Obsah (4)

§ 175§ 173§ 176§ 172

2-14-7101 KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasi J.J kohustustest vabastamise menetlus

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 15.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 16. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 17.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. J.J ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos, ta on süüdi mõistetud narkokuriteos. 18.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Võlgnik vabanes karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega 28.08.2015 ning peeti kahtlustatavana taas kinni 02.01.2017 ja vahistati 04.01.2017 määrusega. Riigikohtu 05.03.2020 otsusega tühistati Tartu Maakohtu 13.03.2019 ja Tartu Ringkonnakohtu 26.06.2019 otsus ja J.J-ile mõisteti liitkaristusena kohtuotsuste kogumis 4 aastat 8 kuud ja 18 päeva vangistust narkokuriteo eest. Kohus selgitab, et võlgniku täiendavad rahalised kohustused menetluskulude näol ei tulene Tartu Maakohtu 01.06.2018 otsusest nagu on märkinud Maksu- ja Tolliamet (otsus on täielikult tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 06.12.2018 otsusega), vaid Tartu Maakohtu 13.03.2019 otsusest. 13.03.2019 otsusega mõisteti võlgnikult välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud kogusummas 3660,63 eurot. Otsusest nähtub ka asjaolu, et võlgnikult on 20.03.2017 määrusega arestitud sularaha 290 eurot.
2. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse 3/5 2-14-7101 süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.

näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni (

§-d 169-177) eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.

1. Võlgnik on viie aasta kestel rahuldanud võlausaldajate nõuetest ca 13% ja seda eranditult vangistuses viibides, kus tal on vastav kohustus vangistusseaduse § 44 lg 2 järgi nii või teisiti (kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras). Vangistuses viibides on võlgnik nõudnud endale ka tööd. Vabaduses viibides on võlgniku sissetulekuks olnud riigi ja kohaliku omavalitsuse toetused. Võlgnik mõistlikult tulutoova tegevusega tegelenud ei ole ja võlausaldajatele eraldisi teinud ei ole. Võlgnik on põhjendanud tasuva töö mitteleidmist sellega, et ta viibib kinnipidamisasutuses, kus ei ole võimaldatud tal tööd teha, kuigi ta on ise seda mitmel korral palunud. Võlgnik vabanes tingimisi ennetähtaegselt vanglast 28.08.2015 ning tal oli võimalus aasta ja nelja kuu kestel näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta suudab oma kohustusi vabatahtlikult täita ja et ta väärib kohustustest vabastamist. Võlgnik ei ole ka kohustustest vabastamise menetluse kestel näidanud üles tahet loobuda kriminaalsest tegevusest.
2. aasta sügisest asus ta taas toime panema kuritegusid. 13.03.2019 otsusega on temalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõistetud rahalised kohustused 3660,63 eurot, millega on kahjustada saanud võlausaldajate huvid. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik sellises olukorras andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning ei ole isikuks, kellele pankrotiseadus näeb ette võimaluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabanemiseks.
3. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et J.J kohustustest vabastamise menetluses on viie aasta möödumisel ilmnenud

§ 175

lg 2 p 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, so võlgnik on rikkunud tahtlikult oma

§-s 173 lg 1 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

1. Kohus jätab rahuldamata võlgniku taotluse menetluse pikendamiseks, kuivõrd võlgniku vangistuses viibimine, kus tema tulutoova tegevusega tegelemine on piiratud, ei saa objektiivsetel põhjustel kaasa aidata võlausaldajate nõuete suuremal määral rahuldamisele. Võlgnik vabaneb vangistusest 30.05.
2. Oluline on siinjuures, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kuritegude toimepanemisega tekitanud endale juurde täiendavaid rahalisi kohustusi 3660,63 euro ulatuses. Võlgnikul on ka elatise maksmise kohustus Q.U ees, millest võlgnik

§ 176lg 2 järgi kohustustest vabastamise menetluse läbi ei vabane.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 24.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda J.J pankrotimenetluses 4/5 2-14-7101 täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka J.J pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 25.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Kohus loeb 08.06.2020 ja 19.06.2020 kirjadega aruande esitamise kohustuse täidetuks. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab J.J kohustustest vabastamise menetluse, tuleb J.J vabastada usaldusisiku kohustustest. 26. TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud J.J kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5/5