) § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamine kohtu poolt kompromissiga võtab hagejalt õiguse pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle, ja et kompromiss vastab nende vabalt kujunenud tahtele. Poolte esindajad kinnitavad, et nende volitused on kehtivad ning sõlmitava kompromissiga ei riku nad enda kohustusi. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 245 eurot ning vastav summa kanda Osaühing Q pangakontole XXXXXXXX AS-s Swedbank. Pooled paluvad asendada avalikult kättesaadavas kohtulahendis poolte ja esindajate andmed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada avalikult kättesaadavas kohtulahendis ühegi poole ega esindaja isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Pooled on kooskõlas
lg-ga 4 kokku 2 leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises selliselt, et käesoleva kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse ühe kalendripäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada. 5.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. VÕS § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. 6.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
7. Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss
Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtul ei ole seetõttu vajadust selgitada täiendavalt kompromissi tulemusel tekkivaid õiguslikke tagajärgi. 8.
lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul on pooled kokku leppinud, et kostja hüvitab hagejale 50% õigusabikuludest, s.o 652,50 eurot (õigusabikulu KM-ta 1305 eurot : 2) ning hageja loobub kostja vastu juba tekkinud menetluskuludest kompromissis märgitust suuremas ulatuses. 9. Järgnevalt lahendab kohus hageja taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
lg 2 esimese lause alusel asendab kohus menetlusosaliste nimed initsiaalide või tähemärkidega ega avalikusta kohtulahendi avalikustamisel nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. 12.
lg 4 järgi võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. 3 (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.