Obsah (14)

§ 4034§ 108§ 8§ 76§ 82§ 416§ 406§ 4062§ 94§ 403§ 101§ 113§ 415§ 1132

Tsiviilasi nr 2-24-17035 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 9. juuni 2025. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-17035 Tsivii

§ 4034

lg 7 järgse ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et laenuandja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kostja sai lepingu alusel laenu kokku 10 000 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 3143,11 eurot. Seega tuleb kostjal tagastada lepingu alusel saadud 6856,89 eurot.

1. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 22.02.2022 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja osamaksetega võlas.
2. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude

§ 108lg 1 kohaselt.

15.04.2025 seisuga on sissenõutavaks muutunud põhiosa 7314,67 eurot, kostja on tasunud põhiosa katteks 3143,11 eurot seega võlgnevuses on 4171,56 eurot. Kostja on seega tagasimaksetega viivituses alates

1. osamaksest 15.10.
2. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 4171,56 eurot kohtuotsuse jõustumisest intressimääraga võrdses määras 8,90% aastas. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed TsMS § 369 alusel summas 2685,33 euro vastavalt graafikule maksetähtpäevale järgnevast päevast ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 8,90% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni graafiku alusel. KOSTJA VASTUS HAGILE (dtl 68, 136, 140)
3. Kostja nõuet ei aktsepteeri, kuna eelnevate aastate jooksul ei ole keegi tema poole pöördunud meeldetuletuste, teavituste ega infoga ning kolme viimase aasta jooksul ei ole ta mingeid laene võtnud. Kostjale jääb arusaamatuks, miks esitati nõue sellise viivitusega, vahetult enne aegumistähtaega.
4. Kostja leiab, et hagi on tema maksevõimetuse tõttu perspektiivitu või aegunud. Kostja on 5 lapse kasvatamise tõttu madala sissetulekuga pensionär, kellel muud sissetulekud puuduvad ning uuesti tööle asumiseks puudub motivatsioon. Kostja pensionist tehakse kohtutäituri poolt mahaarvestusi õigeaegselt esitatud nõuete katteks, pangakontod on suletud, kodu on äravõetud. KOHTU SEISUKOHT
5. Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
6. Kostja on sisuliselt esitanud aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 järgi muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.
7. Inbank AS-i ja kostja (endise nimega Kärt J.I) vahel 24.02.2020 sõlmitud auto24 laenulepingust nr L89003418720 (dtl 23-25) ja maksegraafikust ning 16.06.2021 muutmise lepingust (dtl 16-17) ning maksegraafikust nähtuvalt tuli laenusumma tagastada 61 kuu jooksul igakuiste osamaksetena hiljemalt 15.07.
8. Pooled on sõlminud tarbijakrediidilepingu võlaõigusseaduse (

) § 402 mõistes. 18.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 82

lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 19. Lepingu tingimuste p 9.5 näeb muuhulgas ette, et laenuandjal on õigus leping ette teatamata üles öelda ja nõuda lepingust tulenevate maksete tasumist, kui klient ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat osamakset.

§ 416

lg 1 kohaselt võib 3 krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. 20. Asja materjalidest nähtuvalt on laenuandja 04.02.2022 edastanud kostjale hoiatuse (dtl 38), millest nähtuvalt on kostjal tasumata 555,48 eurot ehk siis kolme kuu osamaksed, intress, lepingu haldamisega seotud kulu ja viivis ning meeldetuletuskirjade tasu ning tulenevalt lepingu p 9.5 ja

§ 416

lg 2 on krediidiandja andnud kostjale 14 päeva kirja saatmisest võlgnevuse tasumiseks ning hoiatanud, et kui kostja võlgnevust tähtaja jooksul ei tasu, siis ütleb laenuandja lepingu üles. Laenuandja on 22.02.2022 edastanud kostjale lepingu ülesütlemise teate (dtl 40), seega on leping loetud ülesöelduks samast kuupäevast. 21. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemise eeldused olid täidetud (kostja oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamaksega ning krediidiandja andis tähtaja võla tasumiseks) ning hagejal oli õigus öelda leping üles, muutub lepingu ülesütlemisega kohustus

§ 82

lg 7 kohaselt sissenõutavaks ning krediidiandjal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

1. Seega algas kolmeaastane aegumistähtaeg TsÜS § 147 lg 1 järgi 23.02.2022, mil tagastamata laen ja kõrvalnõuded muutusid sissenõutavaks. Hageja esitas kostja vastu laenulepingust tuleneva võla saamiseks hagi kohtule 08.11.
2. TsÜS § 160 lõike 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kuna hagiavalduse esitamisega aegumine peatus, ei ole kolmeaastane aegumistähtaeg möödunud ning haginõue ei ole aegunud.
3. Tarbijakrediidilepingu puhul tuleb kohtul kontrollida, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas ja kas on krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). 24.

