2-24-15220/14

2-24-15220 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungisekretär Viivi Kalme Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.

1. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-15220 Tsiviilasi R.Z. hagi V.Z.-i vastu abielu lahutamise nõudes Hageja: R.Z. (isikukood: XXX; kase tn XXX-i XXX); e-post: Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: V.Z. (isikukood XXX; aadress: XXX-i XXX), e-post: Kohtuistungi toimumise aeg 48001, 48001, 11.11.2024, ärakuulamistoiming 12.11.2024 RESOLUTSIOON
2. Rahuldada R.Z. hagi V.Z.-i vastu abielu lahutamise nõudes.
3. Lahutada R.Z. ja V.Z.-i vahel 09.08.
4. a Tartus registreeritud abielu.
5. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisest.
6. Taastada R.Z. perekonnanimi „xxxxxxxx“.
7. Toimetada käesolev kohtuotsus kätte pooltele ja pärast jõustumist edastada poolte perekonnaseisukannetes muudatuste tegemiseks rahvastikuregistripidajale.
8. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Esitatud appellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik ja asjaolud 07.10.
9. a saabus kohtusse R.Z. hagi V.Z.-i vastu abielu lahutamise nõudes. Abielu 1 registreeriti 09.08.2014.a Tartu Maavalitsuses. Poolte abielulised suhted on lõppenud mitu aastat tagasi. Hageja on korduvalt palunud, et kostja nõustuks lahutusega, kuid kostja on abielu lahutamisele kategooriliselt vastu. Hageja ei jaksa enam iga päev elada pidevas hirmus, terroris ja näha, kuidas kostja tarvitab iga päev alkoholi. Hageja väitel on ta vaimse vägivalla ohver, vaimne vägivald on igapäevane ja selle all kannatavad ka poolte ühised lapsed. Hageja väityel andis ta abielu lahutamise avalduse kohtusse juba eelmisel aastal, kuid kostja lubaduste peale võttis selle tagasi, kostja lubas, et saavad lahutatud ilma kohtu sekkumiseta. Hageja kirjutab, et olukord on läinud järjest hullemaks, ta muretseb enda ja laste tervise pärast, mida põhjustab igapäevane alkoholi joomine ja vägivald kostja poolt. Hageja soovib abielu lõpetada enne kui juhtub midagi traagilist. Hageja soovib peale abielulahutust kanda perekonnanime xxxxxxxx. 08.10.
10. a võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja vastas hagile 11.10.
11. Kostja vastuses on kirjas, et ta tunnistab hagi ja võtab hagi õigeks. Kostja sooviks kasutada perelepitusteenust. Ta kahetseb tehtud vigu ja loodab ennast parandada, et pere jääks kokku. Kohus pidas tsiviilasjas kohtuistungi 11.11.
12. a, kuhu ilmus R.Z.. R.Z. helistas eile kostjale, et kohtuistungit meelde tuletada, kostja ütles, et ta peab tööl olema. Hageja arvates oli kostja purjus ja siis ta tööle ilmselt ei lähe. Hageja sõnul ei ela ta viimasel nädalal enam lastega kodus, kodus ei ole enam võimalik olla. Kostja on hageja asjad kapist välja tõmanud, laiali loopinud, puruks rebinud. Kostja arvates on hageja tema omand. Hageja soovib, et saaks abielu lahutatud, siis on tal rohkem kindlust, saab politsei kutsuda kui kostja vägivallatseb. Pärast seda kui kostja sai kriminaalkorras karistada, ei julge ta enam kätega kallale tulla nii, et tekivad sinikad. Kostja tarvitab iga päev alkoholi, joonuna alandab ja solvab hagejat laste ees. Lapsed kuulevad ja näevad seda, kutsuvad isa korrale, aga kostja ütleb, et see ei ole laste asi. Pooled abiellusid aastal 2014, juba enne elasid koos. Esimesed paar aastat olid ilusad. Viimased 6 aastat on elu muutunud väljakannatamatuks. Kostja ei ole kainena vägivaldne, kuid on agressiivne ikka. Kostja tarvitab alkoholi iga päev, nii kodus kui väljaspool kodu. Kostja töötab ehitusfirmas, läks tööle