2-16-8324/90

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-8324 Hagejate lepinguline esindaja: Merle Albrant (e-post XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): P.E (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX), kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja: Andres Lusmägi, e-post: XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.05.2017 otsus osas, millega P.E-lt mõisteti H.W ja A.M-i kasuks elatis välja iga aasta juuni, juuli ja augusti eest, samuti osas, milles välja mõistetud igakuine elatis ületas ajavahemikul 27.05-31.05.2016 ja 01.09.2016-31.12.2016 summat 183 eurot kuus ning alates 2017.a 200 eurot kuus. Muus osas jätta Harju Maakohtu 22.05.2017 otsus muutmata.
2. P.E apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.H.W ja A.M-i hagi P.E vastu rahuldada osaliselt. 3.2.Välja mõista P.E-lt igakuine elatis H.W ülalpidamiseks perioodide eest 27.05-31.05.2016 ja 01.09.2016-31.12.2016 summas 183 eurot kuus ning alates 01.01.2017 (v.a iga aasta juuni, juuli ja augusti eest) summas 200 eurot kuus kuni H.W täisealiseks saamiseni, so 28.01.
4. 3.3.Välja mõista P.E-lt igakuine elatis A.M-i ülalpidamiseks perioodide eest 27.05-31.05.2016 ja 01.09.2016-31.12.2016 summas 183 eurot kuus ning alates 01.01.2017 (v.a iga aasta juuni, juuli ja augusti eest) summas 200 eurot kuus kuni A.M-i täisealiseks saamiseni, so 11.07.
5. 3.4.Elatise maksed kanda I.G arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is, jooksva kuu 10.kuupäevaks, selgitusega „elatis“. 3.
6. Jätta rahuldamata tagasiulatuv elatise võlgnevuse nõue perioodi 01.0331.05.2016 eest. 3.6.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. P.E-le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jätta riigi kanda.
7. Keelduda asja materjalide juurde võtmast järgmisi kostja esitatud tõendeid: 27.06.2017 menetlusdokumendi lisad 7-l lehel; 28.08.2017 menetlusdokumendi lisad 19-l lehel ja 04.09.2017 menetlusdokumendile lisad 4-l lehel.
8. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hageja nõuded 2

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-8324

1. Hagejad esitasid 27.05.2016 Harju Maakohtusse hagiavalduse P.E vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt lõppes poolte ühine kooselu 28.11.2014, mil ema kolis koos lastega majast välja ja lahkus eraldi elama. Lapsed jäid ema juurde. Laste hooldusõiguse asjas käib alates märtsist 2015 menetlus, tsiviilasi nr 2-15-
2. Nimetatud tsiviilasjas on 18.03.2015 esialgse õiguskaitsega reguleeritud isa ja laste suhtluskord, laste viibimiskohaks on ema elukoht. 28.03.2016 määrusega lõpetas kohus vanemate ühise hooldusõiguse ning andis otsustusõiguse laste viibimiskoha ja haridusega seonduvates küsimustes laste emale. P.E esitas eelnimetatud määrusele määruskaebuse. P.E ei täitnud kohtu määratud suhtluskorda ning hoidis H.W enda juures elamas perioodil oktoober 2015 kuni veebruar
3. Tsiviilasjas 2-15-19223 pöördus isa kohtusse elatise nõudega, milles kohus kinnitas 22.01.2016 kompromissi järgmiselt: Kuna H.W elab isa P.E juures, annab isa H.W-le ülalpidamist. Kuna A.M elab ema I.G juures, annab ema A.M-ile ülalpidamist. Kostja suhtes on algatatud täitemenetlus, mistõttu alates märtsist 2016 elavad hagejad püsivalt ema juures. Kostja on maksnud perioodil juuni 2015 kuni september 2015 null

