) § 311 1 lg 51 alusel kättetoimetatuks. Võlgnik ei esitanud tähtaegselt vastuväidet. 2-25-123875
5. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Makseettepanek on toimetatud võlgnikule kätte vastavalt
-ile. Võlgnikul oli võimalus esitada makseettepanekule vastuväide. Puuduvad
Võlgnik on olnud hooletu, kui ei ole tutvunud talle saadetud e-kirjadega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maksekäsu tühistamiseks. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maksekäsu muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 9.
lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu määruskaebuse lisana esitatud tõendid. 10. Võlgnik on taotlenud maksekäsu tühistamist ja makseettepanekule vastuväite esitamise tähtaja ennistamist. Seoses tähtaja ennistamisega selgitab ringkonnakohus, et kohtul on võimalik vastuväite esitamise tähtaega ennistada olukorras, kus võlgnik on vastuväite esitamisega hilinenud, kuid kohus ei ole maksekäsku veel koostanud. Kui maksekäsk on juba tehtud, tuleb esitatud vastuväide lugeda määruskaebuseks (
III komm
lg 4 sätestab, et kui kohus määruskaebuse rahuldab, tühistab ta määrusega maksekäsu. Maksekäsu tühistamise korral lõpetab kohus maksekäsu kiirmenetluse või alustab hagimenetlust. 11.
lg 2 kohaselt saab maksekäsu peale määruskaebuse esitamisel tugineda nimetatud sätte punktides 1–3 nimetatud alustele. Kolleegiumi hinnangul ei ole siinsel juhul ühegi aluse kohaldamise eeldused täidetud. 2 2-25-123875 12. Võlgnik tugineb esiteks
lg 2 p-le 1, mille kohaselt toimetati makseettepanek võlgnikule kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt ja võlgniku süüta ei toimetatud seda kätte õigel ajal ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Asja materjalide järgi saatis kohus makseettepaneku 06.10.2025 võlgnikule äriregistris registreeritud elektronpostiaadressile XXX (dtl 85–91) ning lisas makseettepaneku avalikku etoimikusse ja saatis sellekohase teavituse võlgniku esindajale (dtl 76–77). Võlgnik ei kinnitanud makseettepaneku kättesaamist. 09.10.2025 saatis kohus teist korda makseettepaneku võlgniku elektronpostiaadressile XXX ja luges selle võlgnikule kätte toimetatuks 17.10.2025
lg 51 alusel (dtl 78–84).
lg 51 sätestab, et kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral. Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE) seletuskirja kohaselt lihtsustati ja tõhustati
Viidatud muudatusega suunati kohtud toimetama äriühingutele dokumente kätte elektroonilise infosüsteemi kaudu või selle nurjumise korral äriregistrisse kantud elektronposti aadressil. Seejuures ei ole sellisel juhul vaja oodata äriühingutelt kinnitust menetlusdokumendi kättesaamise kohta. Äriühingutel on suurem hoolsuskohustus kontrollida oma kontaktandmete õigsust äriregistris ja äritegevuses kasutatavat e-posti. Eelduslikult ei saa suuremad äriühingud tegutseda ilma iga päev e-postiga tutvumata, kuid paljudel väikese ja keskmise suurusega äriühingutel võib töökorraldus võimaldada üks kord nädalas e-postiga tutvumist. Seadusandja pidas tõenäoliseks, et viie tööpäeva möödumisel menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemisel saab äriühing menetlusdokumendid reaalselt kätte. Tagatud peab olema menetlusosaliste õigus osaleda kohtumenetluses oma kohtuasja arutamise juures (seletuskirja lk 19, 20). Kuna makseettepanekut püüti esmalt kätte toimetada infosüsteemi (e-toimiku) kaudu, mis ei õnnestunud, siis olid praegusel juhul täidetud eeldused
lg 51 kohaldamiseks ning makseettepanek tuleb lugeda kättetoimetatuks 17.10.2025. Ringkonnakohus on seisukohal, et
lg 51 alusel saab menetlusdokumendid lugeda võlgnikule küll kättetoimetatuks, kuid selline kättetoimetamine ei ole elektrooniline
Menetlusdokument loetakse elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis (e-toimikus) või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata (
lg 3) või kui menetlusdokument toimetatakse elektrooniliselt kätte muul viisil, siis loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist (
Kui
lg 2 p-i 1 täiendati elektroonilise kättetoimetamise võimalusega, pidas seadusandja silmas, et see oleks võrdsustatud isiklikult allkirja vastu kättetoimetamisega, kuivõrd sellisel juhul on võlgniku isikusamasus ID-kaardiga tuvastatud ning tegelik kättetoimetamine on tagatud samaväärselt kui allkirja vastu üleandmise korral (vt riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 206 SE seletuskiri, lk 24, 26;
III komm
¹ lg 51 lisamisel seadusesse 3 2-25-123875 oli eesmärk kättetoimetamist lihtsustada, ei olnud selle eesmärk alandada elektroonilise kättetoimetamise standardit. Kuigi maksettepanek on praegusel juhul toimetatud võlgnikule kätte muul viisil, kui isiklikult allkirja vastu või elektrooniliselt
lg 2 p 1 mõttes, ei anna see ringkonnakohtu hinnangul siiski alust maksekäsu määrust tühistada. Võlgnik ei ole toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et makseettepanekut ei toimetatud talle õigel ajal kätte ilma võlgniku süüta ning seetõttu ei olnud võlgnikul võimalik esitada õigeks ajaks vastuväidet. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Praegusel juhul püüdis maakohus maksettepanekut enne selle
1 lg 51 alusel kättetoimetamist toimetada võlgnikule kätte tema äriregistris registreeritud elektronpostiaadressile ning avaliku e-toimiku kaudu, kuid see ebaõnnetus. Juriidilistelt isikutelt võib eeldada ja nõuda kõrgendatud kohustust ja hoolsust registrijärgsetel aadressidel dokumentide kättesaamisel. Võlgnik, tegutsedes majandustegevuses, peab tagama, et tema poolt äriregistris avaldatud kontaktandmetel oleks talle võimalik toimetada kätte menetlusdokumente. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et jättes korraldamata äriregistris märgitud kontaktandmetel menetlusdokumentide kättesaamise, on võlgnik jätnud käibes vajaliku hoole järgimata (vt ka TlnRnKm 26.02.2026, 2-25-117106, p 9.2, TlnRnKm 21.09.2017, 2-16-130082, p-d 13 ja 14, TlnRnKm 29.09.2017, 2-17-100066, p 10; TlnRnKm 31.08.2017, 2-17-102901, p-d 9 ja 10; TlnRnKm 13.05.2019, 2-18-122825, p-d 15 ja 16). Seega ei ole kolleegiumi arvates alust
13. Võlgnik tugineb teiseks
lg 2 p-le 2, mille järgi ei saanud võlgnik makseettepanekule vastuväidet esitada temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu. Riigikohus on selgitanud, et mõjuvaks põhjuseks saab pidada sellist asjaolu, mille ilmnemine ei olene võlgniku tegevusest ja mille vältimiseks puudusid võlgnikul mõistlikud võimalused, s.o objektiivne põhjus ehk sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada (RKTKo 24.01.2007, 3-2-1-148-06, p 12). Mõjuvaks põhjuseks menetlustoimingu tegemata jätmiseks on
lg 1 järgi eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlgnik toonud esile selliseid asjaolusid, mille kohaselt oli vastuväite esitamine makseettepanekule võlgnikust sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu võimatu. Asjaolu, et võlgniku seaduslik esindaja ei tutvunud e-kirjadega ning ei näinud seetõttu makseettepanekut õigeaegselt, ei ole objektiivseks takistuseks makseettepanekule vastamata jätmiseks. Ringkonnakohus on eelnevalt viidanud, et äriühingutel on suurem hoolsuskohustus kontrollida äriregistris enda kannete õigsust ning äritegevuses kasutatavat e-posti. Seega ei olnud võlgnikul mõjuvat objektiivset põhjust, mis takistas tal ettenähtud ajal vastuväite koostamist ja selle kohtule edastamist. Seetõttu ei ole alust maksekäsku tühistada ka
14. Võlgnik viitab määruskaebuses ka sellele, et praegusel juhul ei olnud täidetud maksekäsu kiirmenetluse eeldused ning rikuti oluliselt maksekäsu kiirmenetluse tingimusi.
1 lg 2 p 3 järgi võib võlgnik määruskaebuses tugineda ka sellele, et maksekäsu kiirmenetluse eeldused ei olnud täidetud või rikuti muul olulisel viisil maksekäsu kiirmenetluse tingimusi või nõue, mille sissenõudmiseks maksekäsu kiirmenetlus läbi viidi, on selgelt põhjendamatu. 4 2-25-123875 Siiski ei ole võlgnik oma selliseid väiteid täpsemalt sisustanud. Võlgnik ei ole viidanud ning ka ringkonnakohus ei tuvastanud, et täidetud ei oleks olnud
§-s 481 nimetatud eeldused. Samuti ei tuvastanud ringkonnakohus, et rikutud oleks muid maksekäsu kiirmenetluse tingimusi. Lisaks ei saa ringkonnakohtu hinnangul maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud asjaolude põhjal asuda seisukohale, et avaldaja nõue on selgelt põhjendamatu ning seda ei ole õiguslikult võimalik rahuldada. Seetõttu ei ole alust maksekäsku tühistada ka
15. Eelnevatel põhjendustel ei ole täidetud
1 lg 2 p-de 1–3 eeldused maksekäsu tühistamiseks ning võlgniku määruskaebus jääb rahuldamata. 16. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata ning maksekäsk tühistamata, ei hüvitata
järgi määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid (RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-165-16, p-d 12.1.–12.3). 17.
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.