Obsah (5)

Tsiviilasi nr: 2-16-9630 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-16-9630 Määruse tegemise aeg ja koht 22.02.2017, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande T

) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt

§ 202

kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid.

§ 131

lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.

§ 187

p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust.

§ 183

lg 1 sätestab, et eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, muuhulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara. 11. Kohtul tuleb eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmisel kaaluda, kas tehing, mille tegemiseks nõusolekut taotletakse, on eestkostetava huvidega kooskõlas. 3

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-9630

Kinnistusraamatu andmetel on tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elamule XXX-3 I.V ja X.G kasuks. Arvestades avalduses toodut ja kohtule esitatud seisukohti, on kohus veendunud, et avalduses märgitud soov kustutada korteriomandilt kitsendus, tasuta ja tähtajatu kasutusõigus X.G kasuks ei ole põhjendatud ja on X.G huvidega vastuolus.
Käesoleval juhul viibib X.G OÜ Y Kohtla-Järve Pansionaadis. Rahvastikuregistri andmete kohaselt on X.G elukohaks alates 02.06.
aastast XXX. T.R-i seisukohast nähtub, et XXX tänava korter on olnud X.G koduks viimased kakskümmend aastat. Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei kuulu X.G-le kinnistuid. Korterile XXX on X.G seaks seatud tähtajatu kasutusõigus, mis tähendab, et kasutusõigus kehtib kuni X.G surmani. Täna ei ole teada, kas tulevikus on eestkostetaval X.G-l vaja tagasi kolida OÜ Y Kohtla-Järve pansionaadist XXX tn korterisse või mitte. Isikliku kasutusõiguse kustutamise ja korteri müügi korral poleks X.G-l enam õigust nimetatud korterisse tagasi minna. Seetõttu ei ole isikliku kasutusõiguse kustutamine käesoleval juhul otstarbekas ning sealjuures kahjustab puudutatud isiku õigusi ja varalisi huve.
Kuivõrd eestkostja peab

§ 179

alusel tegutsema eestkostetava huvides, siis antud juhul ei ole kohtu hinnangul tasuta ja tähtajatu kasutusõiguse kustutamine eestkostetava huvides. Isikliku kasutusõiguse kustutamine võib kaasa tuua olukorra, kus vajaduse tekkides ei ole eestkostetaval enam õigust XXX tänava korterisse tagasi minna.

Tulenevalt eelnevast ning tuginedes seejuures eelkõige asjaolule, et eestkostetava õigused ja huvid saaksid käesoleva avalduse rahuldamisega kahjustatud, jätab kohus avalduse rahuldamata. Kohus ei pea põhjendatuks anda eestkostjale M.H-le nõusolek eestkostetava X.G nimel kustutada tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus elamule Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosalt nr XXXXXXXXX kolmandast jaost esimeselt järjekohalt.
TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Riigi õigusabi korras X.G-le määratud esindaja tasu ja kulud jätab kohus TsMS § 172 lg 3 teise lause alusel riigi kanda. Määruskaebus
Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja anda nõusolek X.G nimele kinnistu registriosa nr XXXXXXXXX kolmandasse jakku esimesele järjekohale kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks.
Määruskaebuse kohaselt ei ole kohus oma kaalutlusotsuse tegemisel lähtunud kõigist asjaoludest. Kohus on jätnud tähelepanuta, et X.G tervis ei parane ja ta vajab ööpäevaringset hooldamist, seega ei ole X.G-l mingil ajal võimalik korterisse tagasi pöörduda ja seal elada. Elamiseks on korteris õigus vaid X.G-l, aga tema ei ole võimeline seal üksinda elama. Korter on ahjuküttega ja remonti vajav. Kuna X.G abikaasa I.V I.V on surnud 03.11.2016 ja X.G ei ole võimeline ega saa XXX tn korteris üksi elada, seisab korter tühjana, korteri ja maja olukord halveneb. Kohus on jätnud tähelepanuta X.G-le määratud riigi poolse esindaja arvamuse, mis kinnitab, et antud nõusoleku andmine ei kahjusta eestkostetava huve, kuna X.G dementsus on süvenenud, ta on vägivaldne, kontrollimatu ning tema iseseisev elu on võimatu ja see on elukestev. Sama tulemuseni on jõudnud ka Nõmme linnaosa Valitsus, olles X.G ja teiste majaelanike probleemidega kokku puutunud juba kuid, ajal mil X.G korteris üksinda elas. X.G muutus majas üksi olles ohtlikuks nii endale kui ka teistele majaelanikele. 4

