhtlusõigusele, mitte niivõrd avalduse objektiks oleva hooldusõiguse küsimuse põhjendatud ja mõistlikule lahendamisele Menetluse edasine käik 6

(10)Tsiviilasi nr 2-16-6607
  1. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas menetlusosalistele arvamuse saamiseks.
  2. Eestkosteasutus toetas avaldaja avaldust osaliselt ning oli seisukohal, et J.T-le peaks laste osas kuuluma ainuhooldusõigus laste viibimiskoha, tervise ja raviga seotud küsimuste otsustamisel. Haridust ja huvialaringe puudutavates küsimustes on lapsevanemad saavutanud kokkuleppe ja probleeme ei esine.
  3. Puudutatud isikutele II ja III riigi õigusabi korras määratud esindaja oli seisukohal, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks puudus alus. Laste ema elab oma vanemate juures ca 500-800 meetri kaugusel avaldaja elukohast. Kui avalduse esitamise ja esimese ärakuulamise istungi toimumise ajal elasid mõlemad lapsed avaldaja juures, siis teise kohtuistungi toimumise ajaks elas W.Q põhiliselt isa juures ja N.N ema juures. Kumbki vanematest ei vaielnud laste kujunenud elukorralduse ja viibimiskoha üle. Kui vanemad on asunud eraldi elama, säilib vanemat ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt laste viibimiskoht, ning leppida kokku kumma vanema juures lapsed peamiselt elavad. Kuivõrd laste viibimiskoha üle vaidlusi vanematel ei olnud ning esile ei toodud ka muid kaalukaid argumente või asjaolusid, miks ühine hooldusõigus teostamise laste viibimiskoha osas välistaks, puudub laste esindaja arvates vanemate ühise hooldusõigusse lõpetamiseks laste viibimiskoha küsimuses alus. Laste vanemad ei toonud kumbki esile lahendamata vaidlusi laste hooldusõiguse teostamise küsimustes laste hariduse, tervist ja huvialaringe puudutavates küsimuste. Vanemate varasemad erimeelsused, sh tõenäoliselt laste ema tervislikust seisundist tingitud erimeelsused, olid teise ärakuulamise kohtuistungi toimumise ajaks lahendatud. Märgitu näitab, et vanemad suudavad ühiselt laste hooldusõigust teostada. Määruskaebuses ei ole esile toodud aluseid või argumente, mis tingiksid vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist ja avaldajale üle andmist. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt mõlema vanema hooldusõigus tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses. Laste esindaja arvates konkreetses kohtuasjas kohus lähtus õigesti märgitud seisukohast. Juhul kui peaksid vanemate vahel tõusetuma erimeelsused, mis takistavad laste ühise hooldusõiguse teostamist, on võimalik kas otsustusõiguse või hooldusõiguse andmisega ühele vanemale probleem lahendada. Käesoleval hetkel laste esindaja selleks alust või vajadust ei näe.
  4. Puudutatud isiku I arvamuse kohaselt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata. Ekspert on andnud ühese hinnangu H.A vaimsele tervisele ja tema võimekusele lapsi esindada. Puuduvad mistahes põhjendused, et lastekaitsetöötajad peaksid või võiksid hinnata ema toimetulekut. Eestkosteasutus Kiili vald on põhjendamatult asunud tegutsema ema ja laste huvide vastaselt. Lastekaitsetöötajate ülesandeks on tagada laste huvide esindamine ja kaitse. Laste huvides ei ole see, kui lastekaitse asub põhjendamatult tõrjuma laste elust kõrvale huvitatud vanemat. H.A jätkab ravi, on leidnud töökoha ja täielikult taastumas. Laste ema seisund võimaldab täielikult hooldusõigust teostada. Samal seisukohal oli antud asjas ka lastele määratud esindaja. Lapsed kinnitasid kohtu poolt ärakuulamisel, et ema tegeleb nendega pidevalt, sh käib arsti juures ja teeb muid toiminguid ning see on laste arvates igati sobiv. H.A käib lastega ujumas, abistab lapsi kodustes töödes, käib klassi lastevanemate koosolekutel, arsti juures. H.A on avaldanud soovi läbi perelepituse omavahelisi suhteid parandada, kuid kahjuks ei nõustunud J.T perelepitusel osalema. Hetkel elavad lapsed sisuliselt mõlema vanema juures. Noorem laps on alates suveperioodist viibinud rohkem ema elukohas. Vanemate elukohad ei ole kaugel. Senini ei ole vanemate vahel tekkinud ühtegi lahkheli lastega suhtlemise pinnal, kuid laste ema möönab, et suhtluskorra kokkuleppimise vajadus on tõusetumas, kui laste isa jätkab senist suhtumist ja 7
(10)Tsiviilasi nr 2-16-6607 koostööd ei tee. Lapsed soovivad emaga väga koos olla, mida nad on kinnitanud ka kohtu poolt ärakuulamisel. Vanemate vahel ei ole olnud erimeelsusi haridusküsimustes- lapsed õpivad XXX Gümnaasiumis ja see on mõlema vanema poolt aktsepteeritav. Asjaolu, et lapsed proovivad mitmeid huviringe ja avaldavad soovi nendest loobuda, on tavapärane ja sellega peavad ka vanemad arvestama. Seega ei ole laste isa poolt määruskaebuses toodud väited lapse korvpallitrenniga seoses kuigivõrd olulised. Laste ema on alati püüdnud laste isaga laste teemal suhelda ja hoolib laste heast käekäigust ning heaolust. Laste isa on pikad päevad tööl ja peale tööpäeva on isa tihti alkoholijoobes. Lapsed on isa juures viibides sageli omapead ja järelevalveta. Emal on stabiilne töökoht ja tema juues viibides tegelevad lastega ka emapoolsed vanavanemad. Vaatamata asjaolule, et vanemate kooselu on lõppenud ja ema ei pea võimalikuks kooselu uuesti alustada, peab ema laste huvides oluliseks, et vanemad jätkaksid ühistel jõupingutustel ühist hooldusõigust. Laste ema leiab, et puudub igasugune faktiline või õiguslik alus tema hooldusõiguse piiramiseks avalduses toodud asjaoludel. Momendil on isa käitumine suunatud sellele, et tõrjuda ema laste elust ja eeltoodu ei ole laste huvides. Kuigi H.A on nõus maakohtu lahendi lõppjäreldusega, oleks H.A lootnud saada maakohtu poolset toetust ja laste isa suunamist perelepitusele. 33. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused 34. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 35.

