KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Antero Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2026, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine RESO

) § 317 lg 1 alusel 17.07.

1. Avalduse täiendus ja menetluskulude nimekiri on puudutatud isikutele kätte toimetatud 03.04.
2. Puudutatud isikud avaldusele ja selle täiendusele ei vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Tutvunud kohtuasja materjalidega, leiab kohus, et avaldus tuleb rahuldada. Menetluskulud jäävad solidaarselt puudutatud isikute kanda ja kohus määrab need rahaliselt kindlaks.
4. Korteriühistu nõuab korteriomanikelt majandamiskulude tasumist. Vaidlusalune on majandamiskulude periood alates
5. a juulist
6. a märtsini. Sel ajal reguleeris korteriomandiga seonduvaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).
7. Kuigi hagita menetluses kohaldub

§ 5

lg 3 ja § 477 lg te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte, ei seisne selle esmane tähtsus aktiivses teabe kogumises ega tõendite otsimises. Uurimispõhimõtte eesmärk on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 13). Kohtul ei ole kohustust igaks 3

§ 200lg-d 1 ja 2).

Menetlusosalise heausksus hagita menetluse kontekstis tähendab mh seda, et ta teeb oma parima, et esile tuua ja ka tõendada asjaolud, mis on tema õiguste tagamise seisukohalt asja lahendamiseks tähtsad (RKTKm 03.10.2018, 2-16-3663, p 23). Korteriühistu majandamiskulude üle peetavas vaidluses on need asjaolud, mis võimaldavad hinnata nõude suurust ja nõude aluseks olevate üldkoosoleku otsuste kehtivust (TlnRnK 19.10.2021, 2-18-19635, p 9.1).

1. Põhivõla nõude õiguslik alus on KrtS § 40 lg
2. Selle sätte kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Nii on korteriomanikult majandamiskulude maksmise nõude eeldus üldjuhul kehtiv majanduskava. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on vaidlusaluse perioodi kohta KrtS § 41 lg 3 järgi liikmete
3. a juulis toimunud üldkoosolekul (dtl 43-45) kehtestatud majanduskavad. Avaldaja selgitas, et varasem
4. a majanduskava ja selle alusel kehtestatud ühikuhinnad kehtisid kuni
5. a majanduskava kinnitamiseni. Avaldaja on esitanud kohtule vaidlusaluse majandamiskulude perioodi kohta
6. a majanduskava (dtl 113-114) ja
7. a majanduskava (dtl 4142). Kohtule ei ole teada asjaolusid, et eelpool viidatud üldkoosolekul vastu võetud otsus majandamiskavade kinnitamise kohta ei kehtiks.
8. Esitatud asjaoludel on puudutatud isikud avaldaja liikmed ja korteriomandi nr 8 kaasomanikud: neile kuulub 434/7542 mõttelist osa kinnisasjast (dtl 38). Puudutatud isikutele kuuluva korteri pindala on 43,40 m 2 ning korteriühistu majandavate korterite üldpind on majanduskavade järgi 713 m2 (dtl 41 ja 113). KrtS § 40 lg 1 näeb ette, et majandamiskulu makstakse vastavalt kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg-st 2 tuleneb, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha lg-s 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Avaldaja põhikirja p-st 4.2.6 ja selle alapunktidest (dtl 47) tuleneb, et ühistu liikmed kohustuvad tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Täpsed kulude jaotuse põhimõtted nähtuvad määruse p-st 1.2
9. Avalduses esitatud arvestus vastab KrtS § 40 lg-tele 1 ja 2, korteriühistu põhikirjale (dtl 4651) ja majanduskavadele (dtl 41-42 ja 113-114). Korteriomanike vastuväidete puudumisel lähtub kohus avaldaja poolt esile toodust. Avaldaja esitatust nähtub, et perioodil
10. a juuli –
11. a märts tekkis puudutatud isikutel majandamiskulude võlgnevus 968,14 eurot: Arve Arve Kokku Jrk nr Makstähtaeg kuupäev summa tasumata 1 12.08.2024 31.08.2024 66,77 66,77 2 11.09.2024 30.09.2024 61,64 128,41 3 10.10.2024 31.10.2024 62,62 191,03 4 11.11.2024 30.11.2024 94,47 284,50 5 17.12.2024 31.12.2024 120,10 404,60 6 11.01.2025 31.01.2025 145,26 549,86 7 10.02.2025 28.02.2025 159,13 708,99 8 10.03.2025 31.03.2025 141,15 850,14 9 10.04.2025 30.04.2025 118 968,14 4