§ 4062

lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 25. Algse lepingu krediidikulukuse määr oli 9,96% aastas ja muudetud lepingul 10,18% aastas. Lepingute sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31.11.2019 seisuga 20,61% aastas ja 31.11.2020 seisuga 20,09%. Seega ei ületanud lepingutes märgitud krediidikulukuse määrad Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning lepingud ei ole

§ 4062lg 3 järgi tühised.

26.

§ 4034

lg 1 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Mõlema sätte lõigete 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. 4 27.

§ 4034

lg 3 teine lause näeb ette, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega lasub ka kostjal kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed krediidivõimelisuse hindamiseks ning krediidiandja võib neist lähtuda. Samas ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida. 28.

§ 4034

lg 13 järgi tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja.

1. Hageja on seisukohal, et vastustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning on esitanud kohtule kostja esitatud laenutaotluse (dtl 67), millest nähtuvalt on kostja lepingu muutmise taotlemisel märkinud oma igakuiseks sissetulekuks 1500 eurot ja kohustuste suuruseks 0 eurot. Taotluses esitatud andmetest nähtuvalt ei ole kostja märkinud andmeid oma tööandja kohta ning on ülalpeetavate arvuks märkinud
2. Algselt laenutaotlust kohtule esitatud ei ole. Kuigi tarbijal lasub kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ei tähenda see seda, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida, vajadusel lasta täpsustada või küsida andmeid juurde.
3. Hageja on hagis märkinud, et on teinud Pensioniregistrist päringu ning selle tulemusest nähtub, et kostja sissetuleku suuruseks 670,66 eurot. Seega kui kostja esitatud andmetes ja laenuandja tehtud päringute tulemusel saadud andmetes on ebakõlad, tulnuks laenuandjal küsida kostjalt täiendavat teavet ja selgitusi ning pangakonto väljavõtet, et veenduda andmete vastavuses. Kuigi hageja on selgitanud, et on teinud päringud ka maksehäireregistrisse ja maksehäireid ei esinenud, nähtub kohtule esitatud taust.ee väljatrükist (dtl 44), et see on tehtud seisuga 08.11.
5. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et laenuandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja analüüsinud üksnes kostjalt endalt saadud ja taotluse vormil küsitud teavet. Muid andmeid sh pangakonto väljavõtet, millest nähtuks kostja majanduslik seis ja sissetulekute ning kohustuste suurus, kostjalt küsitud ei ole.
6. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul nõuda krediiditaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda krediidi taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Seega pole võimalik järeldada, et kostja varaline seisund ja krediidivõime oleks enne laenu andmist kindlaks tehtud. Asjaolu, et kostja on algselt st ligi aasta laenumakseid tasunud, ei anna alust järeldada, et tegelikkuses oli võetud laen talle ka majanduslikult jõukohane. 33.

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

1. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et laenuandja on rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet, kuna on jätnud laenutaotluse puhul kostja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamata.
2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning

§ 4034

lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks

§ 94

lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt

§ 4034lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja 5 tagasimaksed ja tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. 36. Alternatiivselt on hageja esitanud kohtule 17.03.2025 ja 08.05.2025 täpsustatud arvestuse

§ 403⁴ lg 7 tähenduses, mis on kostjale kättetoimetatud 22.03.2024 ja 12.05.2025.

Hagi ja tagasimaksete arvestuse kohaselt on kostja teinud hagejale makseid kokku 3143,11 eurot, mis tuleb arvestada põhiosa katteks.

1. Algse lepingu järgi tuli kostjal tasuda igakuised osamaksed alates 15.03.2020 kuni 15.02.2026 ning 16.06.2021 muudetud lepingu järgi tuli kostjal tasuda igakuised osamakseid alates 15.07.2021 kuni 15.07.2026 ning osamakse koosnes põhiosast ja intressist, mis olid igakuiselt muutuvas suuruses ning haldustasust, mille suuruseks oli 2,50 kuus. Ajavahemikul 16.06.2021 kuni 15.10.2021 oli põhiosa maksete osas maksepuhkus ja neid tasuma ei pidanud.
2. Hageja esitatud tagasimaksete arvestusest (dtl 175-179, 180-181) nähtuvalt on kostja teinud ajavahemikul 11.03.2020 – 18.10.2021 makseid (mis on lisaks põhiosale arvestatud mh lepingutasu, viivise, intressi ja haldustasu katteks) kokku 3143,11 eurot. Kui arvestada kogu tasutud summa lepingu järgses graafikus märgitud põhiosa maksete katteks, siis jäi kostja võlgnevusse alates 15.10.2022 osamaksega. Seega ei olnud hagejal

§ 416lg 1 kohaselt õigust lepingut üles öelda 22.02.2022.