§ 137

lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.

§ 123

lg 1 kohaselt teeb kohus kõiki selles peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi.

  1. Eeltoodust tulenevalt on vanema õiguste määramine, sh ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine, kohtu kaalutlusotsustus. Kõrgema astme kohus saab maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-159-15, p 28). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole käesoleval juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud.
  2. Määruskaebuse esitaja väidab, et maakohus on esitatud ekspertiisiaktist teinud ebaõiged järeldused, sellest tulenevalt vääralt kohaldanud materiaalõigust ning väljakujunenud kohtupraktikat. Ringkonnakohus eeltooduga ei nõustu.
  3. Avaldaja poolt maakohtule esitatud avaldus baseerub väitel, et laste ema ei ole oma terviseseisundist tulenevalt võimeline laste suhtes hooldusõigust teostama. Samas nähtub maakohtu menetluses läbiviidud ekspertiisiaktist üheselt, et laste ema on oma psüühilisest seisundist tulenevalt võimeline teostama vanema hooldusõigust ja lapsi 8

(10)Tsiviilasi nr 2-16-6607 esindama (tlk 121). Seega on avaldaja väide ümber lükatud. on õige määruskaebuse esitaja viide, et ekspertiisiakt sisaldab ka seisukohta, et juhul, kui hooldusõiguse teostamise küsimuses tekivad kahtlused, tuleks otsustamiseks kaasata kohalikud sotsiaal- ja lastekaitse töötajad ning hankida lisaandmeid uuritava toimetulemise osas viimase poole aasta jooksul. See ei lükka ringkonnakohtu hinnangul ümber ekspertide lõppjäreldust selle kohta, et laste ema on võimeline laste suhtes hooldusõigust teostama ja neid esindama. Maakohus ei ole ekspertiisiaktist teinud ebaõigeid järeldusi, nagu avaldaja väidab. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et ekspertide hinnangul on laste ema võimeline hooldusõigust teostama ka käimasolevat ravi ja selle jätkamise vajadust arvestades ning ekspertiisiaktis ei ole asutud seisukohale, et hooldusõiguse teostamiseks tuleks ära oodata laste ema tervise täielik taastumine.
  1. Arvestades ekspertiisiaktis sisalduvat juhist tegutsemiseks võimalike kahtluste korral, tuli avaldajal, kui tal vaatamata ekspertiisiaktis järeldatule endiselt esines laste ema võimekuse osas ühise hooldusõiguse teostamisel kahtlusi, nende aluseks olevad asjaolud kohtu ette tuua ja põhistada. Uusi asjaolusid ja tõendeid võis avaldaja esitada ka määruskaebusmenetluses tulenevalt TsMS § 662 lg
  3. Määruskaebuses tugineb avaldaja sellele, et eestkosteasutusel on tekkinud põhjendatud kahtlused, kas laste ema on täielikult võimeline vanema hooldusõigust teostama. Samas ei selgu ei kaebusest ega ka sellele eestkosteasutuse poolt antud vastusest, milles need kahtlused seisnevad. Määruskaebuses on küll mainitud, et laste ema ei tarvita ravimeid regulaarselt, kuid avaldaja ei ole eelnimetatut tõendanud. Uue asjaoluna on avaldaja määruskaebuses välja toonud selle, et laste ema pani vanema poja ilma avaldaja arvamust küsimata korvpallitrenni, kuid on ka selle väite tõendamata jätnud. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus selles osas paljasõnaline ja põhistamata. Muid võimalikke elulisi asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et laste ema ei tule hooldusõiguse teostamisega oma terviseseisundi tõttu toime või et laste vanematel puuduks hooldusõiguse teostamisel üksmeel, kaebaja kohtu ette toonud ega põhistanud ei ole.
