← Eesti

2-25-119320/3

Obsah (6)§ 661§ 486§ 430§ 428§ 432§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2025, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-119320 Tsiviilasi Credit.ee OÜ hagi SuurEhitus OÜ ja A.B. võ

§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 3. Tulenevalt

§ 661lg-st 4 välistavad pooled määruskaebuse esitamise õiguse.

  1. Pooled paluvad kohtul kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-119320.“ Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-
  2. Jätta kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud poolte endi kanda. Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Credit.ee OÜ esitas
  4. augustil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse SuurEhitus OÜ-lt ja A.B.-lt 4650 euro 77 sendi saamiseks. Kohus tegi
  5. augustil 2025 võlgnikele makseettepaneku, mis on võlgnikule SuurEhitus OÜ
  6. augustil 2025 aadressil XXX ja võlgnikule A.B.
  7. augustil 2025 aadressil XXX kätte toimetatud. Pooled esitasid kohtule
  8. augustil 2025 kirjaliku kompromisslepingu. Seoses kompromisslepingu esitamisega lõpetas kohtunikuabi
  9. augusti 2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2 2-25-119320
  10. Kohus leiab, et kuivõrd Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab käsitleda hagiavaldusena ja pooled on käesolevas tsiviilasjas esitanud kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu, siis on põhjendatud tsiviilasi menetluse võtta tsiviilkohtumentluse seadustiku (

) § 372 lg 1 kohaselt. 3.

486 lg 1 p 3 kohaselt jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu.

§ 486

lg 3 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

§ 430

ja § 431 sätestatu kohaselt.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

4. Kohus asub seisukohale, et poolte kokkulepitu vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled kinnitasid, et mõistavad kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi. 5.

§ 432

sätestab, et hageja ei saa menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Praegusel juhul on menetlusosalised määruskaebuse esitamise välistanud. 7.

§ 168

lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.