← Eesti

2-25-12744/14

Obsah (9)§ 187§ 5§ 230§ 438§ 461§ 173§ 174§ 164§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Otsuse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2025, Viljandi Tsiviilasja number 2-25-12744 Tsiviilasi E.P. ja G.-L.P. väljam

§ 187lg 6).

Asjaolud

  1. G.-L.P. ja E.P. esitasid 6.08.2025 hagiavalduse M.P. vastu elatise nõudes. 1.1 Hagiavalduse kohaselt hagejad elavad koos X ning kostja hagejatele vabatahtlikult elatist ei tasu. Hagejad soovivad elatise väljamõistmist alates 1.04.2025 miinimummääras.
  2. Kostja hagiavaldusega ei nõustunud. Kostja avaldas, et kuna lapsed viibivad temaga keskmiselt 10 päeva ühes kuus, siis ta kannab lastega seotud kulud vahetult. Ühtlasi leidis kostja, et tema majanduslik olukord ei võimalda elatise väljamõistmist miinimumsummas.
  3. Kohus on käesolevas menetluses korraldanud kohtuistungi 21.10.
  4. Hageja jäi kohtuistungil esitatud hagiavalduse juurde. Kohus tegi kindlaks, et pooled ei vaidle selle üle, et lapsed on igas kuus 10 päeva isaga ning et sellisel juhul on elatise miinimummääraks käesoleval ajal 100,74 eurot (kohus on eksinud istungil summaga, tegelik elatis on 100,57 eurot). Kohus selgitas pooltele, et elatise vähendamine alla miinimumi on kohtulahendiga võimalik üksnes erandlikel asjaoludel, nt kohustatud vanema töövõimetus või tema teise alaealise lapse jäämine halvemasse seisu. Kostja jäi siiski selle juurde, et elatis peaks jääma alla miinimumsumma, ta ei ole võimeline rohkem maksma. Ta netopalk on 1200 eurot ning tal on kohustused ja laenud, ta ei tule siis lihtsalt välja. Taotles, et elatis määratakse alla miinimumi. Maksab ka laste telefoniarved 35 eurot kuus ning ostab riideid. 2

(5)Kohus selgitas menetlusosalistele tõendamiskoormise jaotust ning tõendite esitamise vajalikkust. Kohtuotsuse põhjendused 4. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning analüüsinud tõendeid, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. 5.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 438

lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

  1. Hagi on esitatud alaealiste laste X vastu elatise väljamõistmise nõudes miinimummääras. Seega kuuluvad kohaldamisele perekonnaseaduse (PKS) alaealisele lapsele elatise andmist reguleerivad sätted. PKS §-dest 96 ja 97 p 1 tulenevalt on alaealine laps õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
  2. Kohus tuvastas rahavastikuregistri alusel, et kostja M.P. on alaealiste laste G.-L.P ja E.P. X, kellel on ülaltoodud sätete alusel põlvnemissuhtest tulenevalt kohustus pidada oma alaealisi lapsi üleval. Pooled ei vaidle selle üle, et kehtiva suhtluskorra alusel viibivad lapsed keskmiselt 10 päeva kuus kostjaga ning seda asjaolu tuleb miinimumelatise väljamõistmisel arvestada.
  3. Alates 01.01.
  4. a kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 kohaselt lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  6. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7 kuni 15 ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Elatise täpse summa arvestamiseks PKS § 101 toodud nõuetest lähtuvalt on võimalik kasutada Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatiskalkulaatorit. 3

