XXX; elukoht: XXX), ei tööta. Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kask RESOLUTSIOON Juhindudes
lg 3,
S § 48, § 56 ning VTMS § 2, § 83 p 2, § 107 lg 1 p 1, § 108 - § 111, § 199 lg 3, § 205 lg 2 kohus otsustas Süüdi tunnistada Y.X väärteoasjas nr 4-16-2401 [2670,16,001038] Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi ning mõista karistuseks arest 20 (kakskümmend) ööpäeva. Kohustada Y.X`i ilmuma 11.04.2016.a. kell 10:00 aresti kandmiseks Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullija liiklusjärelvalvetalituse Pärnu arestikambrisse aadressil Pikk 18 XXX.
lisakaristusena sõiduki Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohtuotsus juhtimisõiguse äravõtmise osas saata täitmiseks Maanteeameti Liiklusregistrile. Kohtuotsus saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja Y.Xile . Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 05.04.2016.a. Kohtuotsus on tutvumiseks 1
lg 5 p 3 nõudeid, panne seega toime Liiklusseaduse (
) § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo. 01.04.2016.a. edastas kohtuväline menetleja Pärnu Maakohtule arutamiseks Y.X väärteoasja nr 2670,16,0001038 materjalid. Kohtuväline menetleja taotles Y.X süüdimõistmist Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi sätestatud väärteo toimepanemises ning palub määrata aresti 20 ööpäeva ja võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks. 05.04.2016.a. kohtuistungil Y.X tunnistas ennast väärteo toimepanemises süüdi ja avaldas kahetsust ning selgitas, et kiirendas mitte selleks, et auto võimsust kontrollida vaid auto nagu puterdas ja mõtles, et äkki gaasi andes läheb paremaks. See kiirendamine oli ainult selleks, et korraks anda gaasi, et saaks autol torud tühjaks. Tunnistas, et varem on ka kiiruseületamisi juhtunud, aga selliseid kiiruseid ei ole olnud. Oma sõnul on varasemalt määratud karistusi kandnud, teinud üldkasuliku töö tunde ja maksnud 500 euro eest trahve eelmise aasta lõpu poole. Soovis võimalusel teha üldkasulikku tööd. Kohtuväline menetleja jäi esitatud taotluse juurde ja palus määrata Y.X-ile 20 ööpäeva aresti ja juhilubade ära võtmist kuueks kuuks põhjendades seda sellega, et menetlusalusel isikul on 11 kehtivat väärteokaristust. Kõik karistused on määratud Liiklusseaduse nõuete rikkumiste eest, neist 6 korral on menetlusalune isik ületanud lubatud sõidukiirust. Karistuseks on määratud trahvid ja lisakaristusena on võetud ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. Trahvid on isikul tasumata 1112 euro suuruse summa ulatuses ja oli seisukohal, et menetlusalune isik ei ole talle määratud karistustest järeldusi teinud. Trahve ei tasu, samas jätkab uute tõsiselt ohtlikke liiklusalaste väärtegude toimepanemist. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et rahatrahvi määramine ei ole mõjus ja otstarbekas. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asus seisukohale, et tõendamist on leidnud Y.X` poolt väärteo toimepanemine
Küsimus süüd ja õigusvastasust välistavatest asjaoludest antud juhul ei tõusetu, samuti puudub vaidlus selle üle, et menetlusalune isik kiirust ületas. 2
lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuistungil Y.X` tunnistas oma süüd süü omaksvõtuga. Samas kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kohtuistungil kinnitas menetlusalune isik, et kiirendas mitte selleks, et auto võimsust kontrollida vaid auto nagu puterdas ja mõtles, et äkki gaasi andes läheb paremaks. See kiirendamine oli ainult, et korraks anda gaasi, et saaks autol torud tühjaks, samas väärteoprotokollis kinnitas isik, hoopis teisesisulisi ütlusi, kinnitades, et „häda oli suur seega läks kiirus suureks“. Seega kohtu hinnangul taolised põhjendused on otsitud ning tema käitumise muster ja eelnevad liiklusalased väärteo karistused viitavad tegelikult mitte seaduskuulekale käitumisele. Kohtuliku uurimisega on kindlaks tehtud, et menetlusalune isik on süüdi ohtlikus liikluseeskirja rikkumises, millega ta ohustas olulisel määral nii ennast kui teisi kaasliiklejaid. Asjaolu, et rikkumine toimus ainult korraks ei muuda õiguserikkumist vähemohtlikumaks. Samas ei saa juhile niivõrd olulisel määral lubatud suurima sõidukiiruse ületamine jääda märkamatuks. Seega ei toimunud kiiruse ületamine isiku poolt ei juhuslikult ega tähelepanematusest, vaid tegemist oli tahtliku kiiruse ületamisega. Rikkumist tõendavad 02.03.2016.a. väärteoprotokoll, kus süüdlane samuti on andnud ütlusi, et kiirus läks liiga suureks (tl.5). Kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 6), mille kohaselt 02.03.2016.a. patrullpolitseinik Mario Huik teostas riikliku järelevalve korras Y.X poolt juhitud mootorsõiduki Mercedes-Benz E 270 registrimärgiga 228BAB liikumiskiiruse mõõtmist 02.03.2016.a. kell 21.06 Pärnumaal, Sindi linnas, Pärnu –Tori tee 6,5 km. Antud teelõigul suurim lubatud kiirus 70 km/h. Kasutati järelevalvekiirusmõõturit Stalker DSR 2X nr DP009625 antennid KC031311 ja KR009143 tabloo 200-0654-00, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRS15/00196. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli tegemist asulavälise teega, kus nähtavus oli hea, ilm sademeteta, tegemist oli kattega 2 sõidurajaga kahesuunalise teega, teeolud kuivad, mõõtmine teostati pimedal ajal. Vastutuleva objekti kiirust mõõdeti liikuvast sõidukist, kiirusemõõtur oli paigutatud statsionaarselt. Mootorsõiduk lähenes vastassuunalisel sõidurajal, kiirusemõõturi lugem 133 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääratus +/- 8 km/h ja lõplikuks mõõtetulemiks 125 km/h. Fikseeritud mõõtetulemit näidati juhile, Y.X on mõõteprotokolli allkirjastanud ja nõustunud sellega. Kohus on kohtuistungil avaldanud ka tunnistaja ülekuulamise protokolli, kuid arvestades, et tunnistaja kohtuistungil ei osalenud, jätab kohus tunnistaja ütlused tõendina kõrvale. Tunnistaja kohtuistungil osalemist ei ole pooled taotlenud, seega ei ole kohtu hinnangul tunnistaja kohtuistungile mittekutsumisega väärteomenetlusõigust rikutud. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut tuleb süüdi tunnistada ja toimepandud süüteo eest karistada. Tahtlus Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani Y.X toime
lg 2 järgi ning ühel korral
Välja toodud rikkumised on isik toime pannud pikema aja vältel alates 2012.a. juuli kuust kuni 2016.a. märtsi kuuni. Nimetatud rikkumiste eest on isikule määratud karistuseks rahatrahve, 13.03.2015.a. on Y.X`i
lg 1 ja 227 lg 2 järgi karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Kohtu hinnangul Y.X ei ole aru saanud tema poolt toime pandud teo ohtlikkusest ja selle võimalikest tagajärgedest. Olles varem korduvalt samalaadsete rikkumise eest karistatud, oli tal põhjust olla eriti hoolikas nii valitud sõidukiiruse jälgimise kui ka muude sõiduohutuse nõuete täitmise suhtes, kuid tema teadlikult ja tahtlikult eiras neid, ületades 02.03.2016 a lubatud sõidukiirust lubatud 70 km/h alas mitte vähem kui 55 km/h, s.o ülimalt ohtlikul määral, seades seega tahtlikult ohtu nii enda kui kaasliiklejate tervise ja elu.
lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv kuni 200 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 12 kuuks.
lg 5 p 2 lubab lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kuue kuuni. Y.X`i on sõidukiiruse ületamise eest korduvalt karistatud rahatrahviga, kuid isik oma käitumisega on jätkuvalt samalaadsete rikkumiste toimepanemisega kohtu hinnangul näidanud, et rahatrahv ei ole tema jaoks selline karistus, mis mõjutaks teda edaspidi hoiduma samalaadsete kuritegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on välja toonud, et Y.X´il on käesoleval ajal tasumata rahatrahve kokku summas 1112 €, kohus kontrollis rahatrahvide tasumisega seonduvat ning tuvastas, et Y.X`il on tasumata rahatrahvid viies väärteoasjas, kokku summas 1124 €. Seega ei vastaks rahatrahvi kohaldamine karistusena kohtu hinnangul isiku süüle 4
lg 1 ja 227 lg 2 järgi karistatud sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks. Arvestades, et 17.01.2016.a. on menetlusalust isikut karistatud
lg 1 ja
lg 1 järgi ning käesolevas asjas isikule etteheidetav ja
lg 3 järgi kvalifitseeritud tegu on toime pandud 02.03.2016.a., ei ole ka põhikaristusena kohaldatud juhtimisõiguse peatamine olnud Y.X-ile selliseks karistuseks, mis oleks mõjutanud teda oma liikluskäitumist muutma. Kohtu hinnangul ei avaldaks käesolevas asjas põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmine Y.X-ile toime pandud teo raskust arvestades piisavat eripreventiivset mõju. Seega ei ole kohtu hinnangul varasemalt kohaldatud karistused olnud piisavad täitmaks KarS § 56 lg 1 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest mille tõttu tuleb käesolevas väärteoasjas kohaldada eelmise kehtiva liiklusalase süüteoga võrreldes raskemat sanktsiooni ning kohaldada lisaks põhikaristusele ka lisakaristust juhtimisõiguse äravõtmist. Eeltoodu alusel on kohtu hinnangul põhjendatud Y.X`i karistamine arestiga. Aresti määramisel kohus arvestab, et Y.X juhtis liiklusmärgi nr 351 (70 km/h) mõjupiirkonnas mootorsõidukit kiirusega 133 +/- 8 km/h, seega kiirusega, mis oli vaid 15 km/h väiksem, kui liikluskorraldusvahendiga lubatud piirkiiruse kahekordne kiirus. Samuti on oluline, et tegemist ei ole Y.X`i esmakordse sellelaadse liiklusrikkumisega, karistusregistri väljavõttest (kehtivad otsused) võib välja lugeda süstemaatilisust. Kohus ei arvesta isiku poolt avaldatud kahetsust, kui karistust kergendava asjaolu. Kohus on seisukohal, et Y.X`i süüd tuleb lugeda keskmisest suuremaks, ning seega tuleb teda karistada sanktsiooni keskmisest määrast rangema karistuse, ehk 20 päeva arestiga. Y.X`il on karistusregistri väljatrüki kohaselt 11 kehtivat väärteokaristust, kõik liiklusnõuete rikkumise eest. Eelpool toodud asjaolusid arvestades (rikkumise raskus, isiku süü suurus, süütegude toimepanemise süstemaatilisus) põhjal tuleb asuda seisukohale, et Y.X`i suhtes tuleb tema väärtushinnangute ja karistuse üldja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks kohalda ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.