Obsah (4)

§ 204§ 29§ 69§ 23

4-25-3719 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. märts 2026, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-25-3719 (233025003221) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtu

) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, 155–156 maakohus otsustas:

1. Jätta menetlusaluse isiku Vadim Kassatkini kaebus rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 26.09.2025 väärteomenetluse otsus nr 2330,25,003221 muutmata.
2. Kohtuvälise menetleja otsusega Vadim Kassatkinile KarS § 218 lg 1 järgi määratud rahatrahv 344 eurot tasuda 45 päeva jooksul vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole, märkides ära kohustusliku viitenumbri XXX. 1 4-25-3719
3. Valitud esindaja tasu 1054 eurot jätta Vadim Kassatkini enda kanda.

§ 204

lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole 45 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus on tehtud kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (18.03.2026), tasunud rahatrahvi täies ulatuses, saadab kohtuväline menetleja kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Edasikaebekord Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Narva kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis ning etoimiku kaudu alates

1. aprillist
2. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Asjaolud ja menetluskäik
3. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Olga Timukova koostas 29.08.
4. a väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2330,25,003221 V. Kassatkini osas selle eest, et tema, 14.08.
5. a kell 15.12 XXX pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu, mis seisnes selles, et V. Kassatkin viskas kivi vastu sõiduki Porsche Cayenne registreerimismärgiga XXX esiklaasi, mille tulemusel esiklaasil ning esikapotil on tekkinud mõlk. Oma tegevusega isik pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja suhtes ning tekkis materiaalne kahju sõiduki omanikule C.N-ile summas 300 eurot. Nimetatud tegevusega rikkus V. Kassatkin väärteoprotokolli kohaselt KarS § 203 lg 1, pannes sellega toime KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
6. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna menetlusgrupi III uurija Aljona Denissova poolt 26.09.
7. a koostatud väärteootsusega karistati V. Kassatkini nimetatud rikkumise eest KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 43 trahviühiku ulatuses, s.o summas 344 eurot.
8. Viru Maakohtule 13.10.2025 esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja kaitsja Politsei- ja Piirivalveameti 26.09.
9. a otsuse nr 2330,25,003221 tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaitsja seisukohal on süüteo kvalifikatsioon ebaselge ja otsuses nimetatud tõendid tegu ei kinnita. Kokkuvõtvalt teokirjeldus on ebapiisav koosseisu tuvastamiseks või alternatiivselt ei vasta koosseisu tunnustele. Ebaselge on ka kahjusumma määramise põhjendus. Koosseisulised asjaolud (vara kahjustamine ja kahju) ei ole tõendatud; väärteoprotokolli ja otsuse sisunõuded (

§ 69

) on täitmata, sh puudub kahju tõend; videolõik ei kinnita teokirjeldust.

§ 29

lg 1 p 1 järgi lõpetatakse väärteomenetlus siis, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Väärteokoosseisu tunnuste tuvastamine isiku käitumises eeldab menetleja kontrolli, kas teo asjaolud vastavad süüteokoosseisu kirjeldusele (vt nt RKKKo 3-1-1-66-08, p 11). Samuti on väärteomenetluse lõpetamine

§ 29

lg 1 p 1 järgi vältimatu siis, kui väärteoprotokoll või kiirmenetluse otsus on koostatud nii puudulikult, et see ei võimalda menetlusalusel isikul enda kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle 2 4-25-3719 omistada (vt nt RKKKo 3-1-1-34-14, p-d 9, 15 ja 17). Kaebaja seisukohal esinevad mõlemad menetluse lõpetamise põhjendused. Kohtuistung 16.03.2026

