) § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab, et
1 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Käesoleval on kohus seisukohal, et hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole võimalik hageja soovitud eesmärki saavutada ka siis, kui hagiavalduse puudused kõrvaldada, sest hagejal puudub õigus olla kohtumenetluses menetlusosaliseks. Seega kohus ei määra hagejale tähtaega hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
Kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest. 5. Kohus jätab menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd hagiavaldust ei ole menetlusse võetud ja kostja ei ole asja menetluses osalenud, ei saa kostjal olla menetluskulusid. Määrab, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 6.
lg 4 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub 2 2-25-646 avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, siis loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldust ei ole olnud kohtu menetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Külli Puusep kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.