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-9630 Menetluse edasine käik

Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks teistele menetlusosalistele.
Puudutatud isik III (T.R) avaldas vastuses, et tema seisukoht on endine ning et nii tema isale eestkostjaks määratud isik, avaldaja M.H, kui ka riigi õigusabi korras määratud advokaat peaksid isa X.G huvide eest seisma. Puudutatud isiku III õigusteadmised on puudulikud ning ta ei tea, millised on isa õigused ja huvid korteri võõrandamisel. Seda peaksid teadma juristid, kas X.G-l on õigus kompensatsioonile asenduspinna näol või mingil muul moel või ainult elamisõigus kuni surmani. Siiani ei ole keegi maininud X.G õigusi, kuid on esile toonud vaid tema suutmatust iseseisvalt toime tulla.
Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendatud. X.G vajas oma tervisliku seisundi tõttu paigutamist hoolekandeasutusse, kus oleks võimalik sellise hoolduse ja järelvalve korraldamine. Seda eestkostja ka tegi. Eestkosteasjas määratud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi kohaselt andis ekspert arvamuse, et tervise paranemist ei ole oodata ning hooldus ööpäevaringe järelvalve tingimustes on elukestev. Esindaja suhtles hoolekandeasutus töötajatega, kes kinnitasid, et X.G tervislik seisund halveneb progresseeruvalt ning nad ei näe, et tema hooldus ja järelvalve tavapärastes tingimustes ilma tema või ümbritsetavate elu ja tervist ohustamata oleks tulevikus võimalik. Seepärast esitas esindaja seisukoha, et taotletud tehinguks nõusoleku andmine ei rikuks eestkostetava õigusi. Kaalutlusõigusest lähtuvalt oleksid samas põhjendamatult kahjustatud eluruumi omaniku õigused.
Eestkosteasutuse vastuse kohaselt on kohtule esitatud avaldus põhjendatud ja selle rahuldamine ei kahjusta eestkostetava X.G õigusi, kuna eestkostja on taganud talle terviseseisundist tuleneva ja vajadustele vastava, tema ohutuse tagamiseks ainuvõimaliku teenuse. Lähtudes tervislikust seisundist ei ole X.G võimeline iseseisvalt toime tulema korteris XXX. Samuti ei ole tema toimetulekut võimalik tagada teiste kodus osutatavate teenuste toel. X.G vajab ööpäevaringset kõrvalabi ja järelevalvet, mida on võimalik talle tagada ainult ööpäevaringse hooldusteenusega. Lahkudes ööpäevaringselt hooldusteenuselt võib X.G muutuda ohtlikuks nii endale kui ümbritsevatele, tekitades võimalikke ohtlikke olukordi.
Puudutatud isik II (I.V) eeskostja C.R vastuse kohaselt ei nõustu ta kohtumäärusega. X.G tervis ei parane ja ta vajab ööpäevaringset hooldamist, seega ei ole X.G-l mingil ajal võimalik korterisse tagasi pöörduda ja seal üksinda elada. Korter on ahjuküttega ja kapitaalremonti vajav. X.G on tekitanud C.R-i korterile seal elades mitmeid olulisi kahjusid: on rikkunud küttekolded, lõhkunud korterit, häirinud naabreid ja seadnud naabrite elu ohtu. Enne tema paigaldamist hooldekodusse on olnud korduvalt vajadust pöörduda linnaosa sotsiaaltöötajate ja politsei poole, et olukorda stabiliseerida. Tänasel päeval elab X.G hooldeasutuses, korter seisab tühjana, kuid vajab kütmist ja kulude tegemist, muidu kahjustaks külm korter naabrite elutingimusi (vesi külmuks torudes, kanalisatsioon külmuks jne). Ka tühjalt seisev korter nõuab kulutusi. Kui X.G-l on täna ainuisikuliselt korteris elada tasuta, ei tähenda see seda, et tema ei peaks tasuma otseseid kulutusi, mis on seotud korteriomandi säilitamisega temale tekkinud on paradoks: tema korteris ei ela ega saa ka elada, kuna ta ei ole üksinda võimeline seal elama ei täna ega ka tulevikus ja teised korterit kasutada ei saa, kulud tekivad, korterit pole võimalik võõrandada. Olukord on otseselt C.R-i kahjustav, kellel on õigus nõuda X.G-lt otseste kulude hüvitamist ja siis kahjustaks olukord nii X.G-d ja tema lapsi, sest korteri tühjana hoidmisest tekkivad kulud on lisakulud, mis tuleks katta X.G tulude arvelt eeskostja poolt. C.R-i teada on X.G sissetulekud väiksemad 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-9630 kui kulud tema hooldamisele, seega ei saa nõusolek mitte mingil viisil kahjustada X.G huvisid. X.G abikaasa I.V I.V on surnud 03.11.2016 ja X.G ei ole võimeline ega ei saa XXX tn korteris üksi elada, korter seisab tühjana ja korteri/maja olukord halveneb.

Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning avaldus saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus ei ole asja lahendamisel lähtunud kõigist asjas tähtsust omavatest asjaoludest, kuid erinevalt kaebajast leiab ringkonnakohus, et maakohus on jätnud asjas tähtsust omavad asjaolud lõpuni välja selgitamata.
Käesoleval juhul on tegemist hagita menetlusega TsMS § 475 lg 1 p 8 ja § 550 lg 1 p 6 mõttes.
Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, p 19). Hagita menetluses kohaldub TsMS § 477 lg 5 ja 7 sätestatud ning TsMS § 5 lg-s 3 väljenduv hagita menetlusele iseloomulik uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada lisatõendeid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-45-09, p 14). Muu hulgas tuleb kohtul ka hagita menetluses selgitada välja avaldaja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad, nagu näeb ette TsMS § 392 lg 1 p
Kohus peab TsMS § 477 lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-09 , p 14).
Hagita menetluses ei ole kohus tulenevalt TsMS § 198 lg 3 seotud avaldaja nimetatud menetlusosaliste ringiga, vaid kaasab menetlusosalised omal algatusel. Eeldatakse, et menetlusosalisteks on isikud, kellel on seaduse kohaselt õigus hagita menetluses tehtava määruse peale edasi kaevata.
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud eelnimetatud uurimispõhimõtet ning eksinud menetlusosaliste ringi määramisel, ka on määrus olulises osas põhjendamata.
Avalduse menetlusse võtmise määrusega on maakohus ekslikult kaasanud puudutatud isiku II so I.V. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohtule 31.10.2016 esitatud avalduses ühe menetlusosalisena märgitud I.V (tlk 46), kuid toimikus oleva, rahvastikuregistri 14.11.2016 väljatrüki andmete kohaselt on I.V surnud (tlk 59). Seega poleks maakohus 14.11.2016 menetlusse võtmise määrusega (tlk 64) I.V-d kaasata tohtinud, kuna tema kasuks seatud isiklik kasutusõigus lõpeb kande kohaselt (tlk 57) kasutaja surmaga.
Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-84-08 selgitanud, et asjas poolena osaleva füüsilise isiku surma korral lõpetab kohus TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt menetluse otsust tegemata, kui vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust. AÕS § 228 kohaselt kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele, mis on seotud valdamisega, kasutusvalduse sätteid. Kasutusvaldus lõpeb AÕS § 210 lg 1 kohaselt kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna kandeavalduses taotletud isiklik kasutusõigus 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-9630 oleks nagunii lõppenud surmaga, ei võimalda kandeavaldus üldõigusjärglust ning asja menetlus tuleb lõpetada (p 9).