(0)eurot ja märts 2016 kuni mai 2016 kogusummas 400 eurot. Laste isa ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust piisavalt. 2. Hagiavalduse kohaselt on ühe lapse ülalpidamiskulud kokku 615 eurot ühes kalendrikuus järgmised: 1) eluasemekulud 100 eurot 2) toidukulud 150 eurot 3) transpordikulud 30 eurot 4) tervishoiukulud 15 eurot 5) hügieenitarvete kulud 20 eurot 6) kulud riietele ja jalanõudele 100 eurot 7) kulud treeningutele, laagrid 100 eurot 8) muud vältimatud püsikulutused 100 eurot 3. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alammääras ehk 2016. aastal 215 eurot kuus lapse kohta. Samuti elatise võlgnevus tagasiulatuvalt perioodi 01.06.201531.09.2015 ja perioodi 01.03-31.05.2016 eest summas 1225 eurot lapse kohta. Kostja vastuväited 4. 15.06.2016 esitatud vastuväites (I kd lk 68

1. jj)märgib kostja, et isa palk on võrreldes ema palgaga väiksem. Laste isal on kohustusi panga ees summas 28 0000 eurot, tagatiseks kostja kinnistu, lisaks peab kostja tasuma laste emale hüvitist ühisvara jagamisel 28 000 eurot. Kuna lapsed elavad osa ajast isa juures, siis palub kostja teha kuluarvestus vastavalt sellele kui palju lapsed ühe või teise vanema juures viibivad. 5. 17.04.2017 kohtule esitatud lõplikus vastuses (III kd, lk 57
2. jj)on kostja seisukohal, et rohkem kui elatise miinimum kokku lastele isa palga tase ei võimalda tasuda. Laste isa arvates on õige elatise suurus 117, 6 eurot. Ajal, mil lapsed on isa kasvatada tuleb maha arvata isa kulud laste elamisele ja toidule kokku 286,6 eurot kuus. 6. Kostja selgituste kohaselt andis I.G ühisvara notariaalse leppe tähtaja kukkudes otse kohtutäiturile ilma ette hoiatamata ja seda samal ajal, mil kostjal oli pangast positiivne eelotsus olemas ja mille koopia läks ka talle. I.G lasi kinnistule panna keelumärke enne täitedokumendi koostamist. Pank katkestas seoses sellega laenulepingu läbi vaatamise. Pank ei anna kodulaenu inimesele, kelle vastu on algatatud täitemenetlus võla sissenõudmise asjus, küll aga antakse hüpoteeklaenu. Laste isa ei saa kasutada ka elukaaslase abi, sest ka tema vastu oli algatatud täitemenetlus paar aastat tagasi (nõue on ammu tasutud, kuid panga silmis usaldus kadunud, tööl käinud stabiilselt 4 aastat aga see ei loe). I.G nõuab laste isa kodu 3

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-8324 sundvõõrandamist, et kätte saada oma hüvitis. Kohese keelumärke peale panekuga võeti laste isal ära võimalus nõuet vabatahtlikult täita. Kui I.G taotleks täiturilt keelumärke eemaldamist, saab laste isa võtta kodulaenu. I.G on keeldunud asja arutamast ja nõuab ainult sundvõõrandamist. Laste ema võlgeb samuti laste isale Kela nõudest, mille asjaolud on ka kohtule esitatud.

