Tsiviilasi nr: 2-17-11183 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-17-11183 Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2017, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Kaija Kaijanen
§ 11
lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane.
§ 13
lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. 10.
§ 13
lg 1 kohaselt esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda paigutamiseks esitab isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea- või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.
- TsMS § 534 lg 1 kohaselt võib kohus avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 alusel võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ärakuulamist võib tähtaega pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates.
- Esitatud taotlusest, sellele lisatud arsti arvamusest nähtub, et K.Z suhtes rakendati valvearsti poolt tahtest olenematut ravi psühhiaatrilise ravi otsusega 22.07.2017 kell 19:
- Käesolevaks ajaks ei ole K.Z seisund paranenud, ta käitub ebaadekvaatselt ega suuda otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle.
- K.Z raviarst MK avaldas, et patsiendi seisund ei ole paranenud, isik räägib monoloogina, meelestatud vaenulikult vanematu vastu. Varasemalt oli isik rünnanud vanemaid, seekord ründas neid verbaalselt. Patsient ei võta ravimeid.
- Ärakuulamisel avaldas isik, et elab koos vanematega ning tütrega kolmetoalises korteris. Isik on meelestatud vanemate vastu. Väidab, et isa on joodik ja et tema ema käitub imelikult. Ema ei lase patsiendil lapsega suhelda, väidab, et ema on tekitanud pingeid. Patsiendi sõnul on tema emal psüühilised probleemid. Isik väidab, et tema tervis on korras ja seetõttu ta ravimeid ei võta. Kardab, et nende maja lammutatakse. Ärakuulamisel räägib isik monoloogina. Mõttekäik on laialivalguv, hüplik.
- Advokaat toetab taotlust.
- Muude isikute ärakuulamist ei pea kohus vajalikuks, sest arvestades K.Z psüühilist seisundit ja teisi objektiivseid asjaolusid, ei aita nende isikute ärakuulamine ilmselt kaasa asja lahendamisele. 3
(6)Tsiviilasi nr: 2-17-11183
- Arvestades K.Z psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on kohtu hinnangul alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. K.Z-il esineb raske psüühikahäire paranoidse skisofreenia näol. Haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna eelkõige ümbritsevatele aga ka iseendale. K.Z on ohtlik enesele ja ümbritsevatele eelkõige seetõttu, et oma tervislikust seisundist tulenevalt on tema käitumine ebaadekvaatne ja psüühilistest haigustest mõjutatud. K.Z on varasemalt korduvalt viibinud ravil SA PERH Psühhiaatriakliinikus, viimati 15.03.2016 – 03.06.
- Käesolevalt hospitaliseeriti K.Z SA PERH Psühhiaatriakliinikusse politsei saatel kiirabiga, kuna K.Z ei tarvitanud enam ravimeid, oli kahtlustav, kohati agressiivne ning esinesid põhjendamatud hirmud. Haiglasse vastuvõtul rääkis K.Z pidurdamatult monoloogina, avaldas laiaulatuslikku paranoidset luulusüsteemi oma vanemate suhtes neid laimates ja süüdistades. K.Z oli haiglasse saabudes räpase, hoolitsemata välimusega, negativistlik, tõrges, vaenulik ja impulsiivne, emotsionaalselt inadekvaatne. Psühhoosi ägenemise tõttu paranoidsete luulumõtete ja impulsiivse käitumise tõttu verbaalse agressiivsuse foonil hospitaliseeriti K.Z tahtest olenematu ravi otsusega 22.07.2017 kell 19.
- Käesolevaks ajaks ei ole K.Z seisund paranenud, ta on situatsioonis desorienteeritud, tema mõttekäik on laialivalguv, raskesti jälgitav, resoneerne ning esinevad paranoidsed luulumõtted. Oma seisundist tulenevalt ei ole K.Z võimeline mõistma ravivajadust ega kontrollima oma käitumist. Arvestades isikul esineva häire iseloomu, senist ravikogemust ja sellest tulenevat ohtlikkust ja muu ravi mittevõimalikkust, ei ole alust prognoosida tema seisundi paranemist adekvaatse toimetulekuni nelja ööpäeva vältel. Käesolevat seisundit arvesse võttes, vajab K.Z psühhiaatrilise ravi rakendamiseks pikaajalist hospitaliseerimist ja seega maksimumtähtaja kohaldamist.