39. Samas arvestades lepingu maksegraafikujärgsete põhiosamaksete suurust oli hagi esitamise ajaks kostja võlgnevuses ligi kahe aasta osamaksed ning kuigi hageja ei ole teavitanud kostjat lepingu ülesütlemisest nii nagu seda näeb ette

§ 416

lg 1, saab kohtu hinnangul lugeda lepingu ülesöelduks hagiavalduse kättesaamisega, sest selle sisust on aru saada, et leping on lõppenud ning kostja on ka ise kinnitanud, et raha tal ei ole ning mingitki huvi ega soovi lepingu täitmiseks. Kuna kohus leidis, et lepingu võib lugeda lõppenuks hagiavalduse kättesaamisega, sest võlgnevuse tõttu võis hageja lepingu üles öelda, on kogu lepingust tulenev põhiosa laenu jääk muutunud sissenõutavaks. 40. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale kogu laenu jääk 6856,89 eurot (10 000-3143,11) ning muid tasusid sh sissenõudmiskulusid kostja ei võlgne. 41.

§ 101

lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 42. Riigikohus on leidnud, et

§ 415

lg 1 esimene lause viitab ka

§ 113lg 1 kolmandale lausele.

Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad

§ 415

lg 1 ja

§ 113

lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.01.2009 otsus nr 3-2-1-120-08, p 12).

1. Hageja nõuab viivist intressimääraga samas suuruses ning juhul kui kohus tuvastab vastustundliku laenamise rikkumise, siis nõuab hageja viivist võlgnevatavalt summalt alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ning viivis tuleb välja mõista alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
2. Hageja on saatnud kostjale 24.01.2023, 23.02.2023 ja 28.03.2023 meeldetuletuskirjad (dtl 45-57) võlgnevuse kohta ja palub nende hüvitamist

§ 1132lg 2 p 2 alusel.

Kuna sellel ajal ei saanud lepingut lugeda ülesöelduks, ei ole sissenõudmiskulude nõue põhjendatud.

1. Kuigi kostja on selgitanud, et majandusliku olukorra tõttu ei ole tal võimalik võlga tasuda, ei ole kostja esitanud ka taotlust otsuse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Kohus möönab, et 6 võlgade tasumine võib olla majanduslikult keerukas, kuid ainuüksi see fakt ei annaks alust otsuse täitmist ajatada isegi siis, kui kostja oleks sellekohase taotluse esitanud.
2. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 6856,89 eurot ja sellelt arvestatav viivis 8,90% aastas põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. MENETLUSKULUD
3. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, tuleb menetluskulud TsMS § 163 lõike 1 alusel jätta 66% ulatuses kostja kanda ning 34% ulatuses hageja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
5. Hageja menetluskulud on kokku 1685 eurot, millest riigilõiv on 840 eurot ja lepingulise esindaja kulud 845 eurot (ilma käibemaksuta).
6. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 11 312,78 eurot tasuda riigilõivu 840 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist kuulub hageja tasutud riigilõiv vastavalt menetluskulude jaotusele kostja poolt hüvitamisele.
7. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
8. Hagejat esindas menetluses jurist Sigrid Rahkema, kes vastab TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele ning on osutanud kohtumenetluses õigusabi 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 169 eurot (ilma käibemaksuta).
9. Arvestades, et kohtupraktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu, milleks on 180 eurot koos käibemaksuga ja ilma käibemaksuta, leiab kohus, et hageja esindaja (juristi) tunnitasu 169 eurot tunnis ilma käibemaksuta on käesoleva vaidluse sisu arvestades põhjendamatult kõrge, mistõttu peab kohus hageja esindaja põhjendatud tunnitasuks 110 eurot ilma käibemaksuta.
10. Arvestades nõude sisu ning menetlustoimingute hulka ja mahtu ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja ajakulu asja materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks, kostja vastusega tutvumiseks ja sellele seisukoha esitamiseks, lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamiseks ning ümberarvestuse esitamiseks on põhjendatud kokku 5 tunni ulatuses s.o summas 550 eurot (5 x 110). Hageja taotleb kulude hüvitamist ilma käibemaksuta, seega kuuluvad kulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.
11. Arvestades menetluskulude jaotust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 917,40 eurot (1390 eurost 66%).
12. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist

§ 113lõikes 1 teises lauses sätestatud määras otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik 7