alles hiljuti. Hageja töötab hooldajana hoolekandeasutuses ja käib ka koolis, Paide Kutsehariduskeskuses. Hageja tunneb, et ta on nüüd tööl käies iseseisvam, ei sõltu ainult kostjast. Konflikt tekib kodus kergesti kui hageja midagi valesti ütleb, siis loobib kostja asju. Kostja viskas hagejat tassiga, käsi sai viga, hageja käis traumapunktis, see oli umbes 8 kuud tagasi. Hageja selgitab, et nüüd saadab mees talle sõnumeid lubadustega muutuda. Hageja on seda kuulnud juba aastaid. Ka eelmisel aastal esitas hageja kaks korda abielu lahutamise avalduse kohtusse, kuid loobus, sest mees lubas, et ta muutub, lubas perekonnaseisuasutusse lahutama tulla. Praegu on samamoodi, lubab, et muutub. Hagejale tundub, et mees arvab, et on hageja nii ära töödelnud, et hageja ei julge enam kohtusse lahutama minna. Kostja manipuleerib nii ka lastega. Kostja on süüdi mõistetud aastal 2020 vägivalla eest, talle pandi siis ka alkoholikeeld, kuid sellest ta kinni ei pidanud. Kostja meelest ei ole tema alkoholitarvitamine probleem. Vastuse kohtule aitas hageja koostada kostjal. Varem on hageja rääkinud kostjale perelepitusteenusele minekust, kostja on pidanud seda mõttetuks. Hageja ei soovi minna perelepitusse. Ta on ise püüdnud palju pere heaks teha, kuid ta ei usu, et perelepitaja suudab imet teha. Hageja arvates on nende abielusuhted lõppenud juba mitu aastat tagasi. Hageja peab selle all silmas, et neil ei ole enam kostjaga omavahelisi arutelusid, rahulikku suhtlemist, pere ülalpidamises kostja siiski mõnevõrra osaleb, nii 25%. Intiimsuhteid hageja talub pererahu huvides. Hageja kirjeldab 31.
13. toimunud kostja tegevust kui hageja koos lastega koju jõudis- hageja asjad olid 2 mööda tuba laiali loobitud, puruks rebitud. Hageja soovib pärast abielu lahutamist kanda oma neiupõlvenime. Kohus helistas V.Z.-ile 11.novembril pärast kohtuistungit. Telefonile ei vastatud. Kohus helistas V.Z.-ile 12.novembril ja suhtles V.Z.-iga vene keeles. V.Z. oli jutukas. Ta selgitas, et ei saanud eelmisel päeval kohtusse tulla, kuna pidi olema tööl, käsil oli suur betoneerimistöö. Hagiavalduse kohta ütles, et ta ei taha abielu lahutamist. Abielu on neil juba kaua kestnud, see on hea abielu olnud, tal on hea naine. V.Z. vabandab naise ja laste ees sellepärast, mis on toimunud, et ta on joonud ja nii. Võtab ennast kätte. Seni on kõik hästi olnud. Kohtu küsimusele vägivallatsemise ja kriminaalasja kohta ütleb, et see oli ammu. Ta püüab enam mitte iga päev juua, ei joo enam üldse. Kohtunik selgitas V.Z.-ile, et leppimisaja tingimuseks on, et kostja loobub alkoholist. Kostja kinnitas, et ta ei joo enam. Ta on nõus ennast kodeerima, ravile minema. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Kohus leiab, et poolte abielusuhteid ei saa välise pildi alusel lugeda lõppenuks: pooled on elanud ühises eluruumis kuni oktoobrikuu lõpuni, neil on ühine majapidamine- söömine, ühised lapsed, on säilinud intiimsuhted. Hageja on koos lastega lahkunud ühises kasutuses olnud eluruumist novembri esimestel päevadel, pidades kooselu jätkumist kostjaga väljakannatamatuks. Hageja kirjeldused kohtule kooselust kostjaga veenavad kohut, et poolte suunamine perelepitusteenusele või muu leppimisaja andmine on asjaoludest tulenevalt võimatu. Kohus kontrollis kohtute infosüsteemist, et R.Z. on esitanud hagi abielu lahutamiseks märtsis 2023, kuid võtnud selle tagasi põhjendusega, et abikaasa on nõus lahutama perekonnaseisuametis. On esitanud hagi abielu lahutamiseks ka juulis 2024, kuid riigilõivu ei tasunud ja kohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest. Kohtute infosüsteemis on Tartu Maakohtu otsus 06.01.2020 (1-19-9556), millega on V.Z.