§ 367

. Põhinõude rahuldamise tõttu on edukas ka viivise nõue – puudutatud isikutelt tuleb avaldaja kasuks solidaarselt välja mõista viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 14.04.2025 seisuga 25,77 eurot. Lisaks eelnevale tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista viivis 98,40 eurot alates 15.04.2025 (v.a

1. a märtsi majandamiskulud, millelt viivist on arvestatud alates 01.05.2025) kuni käesoleva määruse tegemiseni järgneva tabeli alusel: Jrk nr 1 2 3 4 5 7 8 9 Viivitatud Viivise Arve nr Arve summa Viivituse periood päevi summa 24088 66,77 15.04.2025-09.04.2026 360 6,83 24098 61,64 15.04.2025-09.04.2026 360 6,30 24108 62,62 15.04.2025-09.04.2026 360 6,40 24118 93,47 15.04.2025-09.04.2026 360 9,55 24128 120,1 15.04.2025-09.04.2026 360 12,28 6 25018 145,26 15.04.202509.04.2026 360 14,85 25018 159,13 15.04.2025-09.04.2026 360 16,27 25038 141,15 15.04.2025-09.04.2026 360 14,43 25048 118 01.05.2025-09.04.2026 344 11,49 10.
2. Ühtlasi kuulub puudutatud isikutelt avaldaja kasuks solidaarselt väljamõistmisel viivis alates 10.04.2026 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku mitte enamas ulatuses kui põhivõlg. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Maakohtu menetluses kantud menetluskulud jäävad seoses avalduse rahuldamisega

§ 172

lg 1 teise lause,

§ 477lg 1 ja 165 lg 3 koosmõjus solidaarselt puudutatud isikute kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p st 1 määrab kohus menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses rahaliselt kindlaks avaldaja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

1. Avaldaja palub mõista puudutatud isikutelt menetluskulude hüvitamiseks välja avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 eurot, õigusabikulud 4,5 tunni õigusteenuse eest tunnitasuga 195 eurot (lisandub käibemaks) ja registripäringute tasu 12 eurot, kokku 1136,45 eurot. Puudutatud isikud avaldaja menetluskulude suuruse kohta vastuväiteid ei esitanud.
2. Kohus rahuldab taotluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 50 euro hüvitamiseks. Riigilõiv on kohtukulu (

§ 138

lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 6) ning tegemist on põhjendatud kuluga, mis tuleb seoses avalduse rahuldamisega avaldajale hüvitada. Põhjendatud ja vajalikuks ei saa aga pidada dokumentaalsete tõendite saamise (kinnistusraamatu päringute tegemine) kulu 12 euro ulatuses, kuivõrd kinnistusraamatuseaduse § 77¹⁶ lg-st 3 ja §-st 79⁸ tulenevalt on korteriühistul õigus korteriomandi registriosade andmetega tutvuda tasuta. Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ei ole 5

§ 175

lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust hinnates.

1. Avaldaja esindaja tasumäär on 195 eurot (koos käibemaksuga 241,80 eurot) tunnis. Kohus leiab, et vaidluse vähest keerukust saab hüvitatavaks (s.o konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada maksimaalselt tunnitasu 150 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga 186 eurot).
2. Põhjendatud ja vajalikeks toiminguteks, mille kulu vastaspool peaks kandma, hindab kohus avalduse (ja selle täienduse) mahtu ning õiguslikku keerukust arvestades: − avalduse koostamine – 3,5 tundi; − 24.02.2026 avalduse täienduse koostamine – 1 tund.
3. Kohus määrab avaldaja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 887 eurot (837 eurot lepingulise esindaja tasu 4,5 tunni eest tasumääraga 186 eurot tunnis (sh käibemaks) ja riigilõiv 50 eurot). Avaldaja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Kohus mõistab kindlaksmääratud menetluskulud puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja käibemaksuga. 18. Avaldaja taotlusel tuleb puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista ka viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

19. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (

§ 178). / allkirjastatud digitaalselt / Antero Maksing kohtunik 6