1. Elatise võlgnevuses osas märgib kostja, et perioodi 01.06.2015-31.09.2015 elasid lapsed võrdväärselt kummagi vanema juures, seega tasaarvestada nõue nulliga.
2. Perioodil 01.03.2015-31.05.2015 peab laste isa kulutama kahe lapse eest 990 eurot. Arvutuskäik 3x 430 - 3x100 (riiklik peretoetus). Lapsed olid sellel perioodil isa kasvatada 7 päeva kuus. Laste isa kulud eluasemele ja toidule olid sel perioodil summas 554,19 eurot (21x 26,39= 554,19) ning muud kulutused lastele kokku 679, 48 eurot. Kokku seega 1233,67 eurot. Laste isa kulud kahele lapsele olid 243,67 euro võrra nõutust suurem. Menetluse käik
3. 25.10.2016 toimunud kohtuistungil hagejad loobusid elatise võlgnevusest perioodi 01.06 - 31.09.2015 eest (II kd, lk 26). Hagejad leiavad, et lastetoetus peaks jääma laste emale kuna laste kulutused on suuremad kui miinimum.
4. Tallinna Ringkonnakohus kinnitas 22.09.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-3687 poolte vahel kompromissi (II kd, lk 24 jj, kohtumäärus jõustus 08.10.2016), mille kohaselt laste hooldusõigus ja ainuotsustusõigus laste viibimiskoha ja haridusega seotud küsimustes jääb laste emale. Kokkulepitud suhtluskorra kohaselt viibivad lapsed üle nädala isa juures reedel peale kooli lõppu kuni esmaspäeva hommikuni kooli minekuni. Järgneval nädalal viibivad lapsed isa juures kolmapäeval peale kooli kuni neljapäeva hommikuni kooli minekuni. Kokku lepiti ka laste ja isa suhtlemine koolivaheaegadel. Esimese astme kohtu otsus
5. Maakohus rahuldas hagi osaliselt. Mõistis kostjalt välja elatise H.W ülalpidamises alates 27.05.2016 summas 194 eurot ning alates 01.01.2017 summas 214 eurot kuni H.W täisealiseks saamiseni. Mõistis kostjalt välja elatise A.M-i ülalpidamises alates 27.05.2016 summas 194 eurot ning alates 01.01.2017 summas 214 eurot kuni A.M-i täisealiseks saamiseni. Tagasiulatuva elatise võlgnevuse nõude perioodi 01.0331.05.2016 jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus poolte kanda, va P.E riigi õigusabi kulud, mis jäeti riigi kanda.
6. Hagiavalduse kohaselt kulub laste ülalpidamiseks 615 eurot lapse kohta ühes kalendrikuus. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise alammäära ehk 2016 aastal 215 eurot kuus. Kuivõrd hagejad paluvad kostjalt elatist miinimumsummas, siis lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi ei tule hagejal tõendada.
7. Laste ema töötasu suuruseks on 1373 eurot brutosummas, lisandub riiklik lapsetoetus 100 eurot. Kostja põhipalk on 850 eurot netosummana, tulenevalt töölepingu lisast on võimalik teenida koos lisatasuga 1100 eurot netotasuna.
8. Kostja esitas 17.04.2017 aruande elatise kulude kohta. Kostja vastuväite kohaselt on lapsed aastas keskmiselt isa kasvatada 10,86 päeva kuus ning kahe lapse elamise ja toitumise püsikulud on 26,39 eurot päevas. Kohus leiab, et kostja esitatud aruanne ja selle lisad ei tõenda kostja vastuväidet. Kostja ei ole esile toonud, et ta on töövõimetu või, et tal on muud objektiivsed põhjused, et ta ei suuda teenida sissetulekut, mis tagaksid laste igapäevaste vajaduste rahuldamise.
9. Kohtu hinnangul on põhjendatud elatise alammäärast maha arvestada laste toidukulud 3 eurot päevas lapse kohta, mil lapsed viibivad isaga. Kostja vastuse kohaselt viibivad 4

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-8324 lapsed isaga 7 päeva kuus. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt, miinimummääras elatisest maha arvata 7 päeva toidukulu kokku summas 21 eurot. Elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt perioodi 01.03-31.05.2016 eest ei ole põhjendatud. Kostja halba majanduslikku olukorda kinnitab asjaolu, et kohus andis käesolevas tsiviilasjas riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustuseta. Kohtu hinnangul paneks antud juhul elatise tagasiulatuv väljamõistmine kostja tõenäoliselt raskesse olukorda ning oleks kostjale ebamõistlikult koormav, arvestades, et käesoleva kohtuotsusega mõistab kohus kostjalt välja kahe lapse ülalpidamise kulud.

1. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus
2. Apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osaliselt ja mõista menetluskulud välja vastustajatelt. Apellant palub tühistada kohtuotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 3 ning mõista apellandilt välja igakuine elatis H.W ülalpidamiseks alates 27.05.2016 summas 78,5 eurot kuni H.W täisealiseks saamiseni ja igakuine elatis A.M-i ülalpidamiseks alates 27.05.2016 summas 78,5 eurot kuni A.M-i täisealiseks saamiseni.
3. Kohtuotsuse punkti 36 kohaselt arvestas kohus ebaõigesti elatise miinimummäärast maha ainult toidukulu ja üksnes 21 eurot lapse kohta. Apellant on leidnud, et keskmiselt on lapsed isa kasvatada 10,86 päeva kuus. Apellandi arvates on maakohus ebaõigesti leidnud, et lapsed viibivad kalendrikuus isa juures ainult 7 päeva. Maakohus ei ole arvesse võtnud 22.09.2016 Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud kohtumäärusega kehtestatud suhtlemiskorda, mille alusel viibivad lapsed isa juures 36 % ajast ehk 10,86 päeva kalendrikuus.
4. 25.04.2017 kohtuistungil selgitas apellant, et kuna isa panustab 1/3 kulutustest vahetult ajal, kui lapsed on isa juures, siis tuleks laste isal maksta laste ema pangakontole mõlema lapse eest 78,5 eurot. Tegelikkuses saavad lapsed isalt ülalpidamist rohkem kui piisavalt. Vaidluse all ei ole ülalpidamise ulatus, vaid ülalpidamise viis. Olukorras, kus apellant annab lastele ülalpidamist vahetult, ei pea ta seda tegema lisaks raha perioodilise maksmisega laste ema kontole. Ajal, mil lapsed viibivad isa juures on laste kasvatamise kulud sarnased laste ema juures viibitud ajal kantud kuludega.
5. Kohtuotsuse p-s 2 on esitatud ühe lapse toidukulud summas 150 eurot. Seega oleksid ühe lapse toidukulud isa juures viibitud ajal 50 eurot (150:3). Kohtuotsuses on leitud aga meelevaldselt, et isa juures viibitud ajal on toidukulud ainult 21 eurot.
6. Kohtuotsus on vastuoluline. Ühest küljest leiab maakohus, et laste isa juures veedetud ajal tehtavaid kulutusi tuleb arvestada elatise väljamõistmisel alla alammäära. Samas leiab kohus, et elatise alammäära vähendamiseks mõjuvaid põhjuseid ei esine. Vastus apellatsioonkaebusele
7. Vastustajad vaidlesid apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
8. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega P.E-lt mõisteti H.W ja A.M-i kasuks elatis välja iga aasta juuni, juuli ja augusti eest, samuti osas, milles välja mõistetud igakuine elatis ületas ajavahemikul 27.05-31.05.2016 ja 01.09.2016-31.12.2016 summat 183 eurot ning alates 2017.a 200 eurot. Muus osas jätta Harju Maakohtu 22.05.2017 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. 5

