Obsah (10)

§ 630§ 442§ 187§ 444§ 468§ 168§ 174§ 138§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-24-15003 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2024. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja numbe

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

1 Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

KOHTU SEISUKOHT 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. 2. Kostja on võtnud vastuses hageja nõude õigeks. Kohus teeb hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kohus sõnastab kohtuotsuse resolutsioonis hageja nõude ümber, et vajalikud registritoimingud saaks tehtud. 3.

§ 444lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

4. Vastavalt

§ 468

lõike 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. Menetluskulud 5. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus

§ 168

lg-st 6 ning rahalise suuruse kindlaksmääramisel

§ 174

lg 1.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

1. Poolte vahel on vaidlus selles, kelle kanda peaksid jääma menetluskulud. Hageja leiab, et need peaksid jääma kostja kanda. Kostja on seevastu seisukohal, et hageja kanda kuna kostja on võtnud hagi esimesel võimalusel pärast seda, kui Axxxxx Vxxxxxx pärandvara pankrotimenetluses osalevad võlausaldajad selle kooskõlastanud on, õigeks.
2. Kohus leiab, et kuigi kostja on võtnud hagi õigeks, on kostja siiski oma käitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks, seega tuleb menetluskulud

§ 168lg 6 alusel jätta kostja kanda.

8. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1300 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 1720 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista. 9.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud kohtukulud.

10. Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest (RLS), mille § 59 lg 4 kohaselt tuleb mittevaralise nõudega hagilt tasuda riigilõivu 420 eurot. Hageja on nõutud summas riigilõivu tasunud, seega on põhjendatud kostjalt menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv. 11.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja lepinguline esindaja on osutanud kohtumenetluses õigusabi 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot (ilma käibemaksuta).
2. Kostja on seisukohal, et põhjendatud ajakulu suurus on 5 töötundi. Samuti leiab kostja, et tunnitasu 130 eurot võiks olla põhjendatud advokaadist lepingulise esindaja puhul.
3. Arvestades asja sisu ja lepinguliste esindajate keskmist tunnitasu määra on juristi tunnitasu 130 eurot mõistlik ja põhjendatud. 2
4. Kohus ei pea vajalikuks lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel anda detailset hinnangut iga üksiku menetlustoimingu kulude põhjendatusele, küll aga peab vastaspooltelt väljamõistetava lepingulise esindaja kulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Seega ei analüüsi kohus igale menetlustoimingule kulutatud ajakulu eraldi vaid hindab kogumis, kas kulud on

§ 175lg 1 kohaselt olnud vajalikud ja põhjendatud.

1. Arvestades asja sisu ja mahtu leiab kohus, et hagiavalduse koostamise ajakulu on põhjendatud 3,5 tunni ulatuses, kohtumääruse ja kostja õigeksvõtu avaldusega tutvumine 0,5 tunni ulatuses ning menetluskulude nimekirja koostamine 1 tunni ulatuses. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 5 tunni ulatuses.
2. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1070 eurot (420 + 650).
3. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal

§ 177

lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest alates kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 3