Obsah (7)

§ 663§ 657§ 651§ 456§ 652§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 15. mai 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-22-12818 Kohtuasi Tall

) § 172 lg 1 alusel 79% ulatuses puudutatud isiku ning 21% ulatuses avaldaja kanda. Kohus otsustas määrata menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Määruskaebus

1. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada resolutsiooni p-de 1 ja 2 osas ning menetluskulude jaotuse osas ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda. Alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 4.
2. Puudutatud isiku väitel jääb määruse põhjendustest selgusetuks, miks jättis kohus osaliselt tõendid hindamata ning leidis, et puudutatud isikul oli õigus korteriühistu esimehena saada perioodil 01.06.2017 kuni 01.11.2021 tasu 200 eurot, mitte 300 eurot kuus. Kohus rikkus uurimispõhimõtet ja selgitamiskohustust. Samuti pole kohus piisvalt põhjendanud, miks ta eelistas avaldaja tõendeid ja seisukohti puudutatud isiku omadele. Kohus ei selgitanud, milliseid tähtsust omavaid asjaolusid pidid pooled tõendama. 4.
3. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028, MTÜS § 281 lg 1, KrtS §-id 24, 29, 50) ja menetlusõiguse norme, mh ei tuvastanud kõiki asjaolusid usaldusväärselt ja piisava selgusega ning hindas tõendeid puudulikult. Määrus tugineb avaldaja tõendamata faktilistele asjaoludele. 4.
4. Kohus hindas pealiskaudselt ja ekslikult käsunduslepinguga seonduvaid asjaolusid, mis on viinud materiaalõiguse väära kohaldamise ja ebaõige lahendini. 4.
5. Kohus järeldas ebaõigesti, et kuna MTÜS § 281 lg 1 alusel määratakse juhatuse liikmele makstava tasu suurus üldkoosoleku otsusega, siis ei ole avaldaja ja puudutatud isiku vahel 01.09.2014 sõlmitud käsundusleping juhatuse esimehe tasu osas kehtiv. Riigikohus on äriühingute puhul leidnud, et juhatuse liikme õigussuhe äriühinguga on käsundilaadne õigussuhe, millele kohaldatakse lisaks äriseadustikule ka käsunduslepingu sätteid. Sama põhimõte rakendub ka korteriühistu juhatuse liikme ja korteriühistu õigussuhtele. Avaldajal oli 01.09.2014 käsunduslepingu alusel kohustus maksta alates 01.10.2014 puudutatud isikule igakuiselt tasu 300 eurot kuus. Maakohus järeldas ekslikult, et käsundusleping on kehtetu. Kohus ei ole selgitanud, missugusel tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud alusel on käsundusleping tühine. 4.
6. Puudub vaidlus, et 28.08.2014 üldkoosoleku otsusega määrati puudutatud isiku igakuise netotasu suuruseks 200 eurot. Maakohus jättis hindamata asjaolu, et käsunduslepingus kokku lepitud tasu 300 eurot ei ole vastuolus üldkoosoleku otsusega määratud 200 euro suuruse netotasu maksmisega. Avaldaja ei ole puudutatud isiku eest tulu- ega sotsiaalmaksu maksnud. Oleks ebamõistlik eeldada, et puudutatud isik maksaks talle avaldaja poolt tasutud 200 eurolt ettenähtud kohustuslikud maksud. Igakuise 300 euro maksmine käsunduslepingu alusel ei ületa 200 eurost netotasu. Seega asus kohus ekslikule seisukohale, et 300 euro tasumiseks 5 2-22-12818 oleks olnud vajalik uus üldkoosoleku otsus puudutatud isikule makstava tasu suurendamiseks. Asjaolu, et puudutatud isik on ekslikult käsitlenud ennast avaldaja töötajana, ei anna alust jätta käsunduslepingu sätted tasu maksmise kohustuse osas kohaldamata. 4.
7. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isiku igakuine tasu 300 eurot oleks vaidlustatud teiste juhatuse liikmete või korteriühistu üldkoosoleku poolt. Puudutatud isikule maksti igakuist tasu 300 eurot 01.06.2017 kuni 01.11.2021, ca 4,5 aastat ilma, et keegi oleks seda vaidlustanud. Ainuüksi nii pikk ajaperiood vaidlusaluse tasu maksmiseks kinnitab, et tegemist on vähemalt tagantjärgi antud heakskiiduga TsÜS § 129 lg 1 mõttes puudutatud isikule tasu maksmiseks 300 eurot kuus. 4.
8. Kohus ei ole selgitanud puudutatud isikule vajadust esitada lisaks majandusaasta aruannetele ka nende kinnitamise kohta üldkoosoleku otsuseid. Lisas asus kohus seisukohale, et puudutatud isiku esitatud
9. a ja
10. a majandusaasta aruannetest ja
11. a,
12. a ja
13. a üldkoosoleku protokollidest ei nähtu revisjonikomisjoni aktide kinnitamist. Kohus ei ole kaebajale selliste tõendite esitamise vajadust selgitanud. Aktidelt nähtub selgelt, et puudutatud isiku iga-aastane tasu on olnud 3600 eurot, mistõttu on kohus alusetult jätnud aktidega arvestamata. 4.
14. Puudutatud isik taotleb aegumise kohaldamist ajavahemikus 01.06.2017-30.08.2019 tehtud tasumaksete tagasinõude suhtes. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik sai teada või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Kuna avaldaja esitas avalduse kohtusse 30.08.2022, siis on avaldaja nõue aegunud perioodil 01.06.2017 kuni 30.08.2019 tehtud maksete tagasinõude osas. Avaldaja tegi viidatud ajavahemikus kaebajale 27 makset. Seega tuleb avaldaja nõue jätta rahuldamata summas 2700 eurot (27 kuud x 100 eurot). 4.
15. Kuna avaldaja nõue alusetult saadu tagastamiseks summas 5400 eurot on põhjendamatu, siis tuleb kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik
16. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
17. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb osas, millega avaldaja avaldus rahuldati,

§ 657

lg 1 p 3 alusel menetlusõiguse normi ja materiaalõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Asi tuleb saata tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 8. Esmalt käsitleb kolleegium asja määruskaebemenetluses lahendamise ulatust. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1).

Kaebaja ei vaidlusta maakohtu määrust resolutsiooni p 3 osas, millega kohus jättis avalduse rahuldamata kaebajalt avaldaja kasuks kahjunõude 1412,40 euro väljamõistmiseks. Viidatud osas on maakohtu määrus 6 2-22-12818 jõustunud (

§ 456lg 4 lause 2, § 463 lg 2).

Eelnevast tulenevalt on maakohtu määrus vaidlustatud ja ringkonnakohus kontrollib selle seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 5400 eurot.

1. Käesolevas asjas on avaldaja korteriühistuna esitanud nõude puudutatud isiku ehk korteriühistu endise juhatuse liikme vastu 5400 euro väljamõistmiseks kokkuvõtvalt järgmistel asjaoludel:      28.08.2014 üldkoosoleku otsusega valiti avaldaja juhatuse liikmeteks puudutatud isik koos D. B, Y. C ja T. Vga; sama üldkoosoleku otsusega määrati korteriühistu juhatuse esimehe tasu suuruseks 200 eurot; puudutatud isik valiti 29.09.2014 avaldaja juhatuse koosolekul avaldaja juhatuse esimeheks; puudutatud isik kutsuti juhatuse liikme kohalt tagasi 26.11.2021 üldkoosoleku otsusega; puudutatud isik kandis 01.06.2017 kuni 01.11.2021 igakuiselt endale avaldaja arvelduskontolt 100 euro võrra suurema summa, kui oli otsustatud puudutatud isiku 28.08.2014 üldkoosolekul. Puudutatud isik kandis endale alusetult kokku 5400 eurot.
2. Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt avaldaja nõude puudutatud isikult 5400 euro väljamõistmiseks kvalifitseerinud alusetu rikastumise nõudena (VÕS § 1028 jj) ja lahendanud vaidluse hagita menetluses. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on avalduse osaliselt rahuldanud ebaõigel materiaalõiguslikul alusel ja lähtunud seega ka vale normi kohaldamise eeldustest. Samuti on maakohus lahendanud vaidluse vales menetlusliigis. 10.
3. Kuna juhatuse liikme ja korteriühistu vahel on lepingulaadne suhe, siis ei saa ilma üldkoosoleku otsuseta tasu maksmist käsitleda alusetu rikastumisena. Üldkoosoleku otsuseta kostja poolt endale juhatuse liikme tasu maksmine on juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumine (MTÜS § 32 lg 1). Maakohus ei ole seda menetlusosalistele selgitanud. 10.
4. Korteriühistu juhatuse liikme kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõude õiguslik alus on VÕS § 115 lg 1 koostoimes MTÜS § 32 lg-ga 2 ja KrtS § 24 lg-ga
5. Nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (MTÜS § 32); ühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud juhatuse liikme tavapärast hoolsusstandardit (MTÜS § 32 lg 2 teine lause) (vt nt RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478, p 12). Nõude tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et korteriühistu peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja et just nende rikkumiste tulemusena on korteriühistule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Maakohus ei ole sellist tõendamiskoormist toimikust nähtuvalt pooltele selgitanud. 10.
6. Lisaks lahendas maakohus selle vaidluse ebaõigesti hagita menetluses. Korteriühistu nõue juhatuse liikme vastu on lahendatav hagimenetluses.
7. Kuna maakohus on avalduse osaliselt rahuldanud ebaõigel materiaalõiguslikul alusel, lähtunud seega ka vale normi kohaldamise eeldustest ning pole täitnud kohtu selgitamiskohustust, tuleb vaidlus lahendada sisuliselt uuesti. Avaldajal tuleb võimaldada 7 2-22-12818 muuta kohtule esitatud nõuet ning põhjendada ja tõendada VÕS § 115 lg 1 koostoimes MTÜS § 32 lg 2 ja KrtS § 24 lg 1 kohaldamise aluseks olevaid asjaolusid. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korteriühistu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Ringkonnakohus lähtub asja lahendamisel

§ 652

järgi maakohtus tuvastatud asjaoludest ja hinnatud tõenditest ega lahenda asja reeglina n-ö algusest peale (RKTKo 15.01.2014, 3-2-1-149-13, p 34). Kolleegiumi hinnangul on vastav põhimõte kohaldatav ka määruskaebemenetluses. Asja lahendamisel oluliste asjaolude esmakordne tuvastamine maakohtu poolt on ka menetlusosaliste huvides, kuna sel juhul säilib neil võimalus tõendite hindamist ja asjaolude tuvastamist ringkonnakohtus vaidlustada. Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et praegusel juhul ei ole ringkonnakohtul endal võimalik asja määruskaebemenetluses lahendada, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks.

1. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita selgitamiskohustust ning pooltele selgitada, et tõendamiskoormis jaguneb selliselt, et mittetulundusühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi ja nende rikkumiste tulemusena on mittetulundusühingule tekkinud kahju. Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud mittetulundusühingu juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega (vt RKTKo 21.04.2021, 2-17-3478/77, RKTKo 04.03.2015, 3-2-1-169-14, p 12; RKTKo 02.12.2015, 3-2-1-133-15, p 12).
2. Puudutatud isik esitas määruskaebuses avaldaja nõudele osalise aegumise vastuväite.

§ 651

lg 2 sätestab, et poolel on õigus nõuda aegumise kohaldamist ka juhul, kui ta seda esimese astme kohtus ei ole nõudnud. Seega tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul lahendada ka puudutatud isiku aegumise vastuväide. Mittetulundusühingu juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtajale kohaldub MTÜS § 32 lg 3 regulatsioon.

1. Puudutatud isik esitas koos määruskaebusega uued dokumentaalsed tõendid. Sama tegi avaldaja koos määruskaebuse vastusega. Kuna ringkonnakohus ei tee asjas uut sisulist lahendit, vaid asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb uute tõendite vastuvõtmine otsustada maakohtul.
2. Kuna käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus

§ 173

lg 1 esimese lause mõttes, jaotab menetluskulud maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. 16.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada määruskaebust (

§ 696lg 3; vt ka RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14 p-d 11 ja 12).

(allkirjastatud digitaalselt) 8