2-16-794/34

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-794 Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): W.C (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post:XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.06.2016 otsus osas, millega W.C-lt mõisteti G.D kasuks välja elatis perioodi 21.02-12.03.2016 eest ja I.I kasuks välja elatis perioodi 21.02-12.03.2016 eest. Muus osas jätta Harju Maakohtu 21.06.2016 otsus muutmata.
2. W.C apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.I.I ja G.D hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Välja mõista W.C-lt I.I kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.02.201517.01.2016 eest summas 1 525,40 eurot. 3.3.Välja mõista W.C-lt G.D kasuks elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.02.201517.01.2016 eest summas 1 548,40 eurot. 3.
4. Välja mõista W.C-lt I.I kasuks alates 18.01.2016 elatis summas 215 eurot kuus (välja arvatud perioodi 21.02-12.03.2016 eest), kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni I.I täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 3.3 Välja mõista W.C-lt G.D kasuks alates 18.01.2016 elatis summas 215 eurot kuus (välja arvatud perioodi 21.02-12.03.2016 eest), kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni G.D täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 3.
5. Elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu 10.kuupäevaks I.I ja G.D seadusliku esindaja U. A (U.A) arvelduskontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
6. Jätta hagejate menetluskulud maakohtus 95 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Poolte menetluskulusid maakohtus rahaliselt kindaks ei määrata, sest pooltel menetluskulud puuduvad.
7. Keelduda asja materjalide juurde võtmisest järgmisi apellatsioonkaebuse lisasid: Tallinna kohtutäitur Kairi Põltsi 18.02.2016 täitmisteated (2 tk), tasu väljamõistmise otsused (2tk) ja täitekulu väljamõistmise otsus, Harju Maakohtu 08.02.2016 tagaseljaotsus tsiviilasjas 2-16-794, W.C ja G. G.D kontode väljavõte kokku 1-l lehel, I.I ja G.D kontode väljavõtted kokku 4-l lehel.
8. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab 2

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-794 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed koos emaga kostjast eraldi. Kostja ei ole alates veebruarist 2015 maksnud pool laste ülalpidamiskuludest. Kostja on osaliselt tasunud laste kooli ja huviringidega seotud kulud ning maksnud alla miinimummäära elatist laste ülalpidamiseks laste ema kontole.
2. Kostja varaline seisund võimaldab tal maksta lastele elatist miinimummääras. Asjaolu, et kostja on töötu ei vabasta teda laste ülalpidamiskohustusest. Vanemate vahel puudus kokkulepe, et kostja saab maksta elatist kolmeks osaks jaotatuna, st osa elatisest laste ema pangakontole ja osa elatisest kummagi lapse pangakontole. Laste ema ei aktsepteeri kostja poolt laste kogumiskontodele makstud raha laste ülalpidamiskohustuse täitmisena. Samuti ei aktsepteeri laste ema kostja poolt laste sünnipäevade pidamise eest makstud summasid laste ülalpidamiskohustusena. Kostja isa A. G.D poolt laste ema kontole tasutud elatisraha ei saa lugeda kostja poolt lastele antud ülalpidamiseks.
3. Hagejad paluvad mõista kostjalt kummagi lapse kasuks välja elatis miinimummääras alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.
4. Hagis palutakse välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 01.02.2015 – 17.01.2016 eest I.I ülalpidamiseks summas 1 695,40 eurot ja G.D ülalpidamiseks summas 1 718,40 eurot. Hagejate tagasiulatuva elatise nõudest on arvestatud maha kostja poolt perioodil 01.02.2015 – 17.01.2016 laste huviringide eest tasutud summad ja laste ema pangakontole tasutud laste elatisraha. Kostja vastuväited
5. Kostja vastuse kohaselt on ta valmis maksma lastele elatist seaduses sätestatud määras alates märtsist
6. Kostja vaidleb tagasiulatuva elatise nõudele vastu. Vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja maksab elatist kolmeks osaks jaotatuna, st osa elatisest makstakse ema kontole ja osa elatisest kummagi lapse kontole. Kostja kannab laste kulud ajal, millal lapsed viibivad tema juures. Samuti maksis kostja hagejale elatist varasemal ajal üle miinimumi.