1. Kohtuistungil märkis menetlusalune isik, et ta ei tunnista süüd talle etteheidetavas väärteos. Tal ei olnud kavatsust rikkuda autot. Trepikoja ees vedelesid juba mitu päeva linnutiiva jäänused (verised suled) ja ta viskas need trepikoja ette pargitud autode vahele.
2. Kaitsja tõi välja, et video ei anna ülevaadet sündmusest. Ei ole näha, mida visati. Isegi juhul kui tegu oleks kiviga, on kaheldav, et selle tegevusega võidi kahjustada sõidukit. Igasugune käe liigutus sõiduki suunas ei ole karistatav. Käesoleval juhul, on kõige tähtsam tuvastada, kas sõiduk oli kahjustatud või mitte. Video ei kinnita, et sõidukit oleks visatud kiviga. Kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kaitsja toetab kaebust ja palub see rahuldada.
3. Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja märkis, et otsuse tühistamiseks puudub alus ning ei tuvastanud ka väärteomenetlusega seotud rikkumisi. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole menetlusaluse isiku väide sule viskamise kohta usaldusväärne. Kohtuvälise menetleja esindaja palub jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata ning menetluskulud V. Kassatkini kanda. Kohtu seisukoht
4. Kohus, viinud läbi tõendite kohtuliku uurimise, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid ja analüüsinud neid kogumis, samuti kuulanud ära poolte seisukohad, jõudis järeldusele, et isiku süü on väärteo toimepanemises täielikult tõendamist leidnud. Kohus on seisukohal, et asjas kogutud tõenditega on kinnitust leidnud V. Kassatkin poolt väärteoprotokollis kajastatud väärteo toimepanemine.
5. Praegusel juhul puudub täielikult vaidlus selles, et väärteoprotokollis nimetatud ajal väljus V. Kassatkin trepikojast ja kõndis XXX kortermaja ette pargitud sõiduki Porsche Cayenne (reg-märk XXX) suunas. Kuivõrd menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused on nendes aspektides kokkulangevad ja kooskõlas ka videosalvestistelt nähtuvaga, saab pidada neid selles osas usaldusväärseteks. Kohtu hinnangul on kõik asjas kogutud kirjalikud tõendid lubatavad.
6. Kaitsepositsioonist lähtuvalt on vaidlus selles, kas V. Kassatkin viskas sõidukit Porsche Cayenne kiviga või muu kõva esemega, mis saaks kahjustada autot ning kas selle tegevuse tagajärjel tekkisid sõidukile kahjustused.
7. KarS § 218 lg 1 kajastab viitelist süüteokoosseisu. See ei sätesta iseseisvana sellist süüteokoosseisu, nagu varavastane süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise õiguse vastu. Teokirjeldusele vastav süüteokoosseis tuleb leida karistusseadustiku varavastaste süütegude peatükist. V. Kassatkinile on väärteoprotokollis tehtud etteheide asja rikkumise tunnustel, kui tekitatud kahju jääb alla olulise kahju määra. Seega tuleb antud juhul kindlaks teha, kas V. Kassatkinile etteheidetav tegu vastab KarS § 218 lg-s 1 kirjeldatud asja rikkumise koosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Objektiivsete tunnuste kohaselt seisneb asja rikkumine võõra asja kahjustamises, millega tekitati kahju. Koosseisutüübilt on asja kahjustamine tagajärjedelikt. Võõras on selline vallasasi, mis ei ole AÕS § 68 tähenduses teo toimepanija omandis. Subjektiivselt eeldab asja kahjustamine süüdlase tahtlust nii teo asjaolude kui tagajärje suhtes. Süütegu on toime pandud vähemalt kaudse tahtluse vormis. 3 4-25-3719
8. Ilmne on, et auto oli V. Kassatkini jaoks võõras. Asjaolu, et sõidukile on tekkinud kahju, kinnitavad sõidukist tehtud fotod (lk 25-26) ning kohtuistungil asja juurde lisarud Carglass 15.08.2025 pakkumus nr XX. Kohus peab nimetatud dokumenti lubatavaks tõendiks, kuna see on koostatud otsuses märgitud sõiduki kohta ning vahetult pärast protokollis ja otsuses märgitud aega. Oluline on tähele panna, et sõiduki esiklaasil on näha klaasikahjustus – täke (lk 26). Kogu töö ja materjali maksumuseks on hinnapakkumise järgi 3024,92 eurot. Asja rikkumise või hävitamise tuvastamisel on KarS § 218 lg-s 4 märgitust tulenevalt vajalik, et oleks tuvastatav, et süüteoga põhjustatud kahju jääks alla olulise kahju piirmäära, milleks KarS § 121 p 1 kohaselt on 4000 eurot. Asjaolu, et sõidukil oli omavastutusega kaskokindlustus, ei muuda seda, et sõidukile tekkis kahju, mille kõrvaldamine nõuab selle omanikult kulutuste tegemist. Samuti ei oma asjas tähtsust see, kas sõiduki omanik on kindlustusjuhtumist teatanud ja kas autoklaas on käesolevaks ajaks vahetatud.
9. Kõige objektiivsemalt väärteomaterjalide hulgas. kajastab sündmuse käiku videosalvestis, mis paikneb
10. Esitatud videosalvestisest nähtub, et meessoost isik teeb liigutuse, nagu viskaks ta midagi tunnistaja C.N-ile kuuluva sõiduki suunas. Kaebuse esitaja ei eita, et videol on kujutatud just tema tegevust. Tuleb nõustuda kaitsjaga, et videolt ei ole näha, mida täpselt visati ega kuhu visatud ese täpselt tabas. Siiski, lähtudes tuvastatud kahjustustest ja nende avastamise ajast (vahetult pärast videos fikseeritud tegevust), järeldab kohus, et visatud ese oli piisavalt raske ja kõva ning tabas just sõiduki kapotti ja klaasi. Seetõttu on kaebuse esitaja versioon, et ta viskas linnusulgi ega visanud neid sõiduki klaasi pihta, vaid selle kõrvale, eluliselt ebausutav.
