Obsah (9)

§ 407§ 444§ 405§ 5§ 230§ 173§ 162§ 174§ 178

act OÜ väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1056,10 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja Anzhela Ternikova; hagi D.M vastu võlgnevus

) § 407 lg-le 6 tuginedes jätta rahuldamata. 8. Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud.

§ 407

lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Käesolevas asjas on hageja taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul, kui kostja hagile ei vasta. Kostja ei ole hagile kohtu määratud tähtajaks vastanud, mistõttu on formaalselt täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused

§ 407lg 1 tähenduses.

Samas leiab kohus, et hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja esitatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sellisel juhul ei saa kohus

§ 407

lg 6 kohaselt teha tagaseljaotsust hagi rahuldamiseks, vaid lahendab asja sisulise otsusega. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses ning piirdub

§ 444

lg 2 alusel kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ning nende tõendite märkimisega, millele kohtu järeldused tuginevad. Kohus selgitab, et

§ 405

lg 1 p 5 kohaselt võib lihtmenetluse korral kalduda kõrvale seaduses sätestatud tõendite esitamise ja kogumise vorminõuetest ning tunnustada tõendina ka seaduses otseselt nimetamata tõendusvahendeid, sealhulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Lisaks ei pea maakohus lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu menetlusosalise mõne väitega, ega analüüsima kõiki tõendeid või selgitama, miks mõnda tõendit ei arvestata (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16).

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid ESTO AS ja kostja
2. detsembril 2020 krediidilepingu nr 27111257576, mille järgi sai kostja kasutusse limiiti 2400 eurot. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 tähenduses. VÕS § 403 4 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS § 4034 lg-st 6 võib krediidiandja tarbijaga lepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
3. Hageja on hagiavalduses selgitanud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Krediiditaotluse kohaselt märkis kostja oma igakuiseks sissetulekuks 1 600 eurot, kuid krediidiotsuse tegemisel kasutati Pensionikeskuse andmeid, mille kohaselt kostja sissetulek oli 604,36 eurot. Krediidiandja arvestas ka kostja finantskohustusi ja majapidamiskulusid, kohaldades finantskohustustele 100 eurot ja majapidamiskuludele 215,30 eurot, kuigi kostja esitas enda finantskohustusteks 50 eurot ja majapidamiskuludele 100 eurot. 3 Lisaks teostati päringud creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse ning kasutati AS Creditinfo krediidiskoori. Kogutud andmete analüüsi ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel järeldas krediidiandja, et kostja on krediidivõimeline ning tõenäoliselt suudab krediiti tagasi maksta. Krediidiandjal oli andmete kogumise ja analüüsi käigus tekkinud põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud tingimustel. Seetõttu leiab hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.
4. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (Euroopa Kohtu otsus C-679/18 p 18, C-495 p 17). Kohus on seisukohal, et krediidi andmisel on krediidiandja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediiti lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab toimima krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Hindamisel tuleb arvestada kõiki krediidiandjale teadaolevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada tarbija suutlikkust krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta, sealhulgas tarbija varalist seisundit, regulaarset sissetulekut, muid finantskohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Hindamistoimingute ulatus peab olema proportsionaalne tarbija kohta olemasolevate andmete, tarbijakrediidilepingu tingimuste ja võetava rahalise kohustuse suurusega ning krediidiandja peab järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 sätteid (VÕS § 4034 lg 2). Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks pidi krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 kohaselt küsima vajalikku teavet tarbijalt, kasutama asjakohaseid andmeallikaid ning kontrollima mõistlikul viisil tarbija esitatud andmete õigsust (VÕS § 4033 lg 4 ja KAVS § 50 lg 3–4). Kohtupraktika rõhutab, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete alusel, vaid krediidiandja peab tõendama, et kogutud teave võimaldab tarbija krediidivõimelisust adekvaatselt hinnata (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18).
5. Hagiavalduse ja esitatud tõendite põhjal leiab kohus, et krediidiandja ei ole täitnud VÕS § 4034 lg 2–3 kohast kohustust hinnata kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel tugineti üksnes kostja enda esitatud andmetele, Pensionikeskuse andmetele sissetuleku kohta ning maksehäireregistrite teabele. Kohtule ei ole esitatud tõendeid krediidiandja poolt tehtud päringute või kontrollide kohta, esitatud on üksnes krediidiandja enda andmebaaside väljavõtted. Krediidiandja ei küsinud kostjalt pangakonto väljavõtet, mis oleks võimaldanud kontrollida esitatud andmete õigsust ja kostja tegelikke finantskohustusi. Kohtupraktikas on selgitatud, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest pangakonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised ajaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1). Samuti oli krediidiandjale teada, et kostja esitas krediiditaotluse täitmisel ebatäpsed andmed – kostja märkis igakuiseks sissetulekuks 1 600 eurot, samas kui Pensionikeskuse andmed näitasid 604,36 eurot. Arvestades eeltoodut, ei saanud krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt veenduda, et kostja on krediidivõimeline. Sellest tulenevalt rikkus krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet tarbijaga krediidilepingu sõlmimisel.
6. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Kui vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, kohaldatakse VÕS § 403 4 lg 7 ning VÕS § 94 intressimäära, vähendades 4 vajadusel muid tasusid ning jättes tarbijal tasumata krediidiandjale kuuluvad lisakulud. Krediidiandja peab seejärel tagasimaksed ümber arvutama, arvestades intressimäära ja muudest kuludest tulenevat vähendust.
7. Vastuseks kohtunõudele hageja oma nõuet ei täpsustanud, ega esitanud VÕS § 403 4 lg 7 kohast ümberarvestust. Hageja on märkinud, et juhul, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet piisaval määral järginud, tuleb lugeda hageja nõue tasutuks kostja poolt.
8. Kohus selgitab, et hageja seisukoht, et nõue tuleks lugeda tasutuks kostja poolt, ei asenda kohustust esitada oma nõude õiguslikku põhjendust ja tõendeid.

§ 5

lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja tõendamiskohustus

§ 230

lg 1 kohaselt tähendab, et hageja peab esitama selge ja arusaadava ümberarvutuse, millest ilmneb, millised maksed on pärast VÕS § 4034 lg 7 kohast korrigeerimist sissenõutavaks muutunud. Ilma sellise korrektse ümberarvutuseta, mis arvestaks vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevaid piiranguid, ei saa kohus hinnata, millised summad on tegelikult sissenõutavad. Seega on hagi sellisel kujul ebaselge ja tõendamata ning kohtul ei ole võimalik seda isegi osaliselt rahuldada (TlnRnKm, 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.2).

1. Kohus on seisukohal, et kuivõrd hageja esitatud andmete alusel ei ole krediidiandja vastustundliku laenamise põhimõtet järginud ja hageja ei ole ka hoolimata kohtunõudest esitanud VÕS § 4034 lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, on kohus seisukohal, et hageja nõuded on ebaselged ja õiguslikult põhjendamata. Kohtul ei ole võimalik hagiavalduses esitatud andmete põhjal hageja nõudeid ka osaliselt rahuldada. Sel põhjusel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173

lg 1).

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastavalt

§ 174

lg 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 18. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kuivõrd kostja ei ole menetluses osalenud, puuduvad kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. 19.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama sätte teise lõike järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 5 Triin Niinemets kohtunik 6