7. Kostja poolt lastele antud ülalpidamiseks tuleb lugeda kostja poolt laste kogumiskontodele makstud raha, kostja isa G.D poolt laste ema pangakontole makstud elatisraha ning kostja kulud seoses laste kooli ja huviringidega, laste sünnipäeva pidamise kulud, tasud arstivisiitide eest jne.
8. Kostja on töötu alates 31.10.2014 ja temal puudub sissetulek, kuid vaatamata sellele jätkab kostja elatise maksmist kolmeks osaks jaotatuna, st hagejatele ja laste emale. Kostja toetab oma ema, kellel on tuvastatud raske puue.
9. Kostja kuulub vähekindlustatud perekondade hulka. Kostja varaline seisund ei võimalda tal maksta elatise võlgnevust ja ta palub ennast vabastada tagasiulatuva elatise tasumisest. Elatise võlgnevus on tekkinud kostja töötuks jäämise tõttu. Esimese astme kohtu otsus
10. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt mõlema hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2015-17.01.2016 eest summas 1 525,40 eurot ning alates 18.01.2016 elatise 215 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et elatis tuleb tasuda kalendrikuu eest ette iga kuu
11. kuupäevaks U. A (U.A) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Hagejate menetluskulud jättis 3

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-794 maakohus 95% ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määratud, sest pooltel menetluskulud puudusid.

1. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejad on kostja lapsed ja neil on õigus nõuda kostjalt ülalpidamist. Kostja on valmis maksma elatist laste ülalpidamiseks seaduses sätestatud määras alates märtsist 2016 kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja ei ole nõus maksma tagasiulatuvat elatist. Pooled vaidlevad, millised kostja poolt makstud summad saab lugeda kantuks laste ülalpidamise katteks.
2. Hagejate seaduslik esindaja aktsepteerib lastele makstud elatisena kostja poolt laste ema kontole tasutud laste elatisraha, samuti kostja poolt laste huviringide eest tasutud summasid. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist 20.04.2016 kohtuistungil. Kohus selgitas, et kostjal lasub kohustus tõendada, et tema on andnud lastele ülalpidamist seaduses sätestatud määras. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud.
3. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille alusel võis kostja maksta lastele elatist kolmeks jaotatuna, st osaliselt laste ema kontole ja osaliselt kummagi lapse kontole, mistõttu ei saa kostja poolt laste kontodele tasutud raha arvel lugeda täidetuks kostja kohustust anda lastele ülalpidamist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, et kostja saab täita laste ülalpidamise kohustust kandes laste sünnipäeva pidamise kulud jne.
4. Kostja väidab, et lapsed viibivad osa ajast tema juures, millal tema kannab lastega seotud kulud. Kostja esitas tõendi selle kohta, millal lapsed on temaga koos (lk 156 – 163, lk 166 – 168).
5. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud kui suures summas annab ta lastele ülalpidamist ajal, millal lapsed viibivad tema juures, rääkimata sellest, et ajal, millal lapsed on koos kostjaga, rahuldab ta laste vajadusi vähemalt seaduses sätestatud määras.
6. Kohus leiab, et kostja poolt lastele antud ülalpidamiseks tuleb lugeda kostja isa G.D poolt hagejate ema kontole perioodil 02.03.2015 – 02.08.2015 tasutud laste elatisraha.
7. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest (lk 54, lk 169) nähtub, et kostja on maksnud laste klassiraha summas 70 eurot kummagi hageja eest. Kohus leiab, et märgitud kostja poolt tasutud summad tuleb lugeda makstuks laste ülalpidamise kohustuse katteks, kuna koolikohustuse täitmisega seotud kulud on laste vajalikud kulud.