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-8324

1. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib perekonnaseaduse (PKS) § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
2. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
3. mai
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-33-11, p 19, Riigikohtu
5. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15).
6. Apellatsioonkaebuses tõi kostja esile, et vaidluse all ei ole ülalpidamise ulatus, vaid ülalpidamise viis. Samas on kostja apellatsioonkaebuses väljendanud nii seisukohta, et tema kohustuseks on tasuda ühele lapsele 78,5 eurot, võttes aluseks, et ühele lapsele kulub 470 eurot, kui ka seda, et tema kohustuseks on tasuda ühele lapsele elatist 60 eurot kuus, kuna hagiavalduse järgi kulub ühe lapse ülalpidamiseks 615 eurot kuus. Apellatsioonkaebuses on kostja esile toonud, et elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks.
7. Maakohtu otsuse järgi ei pidanud maakohus vajalikuks lastele tehtavaid kulutusi välja selgitada, kuna hagejad nõudsid elatisena seaduses sätestatud miinimummääras elatist. Maakohtu poolt otsuses väljendatust võib järeldada, et maakohus pidas laste vajaduste suuruseks 470 eurot, mis on 2017.a seaduses sätestatud elatise miinimummäär. See maakohtu seisukoht ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud, sest asja materjalide järgi avaldasid mõlemad pooled, et hagejate vajaduste katmiseks tehtavad kulud on suuremad, kui elatise miinimummäär.
8. Hagivalduse kohaselt moodustavad mõlema hageja kulud ühes kuus kokku summa 615 eurot (sh eluasemekulud 100 eurot, toidukulud 150 eurot, transpordikulud 30 eurot, tervishoiukulud 15 eurot, hügeenitarvikute kulud 20 eurot, riided ja jalanõud 100 eurot, kulutused treeningutele ja laagritele 100 eurot, muud vältimatud püsikulud 100 eurot). Kostja seisukoha järgi moodustuvad laste kulud isa juures igapäevaselt kokku summa 26,39 eurot, mis ühe hageja ülalpidamiskuludeks teeb 26,39: 2 =13,20 eurot päevas. Nende kulude arvestamisel on arvesse võetud eluasemekulud (täpsemalt vee ja kanalisatsioonikulu, elektrikulu, küttekulud), toidukulud ja taskuraha, transpordikulud, hügieeni- ja tervishoiukulud. Lisaks on kostja märkinud, et lastele vajalike riietuse, jalanõude, eakohaste mänguasjade, spordivahendite, õppevahendite jm sellise soetamise kulu on 100+ eurot kahe lapse kohta. Ülalpidamiskulude suuruse arvestamisel ei ole kostja arvestanud hagejate treeningute kuludega, kuigi vaidlus puudub selles, et lapsed küllaltki kulukates sporditrennides käivad. Seega kulub kostja arvestuse järgi keskmiselt ühe lapse ülalpidamiseks kuus 396 eurot, millele lisanduvad riietuse, jalanõude jm taolise kulud ning sporditrennides osalemise kulud. Kuivõrd hagiavalduses väidetud toidukulu ja muude vältimatute püsikulude suurus on ilmselt ülepaisutatud juba seetõttu, et hagejate seadusliku esindaja sissetulek ei võimalda mõlemale hagejale kulutusi summas 615 eurot, sest oma sissetulekust tuleb tal ka ennast ülal pidada, siis arvestades ka kostja arvestusi hagejate ülalpidamiskulude kohta, tuleb asuda seisukohale, et kuigi mõlema hageja vajadused 6

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-8324 ülalpidamiseks ületavad seaduses sätestatud elatiste miinimummäära (s.o 2016 2x215 eurot ja 2017.a 2x235 eurot), ei ületa need 520-540 eurot kuus.