  4. Nõustuda ei saa määruskaebuse esitajaga selles, et kaebuse rahuldamiseks annab aluse ainuüksi asjaolu, et lapsed elavad avaldaja juures. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole laste elukoha osas vanematel vaidlust esinenud ning laste ema on nõus, et lapsed elavad avaldajaga (tlk 44, 48). Kaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka avaldaja oletused selle kohta, nagu mõjuks laste ema psüühilisele tervisele häirivalt olukord, kus ta peab lastega puudutavates küsimustes avaldajaga suhtlema. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laste vanemad tsiviilasja menetluse kestel lapsi puudutavates küsimustes jõudnud korduvalt kokkulepetele (mh laste viibimiskoha, suhtluskorra, raviga seotud küsimuste osas (tlk 44, 48)). Eeltoodust järeldub, et laste ema psüühika on piisavalt taastunud ja toimetulev suhtlemaks teise vanemaga ühiseid lapsi puudutavates hooldusõiguslikes küsimustes.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega hinnanud kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid ja veenvalt põhjendanud, miks on laste huve silmas pidades õige vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine. Seaduse kohaselt peavad muudatused vanemate hooldusõiguse ulatuses lähtuma esmajärjekorras lapse huvidest. Kui lapse huvides on vanemate ühise hooldusõiguse jätkuv teostamine, puudub õiguslik alus selles muudatuste tegemiseks. Käesoleval juhul ei ole avaldaja kohtu ette toonud selliseid asjaolusid ning neid põhistatud, mis võimaldaksid avalduse rahuldamist ja ühise hooldusõiguse lõpetamist avaldaja poolt soovitud küsimustes. Maakohus on õigesti järeldanud, et ühise hooldusõiguse lõpetamine soovitud kujul ei ole laste huvides.
  6. Iseenesest 9
(10)Tsiviilasi nr 2-16-6607
  1. Olenemata sellest, kas avaldaja nõue ühise hooldusõiguse lõpetamiseks viibimiskoha, hariduse, tervise, ravi ja huvialaringide osas tugineb väitel, et laste ema ei ole tervislikust seisundist tulenevalt hooldusõiguse teostamiseks võimeline või et laste vanematel puudub üksmeel kõigis avaldaja poolt nimetatud küsimustes mõlema lapse suhtes hooldusõiguse teostamisel, tuli avaldajal TsMS § 477 lg 1 ja lg 7 tulenevalt oma avaldust põhistada ja väited tõendada. Viidatud sätetes sisalduvate põhimõtete kohaselt saab kohus hagita menetluses esitatud avalduse rahuldada vaid eeldusel, et see vastab seadusele ja on tõendatud. Käesoleval juhul tsiviilasja materjalidest tulenevalt nimetatud eelduste esinemist järeldada ei saa. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata.
  2. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 tulenevalt avaldaja kanda, välja arvatud tasu puudutatud isikutele I-III osutatud riigi õigusabi eest, mis jääb Eesti Vabariigi kanda TsMS § 172 lg 3 alusel.
  3. Määruskaebuse esitaja menetluskulud jäävad tema enda kanda ning kuna eestkosteasutusel väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud puuduvad, ei määra ringkonnakohus menetluskulusid kindlaks.
  4. Määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg 3
  5. lausest. /allkirjastatud digitaalselt/ H.A Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.