Avalduse edasisel menetlemisel tuleb maakohtul eeltooduga arvestada ja I.V-ga seoses teostada vastavad menetlustoimingud.
Kuna käesolevas asjas menetletakse avaldust nõusoleku andmiseks korteriomandit koormava isikliku kasutusõiguse kustutamiseks, tulnuks maakohtul iseseisva menetlusosalisena (asjast puudutatud isikuna) kaasata korteriomandi omanik, kelle õigusi (ja võimalik, et ka kohustusi) isikliku kasutusõiguse kustutamine avaldusest tulenevalt otseselt puudutab (so C.R). Formaalselt saab nimetatud isiku lugeda menetlusse kaasatuks seeläbi, et ta oli I.V eestkostjaks, kuid samas on maakohus vaidlustatud määruse teinud ilma tema seisukohta välja selgitamata.
Nii nähtub tsiviilasja toimikust, et 14.11.2016 avalduse menetlusse võtmise määruse on kohus edastanud samal kuupäeval C.R-i e-postile (tlk 69), kuid pole selle kättesaamise kohta saanud kinnitust. Kohtute infosüsteemi andmetel on C.R nimetatud määruse kätte saanud 29.11.2016 ning seega lõppes avaldusele vastamiseks antud 14 päevane tähtaeg 13.12.
Maakohus on vaidlustatud määruse teinud 09.12.
C.R-i kui korteriomaniku seisukoha väljaselgitamise vajalikkus nähtub mh määruskaebusmenetluses tema poolt esitatud väidetest selle kohta, et X.G peab tasuma korteriomandi säilitamisega seotud otseseid kulutusi ning temal kui korteriomanikul on puudutatud isikult õigus nõuda kulude hüvitamist (tlk 139). Avalduse edasisel menetlemisel tuleb maakohtul eeltooduga arvestada, teostada vastavad menetlustoimingud ning anda korteriomandi omanikule võimalus oma väidete tõendamiseks, selgitades ühtlasi välja omaniku õigused ja võimalikud kohustused puudutatud isiku suhtes.
Vaidlustatud määruses on maakohus asunud seisukohale, et isikliku kasutusõiguse kustutamine pole põhjendatud ning on X.G huvidega vastuolus, kuna kahjustab puudutatud isiku õigusi ja varalisi huve. Samas ei ole jälgitav, millest tulenevalt kohus siseveendumuseni jõudis. Kohus on väljendanud kahtlust, et täna pole teada, kas tulevikus on eestkostetaval pansionaadist vaja tagasi koju kolida või mitte ning korteriomandi müügi korral kasutusõiguse kustutamisel ei oleks isikul õigust enam korterisse tagasi minna. Seega on kohus piirdunud formaalselt sellega, et igal juhul tuleb puudutatud isikule tagada isikliku kasutusõiguse säilitamine ja seeläbi õigus elada kodus.
Tsiviilasja toimikus sisalduvatest eestkosteasutuse, puudutatud isikule määratud esindaja ja ka avaldaja seisukohtadest tuleneb, et X.G halb tervislik seisund tõenäoliselt ei võimalda tal ka edaspidi iseseisvalt hakkama saada ja on progresseeruva loomuga. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, miks ei tule kohtu arvates selle asjaoluga arvestada. Iseenesest võimaldab isiklik kasutusõigus AÕS § 227 lg 2 tulenevalt elamusse majutada nii perekonnaliikmeid, kui ka isikuid, keda on vaja kasutaja isiku eest hoolitsemiseks. Määrusest ei nähtu ka seda, et kohus oleks otsustuse tegemisel sellise seadusest tuleneva võimalusega arvestanud või kaalunud, kas selle võimaluse kasutamine oleks puudutatud isiku huvidele vastav. Määrusest ei nähtu üldse, et kohus oleks otsustuse tegemisel analüüsinud, kas õiguse säilitamine on ikka puudutatud isiku varaliste huvidega kooskõlas või mitte. Maakohus on jätnud välja selgitamata, millised on X.G kui korteriomandi kasutaja õigused ja kohustused.
Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohtul võimalik kontrollida maakohtu otsustuse õigsust, kuna selle kujunemine ei ole jälgitav ning otsustuse tegemiseks tähtsust omavad asjaolud on jäänud lõpuni välja selgitamata.
Avalduse uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul menetlusosalistelt nõuda tõendite esitamist või koguda neid iseseisvalt, selgitamaks välja isikliku kasutusõiguse 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-16-9630 seadmise aluseks olevas notariaalaktis sisalduvad kokkulepped selle kohta, kas ja kui, siis millised on X.G õigused ja kohustused seoses korteriomandi registriosa nr XXXXXXXXX kasutamisega.