1. Hagiavalduses nõudsid hagejad elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Samas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hagejate ja kostja vahelist suhtlust reguleerib suhtluskorda kinnitav kohtumäärus ning suhtluskorra järgselt kostja juures viibitud aja jooksul on lapsed kostja ülalpidamisel, vähemalt osas, mis puudutab igapäevast eluks vajalikku ehk eluase, toit jmt. Seega, kuigi hagejad nõuavad hagis miinimummääras elatise tasumist, tuleb arvestada ka sellega, et mingis osas täidab kostja juba ülalpidamiskohustust vahetult ja vabatahtlikult. Arvestades hagiavalduse nõuet tähendab see sisuliselt seda, et hagejate arvates on kostja ülalpidamiskohustus suurem, kui seaduses sätestatud miinimumelatise määr.
2. Eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (vt nt Riigikohtu
3. oktoobri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13;
5. novembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-14, p 14;
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem PKS § 102 lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, kuid peab olukorras, kus ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Riigikohus on varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu
8. oktoobri
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1118-12, p 15) rõhutanud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Eeltoodust järeldub kolleegiumi hinnangul, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, kuid seejuures ei saa vanemalt nõuda, et ta teeniks sissetulekut, mis võimaldab tasuda miinimummäärast suuremat elatist.
10. Eeltoodust tulenevalt tuvastas ringkonnakohus, et laste vajadused on suuremad, kui seda katab seaduses sätestatud miinimummääras elatis. Hagi rahuldamiseks tuleb tuvastada, kas isa varaline seisund võimaldab täita ülalpidamiskohustust emaga võrdses osas PKS § 105 lg 3 järgi ilma, et isa kahjustaks enda inimväärset elustandardit. Käesolevas asjas tuvastas maakohus, et ema töötasu suurus on 1 373 eurot brutosummas kuus, lisandub lastetoetus 100 eurot. Kostja töötasu suuruseks on põhipalk 850 eurot kuus netosummas, kuid kostja ütluste kohaselt on tal võimalik töölepingu järgi teenida ka lisatasu. Koos lisatasuga on töötasu suurus 1100 eurot netosummas. Maakohus leidis, võrreldes laste vanemate töötasude suurust, et isa ülalpidamisvõime on madalam. Selle seisukohaga tuleb nõustuda. Kuigi maakohtus avaldas kostja, et teatud tingimustel on tal võimalik saada tööl lisatasu, asja materjalidele lisatud kostja arvelduskonto väljavõttest lisatasude maksmine ei nähtu. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et elatise minimaalmäära ületavas osas tuleb jätta hagejate ülalpidamiskulud hagejate ema kanda, arvestades ka seda, et laste emale laekub riiklik lastetoetus. Seega jääb laste ema kanda lisaks elatise minimaalmäärale 2017.a 235 eurot kuus iga lapse kohta täiendavalt 50-80 eurot (lapse vajadused 520550 eurot- alammäär 470 eurot). Maakohus on õigesti tuvastanud selle, et kostja sissetulek ja varanduslik olukord võimaldab tal elatise minimaalmääras laste ülalpidamiskohustust täita ning selle seisukohaga ringkonnakohus nõustub.
11. Maakohus leidis, et kostja väidete kohaselt viibivad lapsed tema juures suhtluskorra järgselt 7 päeva kuus. Asja materjalidest nähtub aga, et kostja on avaldanud erinevaid seisukohti laste tema juures viibimise aja kohta. Kostja on avaldanud, et lapsed viibivad tema juures 7 päeva kuus, 10,86 päeva kuus, samuti 36 % ajast. Tallinna 7

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-8324 Ringkonnakohtu 22.09.2016 kohtumäärusega (II kd, tlk 24-26) kinnitati laste vanemate kompromiss, mille järgi lapsed veedavad kostja juures üle nädala nädalavahetusel ning päeva selle nädala keskel, kui nädalavahetusel kohtumist ei toimu. Ringkonnakohus osutab, et suhtluskorra järgselt viibivad lapsed ööpäevaringselt isaga vaid laupäeva ja pühapäeva, ülejäänud päevadel, st kolmapäev, neljapäev, reede on isaga suhtlemine vaid osalise ajaga, mistõttu ei ole põhjendatud arvestada isa juures osaliselt viibitud päevi täispäevadena. Arvestades nimetatule juurde pühade aegadel ning sügis-, talve- ja kevadvaheaegadel viibitud aja võib seetõttu orienteeruvalt arvestada, et septembrist–juunini viibivad lapsed isaga umbes 6-7 päeva kuus. Seetõttu ei ole põhjendatud kostja väide, et lapsed viibivad tema juures 36 % ajast.

1. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja juures viibides tasub kostja hagejate toidu, kommunaalteenuste, transpordi jm sellise eluks vajaliku eest. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hagejatele soetanud riideid-jalanõusid. Asjas on esitatud riiete-jalanõude, koolitarvete ostutšekid (I kd, tlk 87-95, II kd tlk 120-123). Mingi osa neil kajastatu on ostetud 2015.a ja 2016.a alguses, mistõttu need ei ole asja lahendamisel olulised, sest maakohus mõistis kostjalt elatise välja alates 27.05.2016, kuid arvestades ka 2016.a keskel ostetud tooteid, näitab see siiski, et laste kostja juures viibides soetab kostja üksikuid vajalikke tooteid nagu sokid, t-särgid, pliiatsid jms. Siiski on tõendamata jäänud asjaolu, et kostja varustab lapsi riiete- jalanõudega määral, mis välistab hagejate ema vajaduse neid soetada (eelkõige kevad-, sügis ja talveriided- ja jalanõud). Seega tuleb asuda seisukohale, et riiete-jalanõude, koolitarvete peamiseks ostjaks on hagejate ema. Asja materjalidele lisatud maksekorraldustest nähtub, et kostja on tasunud vaid kahel korral laste sporditreeningute (III kd tlk 60, 61) eest, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et laste treeningute ja nendega seonduva tasub samuti laste ema.
2. Eeltoodud järgi on ringkonnakohtu arvates põhjendatud apellatsioonkaebus selles, et maakohus ei ole arvestanud täies ulatuses ja mõistlikus suuruses kulutustega, mida kostja on kandnud ülalpidamiskohustuse täitmiseks ajal, kui lapsed viibivad suhtluskorra raames kostja juures. Ainuüksi 3 eurot toidu eest päevas ei saa pidada mõistlikuks suuruseks. Samas, kuna lapsed viibivad isaga perioodil september-juuni umbes 20-25 % ajast, kuid ema kanda on laste treeningu kulud ning riiete-jalanõude ning suuremas osas koolikulud, siis ei ole põhjendatud vähendada miinimumelatise määra vastava % võrra, sest isa ei tasu laste tema juures viibides laste kogukulusid. Seda arvestades on põhjendatud miinimumelatise määra vähendada umbes 15 % võrra. Seega moodustab kostja ülalpidamiskohustus 2016.a 183 eurot ja 2017.a 200 eurot kuus.
3. Erandina on suhtluskord suvevaheajal määratud selliselt, et lapsed viibivad selle aja (so peaaegu 3 kuud) vanemate juures võrdse aja. Seetõttu ei ole põhjendatud kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmine nimetatud ajal, kuna kostja juures elades kannab hagejate igapäevased elamiskulud kostja. Üldjuhul sporditreeningud suve ajal lastel ei toimu ning seda ei ole asjas ka väidetud. Kostja on väitnud, et lapsed spordilaagrites ei käi. Hagejad vastupidist tõendavaid tõendeid esitanud ei ole. Seega treeningutega seotud kulud hagejatel suveajal puuduvad. Kuigi ilmastikule vastavaid riideid-jalanõusid tuleb lastele ka suve ajal soetada, leiab ringkonnakohus, et kostjate tasutav elatise suurus septembrist-juunini võimaldab soetada aastaringselt vajalikud riided ja jalanõud.
4. Kostja esitas asja materjalide juurde alles apellatsioonimenetluses, sh lisaks apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja väliselt, mitmesuguseid tõendeid - kirjavahetusi erinevate isikutega, fotosid, lepinguid, arveid. TsMS § 652 lg 4 järgi peab pool uue 8

(9)Tsiviilasi nr: 2-16-8324 tõendi esitamise lubatavust põhjendama. Käesolevas asjas ei ole kostja põhjendanud tõendite hilinenult esitamist, so tõendite esitamist alles ringkonnakohtus. Seega tuleb TsMS § 652 lg 4 järgi asja materjalide juurde keelduda võtmast järgmisi hageja esitatud tõendeid: 27.06.2017 menetlusdokumendi lisad 7-l lehel; 28.08.2017 menetlusdokumendi lisad 19-l lehel ja 04.09.2017 menetlusdokumendile lisad 4-l lehel.

1. Seoses kostja taotlusega lahendada käesolevas menetluses KELA nõue, märgib ringkonnakohus, et elatise nõude lahendamisel ei ole võimalik arvestada vanematevahelist vaidlust ühisvara ja-kohustuste üle. Kohtuvälise kokkuleppe mittesaavutamise korral saab nimetatud vaidluse lahendada ühisvara jagamise hagi menetlemise raames. Samuti ei ole võimalik käesolevas asjas elatisehagi vaidluse lahendamisel arvestada riiklike lastetoetuste laekumist laste ema arvele enne 27.05.2016, so ajahetke, kui otsusega elatis välja mõistetakse. Menetluskulude jaotus
2. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Apellatsioonkaebuse lahendamisel leidis ringkonnakohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Seega juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 9