KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ragne Piir Määruse tegemise aeg ja koht 28.04.2026 Tallinnas Haldusasja number 3-26-1255 Haldusasi Kart Baltic Group OÜ kaebus Eesti Autospordi Liidu juhatuse 08.01.2026 otsuse tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – Kart Baltic Group OÜ, seaduslik esindaja Guido Allmere Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine RESOLUTSIOON
- Tagastada Kart Baltic Group OÜ kaebus.
- Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
- Määruse jõustumisel tagastada kaebajale asjas tasutud 15 euro suurune riigilõiv. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
- Kart Baltic Group OÜ (kaebaja) esitas 27.04.2026 Tallinna Halduskohtule kaebus Eesti Autospordi Liidu (EAL) juhatuse 08.01.2026 otsuse tühistamiseks. Vaidlustatud otsusega on Eesti Autospordi Liidu juhatus otsustanud distsiplinaarmenetluse tulemusena määrata Kart Baltic Group OÜ-le karistuseks kaheaastase võistluskeelu. Keeluga peatatakse täielikult kaebaja õigus korraldada, läbi viia ja/või mis tahes muul viisil osaleda EAL-i egiidi all toimuvatel autospordivõistlustel ja -üritustel. Karistus kehtib kuni
- detsembrini 2027 (resolutsiooni p 1). Samasisuline võistluskeeld määrati ka kaebaja juhatuse liikmele (resolutsiooni p 2). Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada vaidlustatud otsuse täitmise.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Käesolev vaidlus ei ole tekkinud avalik-õiguslikus suhtes ning seda vaidlust ei ole antud ka erinormiga halduskohtu pädevusse.
- Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on Kart Baltic Group OÜ (kaebaja) Rotax EMV
- aasta hooaja ametliku kaaskorraldajana EAL-i mootorispordis tegutsev isik. Vaidlustatud otsuse teinud EAL on spordialaliit spordiseaduse (SpS) § 4 p 3 tähenduses. EAL põhikirja p 1.1 kohaselt on EAL on oma liikmete huvides vaba algatuse alusel asutatud mittetulundusühing, mis ühendab Eestis autospordi ja autondusega tegelevaid juriidilisi ja füüsilisi isikuid nende töö edendamiseks ning koordineerimiseks. Põhikirja p 1.2 kohaselt on EAL põhikirjalise tegevusega kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik. Halduskohtu hinnangul mittetulundusühingule EAL ei ole seaduse, seaduse alusel antud määruse ega ka halduslepinguga delegeeritud avaliku halduse ülesannete täitmist, mis seonduksid spordivõistluste korraldamisega või neil võistlustel osalemise piiramisega. SpS § 4 p 3 kohaselt on spordialaliidul ainuõigus korraldada üleriigilisi meistrivõistlusi ning anda vastavaid tiitleid, mis samas ei tähenda, et spordialaliit täidaks avaliku halduse ülesandeid või teostaks sarnaste võistluste korraldamisega mingil moel avalikku võimu. Kuna spordivõistluste, sh üleriigiliste meistrivõistluste korraldamine ei ole juba oma olemusest tulenevalt avalik-õiguslik ülesanne, ei saa kohtu hinnangul asuda ka seisukohale, et spordialaliit teatud spordivõitluste korraldamisel, neile võistlustele lubamisel või neist osavõtu keelamisel avalikke ülesandeid täidaks. Spordivõistluste korraldamist reguleerivad spordiseaduses sätestatud avalik-õiguslikud normid vaid määral, mis puudutab spordiürituse korraldamiseks valla- või linnavalitsuse poolt vajaliku loa andmist või sellest keeldumist (SpS § 20). Ka Riigikohus on 02.05.2006 määruses haldusasjas nr 3-3-1-19-06 muu hulgas leidnud, et üleriigiliste tiitlivõistluste korraldamine ja selleks litsentside väljaandmine ei ole riiklik ülesanne hoolimata sellest, et riik võib sellist tegevust tunnustada ja finantseerida (p 9).
- Kohus on eeltoodut arvesse võttes seisukohal, et mittetulundusühingu EAL poolt kaebajale määratud võistluskeelu vaidlustamiseks esitatud kaebuse läbi vaatamine ei ole halduskohtu pädevuses ning seetõttu halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Kuna kaebaja ja vaidlusaluse otsuse teinud mittetulundusühingu vahel ei saa olla avalik-õiguslikke suhteid, siis saavad need olla üksnes eraõiguslikku laadi. Seega juhul kui kaebaja leiab, et mittetulundusühing EAL on vaidlustatud otsusega tema õigusi rikkunud, on tal võimalus see vaidlustada tsiviilkohtumenetluse korras, pöördudes hagiga Harju Maakohtu poole.
- Kaebusega koos on esitatud ka taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Halduskohtul pädevuse puudumise tõttu pole alust käesolevas asjas kohaldada ka esialgset õiguskaitset, mistõttu tuleb vastav taotlus jätta rahuldamata.
- Kuna kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg-s 1 sätestatud alusel, kuulub määruse jõustumisel kaebajale tagastamisele ka asjas tasutud 15 euro suurune riigilõiv (HKMS § 104 lg 5 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) 2
(2)