Eelkõige puudutab see küsimust, kes pidi pärast kinkelepingu sõlmimist ja alates isikliku kasutusõiguse seadmisest tasuma korteriomandi kasutamise kulud. Juhul, kui notariaalaktis vastavad kokkulepped puuduvad, tuleb maakohtul lähtuda sellest, kuidas on eelnimetatud küsimus reguleeritud seadusandja poolt asjaõigusseaduse vastavate sätetega. Juhul, kui peaks selguma, et korteriomandi kasutamisega seotud kulud tuleb tasuda X.G-l, saab maakohus menetlusosaliste abil või omal algatusel välja selgitada puudutatud isiku majandusliku seisundi, tegemaks kindlaks, kas isikliku kasutusõiguse säilitamine on tema varaliste huvidega kooskõlas. Sealjuures tuleb maakohtul arvestada, et korteriomanik C.R on määruskaebusele esitatud vastuses viidanud võimalikele tekkinud kahjudele, kuid ei ole neid tõendanud.
Maakohtul tuleb eelnimetatud notariaalakti alusel välja selgitada ka see, kas kinkelepingus võis sisalduda kokkuleppeid ja korteriomandi uuele omanikule (kingisaajale) tulenevaid kohustusi kinkija (kasutaja) suhtes juhuks, kui kingisaaja soovib kasutaja eluajal kasutusõiguse eseme võõrandada.
Maakohtul tuleb võimalusel kõrvaldada kahtlused seoses X.G võimaliku tagasikolimisega kasutusõiguse esemeks olevasse korteriomandisse. Praegu ei nähtu määrusest, mis põhjusel see kahtlus kohtul tekkinud ja lõpplahendi tegemisel alles jäänud on. Selleks saab kohus vajadusel küsida selgitusi ja tõendeid nii puudutatud isiku eestkostjalt kui eestkosteasutuselt.
Juhul, kui maakohus on ka pärast nimetatud asjaolude väljaselgitamist veendunud, et isikliku kasutusõiguse kustutamine on X.G õiguste ja huvidega vastuolus, tuleb kohtul TsMS § 465 lg 2 p 8 tulenevalt määruses märkida põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis, samuti õigusaktid, millest kohus juhindus.
Täiendavalt märgib ringkonnakohus avalduse edasise menetlemisega seoses, et maakohtul tuleb pärast asjaolude väljaselgitamist anda vajadusel avaldajale võimalus oma nõuete täpsustamiseks. Olenevalt notariaalakti sisust võib kujuneda vajalikuks kohtult nõusoleku taotlemine ka isikliku kasutusõiguse lõpetamiseks, mitte ainult (isikliku kasutusõiguse kande) kustutamiseks, kuna AÕS § 228 kohaselt kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele nii reaalservituudi kui kasutusvalduse kohta sätestatut.
TsMS § 173 lõike 3 teise lause alusel jätab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse maakohtu otsustada.
Seoses menetluskulude jaotusega juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu, et menetluskulude jaotuse märkimisel tuleb maakohtu otsustus kõigi kulude osas märkida määruse resolutsiooni. Praegusel juhul ei nähtu vaidlustatud määruse resolutsioonist see, kelle kanda jäävad riigi õigusabi korras X.G-le määratud esindaja kulud, kohtu otsustus sisaldub määruse põhjendustes.
Kuna ringkonnakohus ei tee menetlust lõpetavat lahendit, ei ole käesolev määrus edasikaevatav tulenevalt TsMS § 696 lg 3 (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-46-14 p 11). /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm Ande Tänav kohtunik kohtunik 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale