Kohtul tuleb seetõttu lahendada küsimus, kas Z.W realiseeris enda subjektiivsest arusaamast lähtudes inkrimineeritud koosseisu vähemalt hooletusest.
alustel isik paneb süüteo toime ettevaatamatusest üksnes juhul, kui see on tingitud tema tähelepanematusest või kohusetundetusest.
lg 3 kohaselt isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohtul tuleb anda vastus küsimusele, mida Z.W pidi teadma ja ette nägema. Politsei- ja Piirivalveameti 08.02.2016 otsuse nr 5-23/8 punkt 4 kohaselt kohustati Lääne prefektuuri pressiesindajat edastama käesolevat otsust meediakanalite kaudu. Seega nimetatud otsuse järgi ei ole isegi kohustuslik teha merejääl liikumise keeldu teatavaks lihtsamalt, s.o ka PP kodulehel. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et järelikult isik täidab hoolsuskohustuse, kui ta 08.02.2016 otsuse p 4 kohaselt lubatud viisil tähelepanelikult juhindub kohalikus lehes avaldatud Lääne prefektuuri teatest. Nimetatud otsus kui õigusakt näeb ette just sellise teatavaks tegemise korra. Selliselt avaldatud teate puhul võib isik uskuda, et teade on õige ja asjatundlik ning piisavalt ette nägev selles mõttes, et kõnesoleva regulatsiooni eesmärk on anda teada inimestele ohtudest nende elule ja tervisele, säästmaks seeläbi inimelusid, vältimaks kulukaid operatsioone merel, kulutusi haigekassale - kaitsmaks ka kõigi maksumaksjate huve ka laiemalt jne. Kohus tuvastab, et kaebuse esitaja poolt viidatud asjasse puutuvas 09.02.2016 artiklis on avaldatud eraldi teade: „Lääne prefektuuri teatel on alates tänasest Pärnu-, Saare- ja Läänemaal keelatud merejääl sõita kõrgema kui A-kategooria mootorsõidukiga. Peale selle on keelatud jalgsi liikuda kaldast kaugemale kui poolteist kilomeetrit. Keeld ei puuduta kutselisi kalureid, kellel on ette näidata kalapüügiluba, kuid neilgi soovitatakse jäält püügivahendid esimesel võimalusel ära tuua“. Eeltoodus teatest nähtub väga üheselt mõistetavalt, et jalgsi oli merejääl alates 09.02.2016 keelatud liikuda kaldast kaugemale kui poolteist kilomeetrit. Juhindudes sellisest avaldatud prefektuuri teatest, toimis Z.W täiesti õiguspäraselt, kui ta oli kaldast 400m kaugusel. Seetõttu subjektiivne koosseis puudub täies mahus, sellest johtuvalt puudub ka väärteokoosseis. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et tegemist ei olnud hooletult ajalehe poolt tsiteeritud Lääne prefektuuri teatega, sest just Lääne prefektuur on ise sellise väära info artikli koostamiseks e-kirjaga edastanud Pärnu Postimehele avaldamiseks ning selle nõudis kohus ise välja uurimisprintsiipi rakendades. Lääne prefektuuri pressiesindaja on ilmselt valesti tsiteerinud Politsei- ja Piirivalveameti 08.02.2016 otsust nr 5-23/8 ning seda ei saa kuidagi Z.W-le süüks panna. Eksliku lubava teate tõttu jääle läinud kodanikku mõistetavalt karistada ei saa. Asjasse puutuvaks ei ole kohtuvälise menetleja poolt meiliga kohtule saadetud Pärnu Postimehe 08.02.2016 artikkel ning osundatud teiste ajalehtede artiklid, milles oli otsust õigesti tsiteeritud, sest inimene ei pea lugema läbi kõiki ajalehti ja varasemaid artikleid, et kõrvaldada oletatavaid kahtlusi Lääne 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.