11. Kohus leiab, et antud juhul oli sellise käitumise ajendiks isikutevaheline konflikt, mida on kirjeldanud nii kaebuse esitaja kui ka sõiduki omanik C.N.
12. Arvestades V. Kassatkini käitumisakti, on tema tegevus põhjuslikus seoses sellega, et sõiduki esiklaas ja kapott said kahjustada. Seejuures on auto kasutuskõlblik, seega pani ta toime võõra asja rikkumise, põhjustades varalise kahju. Selliselt on V.Kassatkin oma käitumisega täitnud KarS § 218 lg 1 süüteokoosseisu. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et V. Kassatkini poolt on tekitatud varaline kahju väiksemas summas kui 4000 eurot, selline tegu vastab KarS § 218 lg-s 1 kirjeldatud väärteole. Kohus leiab, et protokollis ja otsuses märgitud teo kvalifitseerimine ka KarS § 203 järgi on üleliigne, kuna väheväärtusliku eseme kahjustamise korral ei ole sellele sättele tuginemine vajalik ning piisab kvalifitseerimisest KarS § 218 lg 1 järgi. Samas ei ole selline kohtuvälise menetleja viga aluseks kaebuse rahuldamiseks.
13. Tuleb ka KarS § 218 süüteokoosseisu subjektiivse külje juures tuvastada vähemalt kaudne tahtlus kõigi objektiivse koosseisu asjaolude osas. Eespool leidis kinnitust, et auto oli V. Kassatkini jaoks võõras vallasasi. V. Kassatkin ka ilmselgelt teadis, et tegu on asjaga, mis pole tema omandis ning ta tegutses seega võõrast asja maast võetud objektiga visates kavatsetult. Asjas ei ole samas tuvastamist leidnud, et ta oleks tingimata soovinud sõidukile kahju tekitada, et see oleks olnud tema eesmärk. Ilmselgelt oli tegemist situatsiooniga, kus koristamisega rahulolematuse märgiks soovis ta C.N-i korrale kutsuda. Seega jättis ta tagajärje saabumise pigem juhuse hooleks. Visates autot nii, et selle tekkis klaasikahjustus esiklaasil ja kergem mõlk kapotil, pidi ta seega kahju tekkimist siiski võimalikuks pidama. Seetõttu pani V. Kassatkin asja rikkumise lõppastmes toime kaudse tahtlusega.
14. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud kohtu poolt tuvastatud asjaoludel puuduvad. 4 4-25-3719
15. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
16. Kohus uuris süüdistatavat iseloomustavate andmetena V. Kassatkin karistusregistri väljatrükki, mille kohaselt puuduvad tal kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused.
17. Varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, näeb KarS § 218 lg 1 karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.
18. Kohus viitab, et õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda keskmistest karistusmääradest, seejärel tuleb tuvastada süü suurust mõjutavad asjaolud ning selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära tuleb korrigeerida eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt (RKKKo 3-1-1-77-11, p 11). Kohus toob välja, et väärteo otsusest nähtuvalt ei ole kohtuväline menetleja tuvastanud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Praegusel juhul on kaebajale põhikaristusena määratud rahatrahv 43 trahviühiku ulatuses ehk summas 344 eurot, s.o oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmäära (150 trahviühikut). Kohtu hinnangul on V. Kassatkini süü keskmine. Määratud karistus arvestab tekitatud kahju suurust ning ka seda, et esmakordselt ei ole mitteolulise suurusega kahju tekitamisele põhjust rangelt reageerida. Kohus võtab süü suuruse hindamisel arvesse ka seda, et kaebaja on läbivalt väljendanud seisukohta, et ta ei ole seda väärtegu toime pannud ning ta on otsinud toimepandud rikkumisele õigustusi.
19. Nimetatud V. Kassatkini iseloomustavaid andmeid arvestades, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, süü suurust ning V. Kassatkini varasemate rikkumiste puudumist arvesse võttes leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahv on põhjendatud. Kohtu hinnangul on praegusel juhul kohane määratud karistus rahatrahv 43 trahviühiku ulatuses, s.o summas 344 eurot.
20. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 26.09.2025 otsuse nr 2330,25,003221 muutmata ja V. Kassatkini kaebuse rahuldamata.
21. Menetlusaluse isiku kaitsja esitas kohtule taotluse, milles taotleb hüvitada V. Kassatkini valitud kaitsjale makstud tasu 1054 eurot. Kaitsja poolt esitatud taotlus on esitatud õigeaegselt, s.o enne kohtu lahkumist nõupidamistuppa. Kuna aga kohus väärteomenetlust

§ 29

lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel ei lõpeta ja kaebus jääb rahuldamata, puuduvad alused kaitsja taotluse rahuldamiseks (

§ 23) ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov Kohtunik 5