(5)
  1. Käesoleval juhul soovivad hagejad elatise väljamõistmist miinimummääras ehk kohtuotsuse tegemise ajal 100,57 eurot kuus. Kostja on avaldanud, et ta annab lastele ülalpidamist vahetult (ostab riideid, maksab arveid jne) ning majanduslikul raske olukorra tõttu ei ole ta võimeline ka miinimummääras elatist tasuma hagejatele. Tulenevalt eeltoodust peab kohus hindama, kas esineb alus elatise vähendamiseks.
  2. Kostja M.P. toetub asjaolule, et ta sissetuleku suuruseks on keskmiselt 1277,58 eurot kuus ning juhutulud 779,45 eurot. Igakuiste kuludena on kostja väljatoonud eluasemekulud keskmiselt 657 eurot, olmekulud 501 eurot, transpordikulud 203 eurot, isiklik vaba aeg, hobid, tervis 53 eurot, muud kulud 418 eurot, laste hariduskulu 105 eurot, laste muud kulud 141 eurot, laste vabaaeg 18 eurot kuus.
  3. PKS § 102 lg 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
  4. Kostja on kohtule esitanud oma kontoväljavõtte perioodi 1.05.2025 – 27.10.2025 kohta, mille kohaselt on kostja 6 kuu keskmiseks sissetulekuks 2000 eurot kuus. Väljavõttest nähtub, et kostja teeb iseendale sularaha sissemakseid ning teenib ka lisa sissetulekut nn mustalt tööd tehes. Kohtul on alust arvata, et kostja teenib sissetulekut ka sularahas, mis ei kajastu antud väljavõttes üldse. Ühtlasi teenib kostja sissetulekut vanametalli äraviimisega. Kostja igakuiste väljaminekutena tuvastas kohus kindlustuse makse keskmiselt summas 28 eurot kuus, Telia AS arved kokku keskmiselt 90 eurot kuus, elektriarve (Alexela AS) keskmiselt 58 eurot kuu, laenu tagasimakse 200 eurot kuus, KÜ arve keskmiselt 250 eurot kuus, kokku 626 eurot. Siia lisandub veel igakuised söögikulud, riided, tervis jms. Kuid arvestades kostja keskmist igakuist sissetulekut on ta endiselt võimeline tasuma oma alaealistele lastele elatist 201,14 eurot kuus (kaks last kokku). Kostja on kohtule esitanud ka oma tööandja poolt esitatud koondamisteate, mille kohaselt kostja kaotab oma senise töökoha alates 14.12.
  5. Kohus tegi töötamiseregistrisse 9.12.2025 päringu, koondamist registrisse nimetatud kuupäeval kantud ei olnud, mistõttu ei loe kohus esitatud koondamisteadet usaldusväärseks. Ühtlasi selgitab kohus kostjale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu
  6. oktoobri
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Eelneva tõttu leiab kohus, et kostja ei ole tõendanud, et ta oma sissetulekute juures ei oleks võimeline tasuma alaealistele lastele elatist miinimummääras. Ka on kostja esitatud tõenditest näha võimekus teenida piisavat tulu, et lastele miinimumelatis tagada.
  8. Kostja on lisaks toetunud asjaolule, et tasub laste telefoniarved 35 euro ulatuses kuus. Seda asjaolu ei ole kostja aga suutnud tõendada. Kostja on tõendanud, et on maksnud kahel kuul (septembris ja oktoobris 2025) laste telefoniarveid 10,13 eurot kuus kummagi lapse eest. Kohus ei näe siiski alust sel põhjusel välja mõistetavat elatist vähendada. Esiteks on X väide tõendamist leidnud vaid paari kuu osas. Teiseks tuleb arvestada ka sellega, et vanemate rahalised võimalused on erinevad. Laste X sissetulekud on seni olnud oluliselt suuremad laste 4
(5)X omadest (2000 eurot vs 1100-1300 eurot kuus). Lisaks maksab X laste igakuistest kuludest näiteks lapse huviringi kulud. Samas eluaseme, toidu ja transpordikulud jagunevad mõlema vanema vahel proportsionaalselt koos veedetud ajaga. Kumbki vanem ei ole tõendanud, et ta kannaks lastega seotud kulutusi oluliselt rohkem, kui ta lastega koos veedetud aega arvestades peaks seda tegema. Kolmandaks vanemate esitatud pangakonto väljavõtetest ei näe kohus ühtki alust jagada vanemate vaheline ülalpidamiskoormus erinevalt sellest, mis tavapärane miinimumelatise regulatsioon ette näeb.
  1. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni PKS § 101 alusel arvutatavas miinimummääras. Elatist indekseeritakse iga-aastaselt.
  2. Tulenevalt PKS § 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
  3. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole täitnud hagejate ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, nõuavad hagejad tagasiulatuvalt elatise väljamõistmist. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad nõuvad elatist alates 1.04.
  5. Kohus rahuldab hagejate tagasiulatuva elatise nõude kuna kostja ei esitanud kohtule tõendeid, mis annaks alust nõuet vähendada või rahuldamata jätta.
  6. Kohus selgitab pooltele, et kohtulahend tuleb täita 30 päeva jooksul arvates selle jõustumisest (

§ 461lg 2).

Kohus soovitab aga pooltel leppida kokku mõistlikus graafikus tagasiulatuva elatise ja menetluse ajal tasumata elatise tasumiseks, vältimaks täiendavaid kulusid seoses täitemenetlusega. 19. Kohus on asja lahendamisel kaalunud kõiki poolte väiteid ning tõendeid, mis omavad käesoleva asja lahendamisel tähendust. Asjas õiguslikku ega sisulist tähendust mitteomavad väited ja tõendid jätab kohus asja lahendamisel kõrvale. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. 21.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. 22.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.