8. Asjaolu, et kostja on töötu (lk 127) ei ole aluseks elatise, sh tagasiulatuva elatise väljamõistmata jätmiseks või elatise suuruse vähendamiseks. Kostja seisukohast järeldab kohus, et kostja omab vara, mille arvel anda lastele ülalpidamist. Samuti näitab kostja maksevõimet see, et tema oli suuteline maksma laste sünnipäevade pidamise eest 382,62 eurot (lk 60 – 72). Eeltoodut arvestades ei ole usutav kostja väide, et tema kuulub vähekindlustatud perede hulka. Kohus asub seisukohale, et kostjal on vara, mille arvel anda lastele ülalpidamist seaduses sätestatud määras.
9. Kostja pidi maksma perioodil 01.02.2015 – 17.01.2016 kummalegi hagejale elatist summas kokku 2 262,90 eurot. Märgitud summast tuleb maha arvestada kostja poolt laste ema kontole makstud elatisraha summas 337,50 eurot kummagi lapse kohta. Lisaks tuleb tagasiulatuva elatise nõudest arvestada maha kostja isa G.D poolt laste ema kontole tasutud elatisraha summas 100 eurot kummagi lapse osas ja kostja poolt tasutud kooliraha summas 70 eurot kummagi hageja eest. Seega moodustab kumbki hageja tagasiulatuva elatise nõue 1 755,40 eurot (2 262,90 eurot – 337,50 eurot – 100 eurot – 70 eurot). Laste ema arvestab laste ülalpidamisena kostja poolt laste huviringide eest tasutud summad. Kostja on tasunud I.I huviringide eest 230 eurot (jalgpalli trenn summas 175 eurot ja muusikakooli õppemaks summas 55 eurot) ja G.D huviringide eest 207 eurot (kergejõustikukooli õppemaks summas 152 eurot ja 4

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-794 muusikakooli õppemaks summas 55 eurot), millised summad tuleb hagejate tagasiulatuva elatise nõudest maha arvestada. I.I tagasiulatuva elatise nõue moodustab kokku 1 525,40 eurot (1 755,40 eurot – 230 eurot) ja G.D tagasiulatuva elatise nõue moodustab kokku 1 548,40 eurot (1 755,40 eurot – 207 eurot). Kostjalt tuleb mõista välja PKS § 108 alusel tagasiulatuv elatis I.I kasuks summas 1 525,40 eurot ja G.D kasuks summas 1 548,40 eurot. Kohus ei arvestanud G.D tagasiulatuva elatise nõudest maha kostja poolt lapse eest tasutud arstivisiidi tasu summas 20 eurot (lk 169), mida hageja ema on aktsepteerinud lapse ülalpidamiskuluna (lk 190 pöördel), kuna märgitud kulu oli kantud tagasiulatuva elatise nõudest väljuval perioodil. Apellatsioonkaebus

1. Apellatsioonkaebuse ja selle täpsustuse kohaselt palub kostja määrata, et kostjal on kohustus tasuda elatist alates 2016.a märtsist, kuna ajavahemikul 31.08.201415.07.2016 oli ta vähekindlustatud. Tagasiulatuva elatise suurust palub kostja vähendada või jätta see välja mõistmata. Kostja oli töötu alates 31.10.201415.07.
2. Kostja ema on alates 16.07.2016 haiglas reieluukaela murruga ja ema hooldamise eest peab kostja maksma iga kuu voodi- ja hooldustasu ligi 450 eurot. Kostja leiab, et laste arvetele maksud raha tuleb lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, sest laste ema on aktsepteerinud laste kontodele laekuvaid summasid elatisena, sest ta on kostja poolt tasutud raha kandnud laste kontolt oma kontole. Tagantjärgi ei ole võimalik leida aastatetaguseid tõendeid kokkuleppe kohta maksta elatist kolmes osas.
3. Kostja palub määrata, et kostja maksab elatist alates 2016 märtsist ja sellega seoses mõista hagejate seaduslikult esindajalt välja perioodi 18.01.2016-12.03.2016 eest 679,68 eurot ning perioodi 13.02.2016-12.03.2016 eest 430 eurot, kuna lapsed elasid siis kostja juures, kuid kostja jätkas elatise maksmist hagejate seaduslikule esindajale.
4. Maakohus ei võtnud arvesse, et Tallinna kohtutäituri Kaire Põltsi täitmisteadete kohaselt maksis kostja kokku 4 608,92 eurot, mis ületavad 08.02.2016 tagaseljaotsuses märgitud summat 765,12 euro võrra.
5. Kostja on seisukohal, et hagejate seaduslik esindaja peab maksma temale 340 eurot ja 70 eurot, kuna kohus luges, et G.D poolt laste emale tasutud summade arvel tuleb lugeda täidetuks kostja kohustus anda lastele ülalpidamist. Tuvastatud on, et kostja maksis laste klassi raha 70 eurot kummagi kostja eest.
6. Kostja leiab, et hagejate seaduslikul esindajal tuleb esitada tagantjärgi ja edaspidiselt igakuiselt kviitungid ja maksedokumendid, et kostja makstud elatis on kasutatud sihipäraselt laste huvides. Vastus apellatsioonkaebusele
7. Vastustajad vaidlesid apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kostjalt mõisteti G.D ja I.I kasuks välja elatis perioodi 21.0212.03.2016 eest. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
9. Seoses apellatsioonkaebuses esitatud nõuetega mõista hagejate seaduslikult esindajalt kostja kasuks välja erinevaid summasid osutab ringkonnakohus, et TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-794 seaduslikkust ja põhjendatust ehk käesoleval juhul maakohtu otsust, millega kostjalt mõisteti hagejate kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ja edasiulatuvalt hagi esitamisest.

1. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et kostja töötus ei vabasta teda kohustusest tasuda lastele ülalpidamist seaduses sätestatud elatise miinimummääras. PkS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Samuti leidis maakohus õigesti, et usutav ei ole kostja väide tema vähekindlustatusest. Maakohus tõi esile, et kui kostja saab tasuda laste sünnipäevade pidamise ees 382,62 eurot, siis ei saa olla usutav väide, et isik on vähe kindlustatud. Ringkonnakohtu arvates nähtub kostjal väljamõistetud elatise maksmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu sellest, et kostja enda väidete kohaselt tuleb tal ülal pidada oma puudega ema 450 euro eest kuus. Nagu maakohus on õigesti esile toonud, tuleb ülalpidamist saama õigustatud isikute paljususe korral eelistada alaealisi lapsi ülenejatele sugulastele vastavalt PkS § 98 lg-le
2. Samuti on kostja asjas väitnud, et ta tasus käesolevas asjas 08.02.2016 veebruaris tehtud tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluses tagasiulatuva elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.02.2015 kuni 17.01.2016 eest - vastavalt I.I ees elatise võlgnevuse summas 1 695,40 eurot ja G.D ees elatise võlgnevuse summas 1 718,40 eurot. Nimetatu lükkab ümber kostja seisukoha tema kui maksevõimetu ja vähekindlustatud isiku kohta.
3. Maakohus leidis, et kostja ei tõendanud oma väidet, et hagejate vanemate kokkuleppel võis kostja tasuda osaliselt elatise laste kontodele. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust seda seisukohta muuta, seda enam, et kostja tasus summad hagejate kogumiskontodele. Maakohus selgitas 20.04.2016 toimunud istungil, et kostjal tuleb oma väidet elatise tasumise kokkuleppe kohta laste kogumiskontodele tõendada. Kostja seda ei tõendanud. Apellatsioonkaebuses on kostja esitanud uusi väiteid ja lisanud apellatsioonkaebuse juurde ka uusi tõendeid, jättes uute väidete ja tõendite esitamise põhjendamata, mistõttu ei saa ringkonnakohus nendega arvestada vastavalt TsMS § 652 lg-s 4 sätestatule. Seetõttu jätab kohus apellatsioonkaebusele lisatud tõendid: G.D ja I.I kontode väljavõtted 4-l lehel tähelepanuta ja keeldub nende võtmisest asja materjalide juurde. Kuna ülejäänud apellatsioonkaebusele lisatud tõendid on juba varasemalt toimikus olemas, siis keeldub kohus ka nende tõendite asja materjalide juurde võtmisest.
4. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt on põhjendatud apellatsioonkaebuses sisuliselt esitatud väide, et kuna lapsed on viibinud olulise aja tema juures ning olnud sel ajal tema ülalpidamisel, puudub kostjal kohustus selle aja eest hagejatele elatist maksta. 04.05.2016 menetlusdokumendis (I kd, tlk 147) väitis kostja, et
5. aastal on lapsed viibinud tema juures vähemalt 07.01.2016, 17.01-24.01.2016 ja 13.02-12.03.
6. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et G.D viibis isa juures 17.01-24.01.2016 ja I.I viibis isa juures 20.01-24.01.
7. Peale kostja poolt esitatud tõendeid võttis hagejate seaduslik esindaja õigeks, et alates 21.veebruarist 2016 viibisid lapsed isa juures erakorraliselt 3 nädalat, kuna hagejate seaduslik esindaja viibis komandeeringus. Maakohus ei ole seda asjaolu lahendi tegemisel arvestanud ning see tõi kaasa vale lahendi selles, et kostjalt mõisteti hagejate kasuks välja elatis ka perioodi 21.02.-1203.2016 eest. Hagejad ei ole väitnud, et perioodil, kui ema oli komandeeringus, tasus nende ülalpidamise eest ema, kuigi nad sellel ajal elasid isa juures. Seega kostjalt elatise väljamõistmise osas ajavahemiku 21.02.-12.03.2016 eest ei ole maakohtu otsus põhjendatud. Kostja väited, et lapsed on viibinud tema juures pikemaajaliselt ka muul ajal, veenvalt tõendamist ei leidnud.
8. Maakohus tuvastas, et kostja isa kandis mõnel korral hagejate seadusliku esindaja kontole laste ülalpidamiseks elatise kostja eest ning, et kostja tasus mõlema hageja 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-794 klassiraha 70 eurot. Tagasiulatuva elatise suuruse arvestamisel on maakohus nimetatud summadega arvestanud ning elatise võlgnevus on seetõttu arvestatud väiksemana. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebuses sisalduvad etteheited, et maakohtu otsuses pole nimetatud summade maksmisega arvestatud, põhjendatud.

1. Apellatsioonkaebuses väidab kostja, et maakohus ei võtnud arvesse kostja poolt Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täitmisteadete nr 025/2016/604 ja 025/2016/605 alusel tasutud 4 608,92 eurot. Kostja palus hagejate seaduslikult esindajalt välja mõista kostja poolt tasutud 765,12 eurot, mis ületab 08.02.2016 tagaseljaotsusega kostjalt välja mõistetud summat. Ringkonnakohus saab kostja väidetest aru sellisest, et kostja arvates oleks maakohus pidanud arvestama elatise väljamõistmisel juba tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluses tasutud summadega.
2. Käesolevas asjas tehtud Harju Maakohtu 08.02.2016 tagaseljaotsusega mõisteti kostjalt välja I.I kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.02.2015-17.01.2016 eest summas 1 695,40 eurot ja G.D kasuks elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.02.2015 kuni 17.01.2016 eest summas 1 718,40 eurot. Samuti mõisteti kostjalt välja I.I kasuks elatis 215 eurot alates 18.01.2016 kuni tema täisealiseks saamiseni ja G.D kasuks elatis 215 eurot alates 18.01.2016 kuni tema täisealiseks saamiseni. 18.02.2016 täitmisteate kohaselt (I kd, tlk 79) teatas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, et G.D on sissenõudjana esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 08.02.2016 otsus nr 2-16-
3. Nõude sisuks on elatise võlgnevus 2030,56 eurot (kuni 02.2016.a lõpuni). Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuli võlgnikul tasuda koos täitekuludega 2315,58 eurot. 18.02.2016 täitmisteate kohaselt (I kd, tlk 82) teatas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts, et I.I on sissenõudjana esitanud kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 08.02.2016 otsus nr 2-16-
4. Nõude sisuks on elatise võlgnevus 2007,56 eurot (seisuga 02.2016). Täitedokumendi täitmisel vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tuli võlgnikul tasuda koos täitekuludega 2292,58 eurot.
5. Asjas on esitatud maksekorralduste väljavõtted (I kd, tlk 83, 84) mille kohaselt on 10.03.2016 G. G.D tasunud Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kontole 4 000 eurot selgitusega täiteasi 025/2016/604 G.D & 025/2016/605 I.I ja 11.03.2016 on W.C tasunud Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi kontole 609,48 eurot selgitusega täiteasi 025/2016/604 G.D & 025/2016/605 I.I. 11.03.2016 maksekorralduse järgi (I kd, tlk 85) on W.C tasunud U.A kontole 430 eurot selgitusega LER45-
7. 31.03.2016 määrusega (I kd, tlk 96-97) rahuldas maakohus kostja poolt esitatud kaja ja taastas menetluse olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Sellele järgnevas menetluses hagejad oma nõuet ei vähendanud. Nad ei võtnud õigeks, et kostja poolt väidetavalt tagaseljaotsuse alusel kohtutäiturile tasutud summad on neile laekunud. Asjas puuduvad selle kohta ka tõendid. Arvestades, et vaidlustatud 21.06.2016 maakohtu otsusega on kostjalt I.I kasuks välja mõistetud elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2015 kuni 17.01.2016 eest summas 1 525,40 eurot ning kostjalt G.D kasuks välja mõistetud elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2015 kuni 17.01.2016 eest summas 1 548,40 eurot selgitab ringkonnakohus pooltele, et ühe ja sama ajavahemiku eest ei ole hagejatel õigus saada elatist kahekordselt. Seega juhul, kui kohtutäitur kandis käesolevas asjas 08.02.2016 tehtud tagaseljaotsuse alusel algatatud täitemenetluste raames hagejatele kostja poolt kohtutäiturile tasutud elatisesummad ning kui kostja on tasunud osaliselt või täielikult elatise hagi esitamisest edasiulatuvalt otse hagejate seadusliku esindaja kontole, siis saab kostja nimetatud tõendid elatise tasumise kohta esitada kohtutäiturile edaspidises 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-794 täitemenetluses, juhul, kui hagejad esitavad kohtutäiturile (sund)täitmiseks Harju Maakohtu 21.06.2016 otsuse.

1. Kuna lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, siis on alusetud kostja etteheited, et hagejate seaduslik esindaja ei kuluta miinimummääras välja mõistetud elatist laste huvides. Menetluskulude jaotus
2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jaotas poolte menetluskulud. Kuna menetluskulude jaotuse peale apellatsioonkaebust ei esitatud ning lõpptulemusena rahuldatakse hagi ikkagi osaliselt, puudub vajadus maakohtu otsustust menetluskulude jaotuse osas muuta. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. Lisaks osutab ringkonnakohus, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid kumbki pool ka ei esitanud. Kostja esitatud maksekorralduste väljavõtetest ei nähtu, et tehtud kulud on seostatavad käesoleva tsiviilasjaga. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 8