-i karistatud kehalises väärkohtlemises lähisuhtes (R.Z. suhtes). Sündmust nägi pealt ja sekkus poolte alaealine poeg. V.Z.-ile on pandud alkoholi tarvitamise keeld ja kohustus osaleda alkoholiravi programmis. Kohtute infosüsteemis on Tartu Maakohtu otsus 22.05.2018 (1-18-4313), millega on V.Z.-i karistatud korduva kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes (R.Z. suhtes). Need asjaolud kinnitavad R.Z. seletust, et tal on juba pikka aega olnud soov abielu lahutada, kuid ta on jäänud uskuma kostja lubadusi muutuda. Kohtulahenditest nähtuv, et kostja on korduvalt karistatud hageja suhtes korduvalt vägivalla tarvitamise eest, kinnitab hageja ütlusi kostja alkoholitarvitamise ja vägivaldsuse kohta. Hageja on pikka aega kestnud kostjapoolse alkoholitarvitamise ja vägivaldsuse tõttu leidnud endas jõudu ja julgust, et poolte ühisest elukohast koos lastega lahkuda. Hageja mõistab, et kostja soov on, et hageja vaid tuleks ühisesse elukohta tagasi – siis taastub endine olukord ja kostja positsioon kodus. 3 Hageja ei ole nõus pöörduma tagasi koosellu kostjaga. Kostja ei soovi abielu lahutamist. Ta lubab ennast parandada ja muuta, loobuda alkoholitarvitamisest, võtta ennast kätte, minna ravile. Kostja arvates on seni kõik hästi olnud. Kohus saab aru, et kostja lubadused ja valmisolek ennast muuta ei ole siiras. Kostja on juba aastaid tagasi kohtuotsuse tegemise ajal jaanuaris 2020 andnud lubaduse alkoholitarvitamisest loobuda, võtnud endale kohustuse alluda alkoholi tarvitamise keelule. Sellele vaatamata on alkoholi tarvitamine kostja poolt igapäevaselt ja aastaid jätkunud. Alkoholi tarvitamisega kaasneb agressiivsus ja vaimne vägivald hageja suhtes. Kostja ise ei tunnista probleeme, mis tulenevad tema alkoholitarvitamisest. Pooltele leppimisaja andmine PkS § 67 lg.3 järgi või perelepitusse suunamine eeldab probleemi tunnistamist, sellega tõsist tegelemist, s.h alkoholitarvitamisest loobumist. Kostja motiiviks on saavutada muudatus hetkeolukorras- et hageja tuleks (koos lastega) tagasi ühisesse elukohta ja senine elu jätkuks. Kohus on seisukohal, et hagejalt ei tule nõuda senise abielu jätkamist. Abielu on kahe täisealise isiku vaheline kokkulepe. Käesoleval juhul on hageja sellest kokkuleppest lahti öelnud, ta ei soovi seda enam täita ja kooselu kostjaga taastada. Kooselu ja abielulised suhted kostjaga on hageja jaoks muutunud väljakannatamatuks kostja alkoholitarvitamise ja peamiselt vaimse vägivalla tõttu. Hageja soovib sellest suhtest lahkuda. Puuduvad argumendid, et sundida hagejat täitma isiklikku mittevaralist kokkulepet vastu hageja tahtmist ja jätkuvalt alluma kostjapoolsele peamiselt vaimsele vägivallale. Eeltoodust tulenevalt on abielu lahutamise eeldused täidetud ja poolte abielu tuleb lahutada. Hageja soovib abielu lahutamisel taastada oma endise perekonnanime (neiupõlvenime) xxxxxxxx. Nimeseaduse § 11 lg.1 järgi Abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lg 2 p.1 järgi taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kohus on kontrollinud rahvastikuregistrist, et R.Z. perekonnanimi enne abiellumist oli „xxxxxxxx“. R.Z. soovib taastada oma perekonnanime, mis tal oli enne abiellumist- xxxxxxxx ja Nimeseaduse § 11 lg.1, lg.2 p.1 alusel kohus taastab R.Z.-ile perekonnanime „xxxxxxxx“. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Hageja on tasunud riigilivu hagilt 100 eurot. Muid menetluskulusid ei ole. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 4