- Eeltoodu põhjal tuleb lubada K.Z suhtes kohaldada tahtest olenematut vältimatut psühhiaatrilist ravi haiglatingimustes kuni ravi vajaduse äralangemiseni kuid mitte kauem kui 40 (nelikümmend) päeva. Kohus leiab, et kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on täidetud ja viivitusega võib kaasneda oht nii K.Z-ile endale kui ka ümbritsevatele.
- Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist ning kohus leiab, et tuleb anda luba isikule tahtevastaselt ravimite manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Määruskaebus
- Puudutatud isik esitas Harju Maakohtu kohtumäärusele määruskaebuse.
- Puudutatud isikule määratud esindaja esitas määruskaebusele selgituse, mille kohaselt palub kaebuse nõudeks lugeda selle, et K.Z peab end täiesti terveks ning leiab, et tema haiglasse paigutamine on olnud alusetu, põhinedes tema ema ja isa vaenulikel tunnistustel. Menetluse edasine käik
- Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas vastuse saamiseks avaldajale.
- Avaldaja leidis vastuses määruskaebusele, et
§ 11lg 1 sätestatud eeldused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks olid täidetud.
24. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lgle 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 4
(6)Tsiviilasi nr: 2-17-11183
- Tallinna Ringkonnakohus palus tuginedes TsMS § 664 avaldajal täpsustada 24.07.2017 hospitaliseerimise asjaolusid. Ringkonnakohtu põhjendused
- Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastusena määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väite, et puudutatud isik on täiesti terve ning psühhiaatriakliinikusse paigutamiseks puudus õiguslik alus, lükkavad ümber asjas kogutud tõendid.
- Raviasutuse psühhiaatrite hinnangul esineb puudutatud isikul raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Nimetatud seisundi tõttu oli ja on puudutatud isiku käitumine ettearvamatu ja potentsiaalselt ohtlik ümbritsevale ja iseendale ning haiglaravita jätmisel ohustab isik iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut. (tlk 4, 27).
- Nii raviarst kui ka psühhiaatrid on arvamusel, et puudutatud isiku seisundit ja senist ravi hinnates pole tema seisundi paranemine ja iseseisev toimetulek kodustes tingimustes tõenäoline, kuna isikul puudub haiguskriitika ning ta ei mõista ravivajadust, keeldub ravist ega tarvita väljaspool haiglat talle määratud ravimeid (tlk 4, 27) Raviarst on (ärakuulamisel) kinnitanud, et puudutatud isik ei võta ravimeid, on varasemalt oma vanemaid rünnanud ning seekord ründas neid verbaalselt (tlk 8).
- Avaldaja on ringkonnakohtule täiendavalt selgitanud, et puudutatud isiku ohtlikkus (eelkõige lähedastele) hospitaliseerimisel 22.07.2017 on pigem kindel. Puudutatud isik on ka varasemalt toetusravi omaalgatuslikult lõpetanud, mis on päädinud psühhoosi ägenemisega, sellest tingitud agressiivsuse ning vägivallaga oma vanemate ja tütre vastu. Varasemate haiguse ägenemiste ajal on puudutatud isik aastaid takistanud oma tütre liikumisvabadust, ähvardanud vanemaid ning olnud ohtlik ka iseendale, hulkudes mööda Eestit ja ööbides juhuslikes kohtades. Kodustes tingimustes puudutatud isik talle määratud antipsühhootilist ravi ei tarvita. 22.07.2017 politsei saatel kiirabiga hospitaliseerimisel oli puudutatud isik kahtlustav, agressiivne, vaenulik, impulsiivne ning ettearvamatult käituv, vanemate vastu meelestatud (tlk 33).
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on õigesti tuvastanud, et esinevad kõik
§ 11
lg 1 sätestatud eeldused, mis tingisid puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamise esialgse õiguskaitse korras. Tõendamist on leidnud see, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (
§ 11
lg 1 p 1) ning kuna ta ei mõista oma ravivajadust ja tal puudub haiguskriitika, ei ole temast endast tulenevate põhjuste tõttu muude abinõude kasutamine võimalik (
§ 11lg 1 p 3).
Puudutatud isiku 22.07.2017 psüühilise seisundi kirjelduse kohaselt on avaldaja põhistanud, et haiglaravita jäädes ohustab isik psüühikahäire tõttu teiste või iseenda elu, tervist või julgeolekut (
§ 11lg 1 p 2). Seega puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks ja määruskaebuse rahuldamiseks. 32. Ts
MS § 172 lg 3 tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud riigi kanda. 33. TsMS §-st 543 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. 5
(6)Tsiviilasi nr: 2-17-11183 /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Ande Tänav kohtunik kohtunik 6
(6)