Kohus viitas otsuses
lg 1 p-des 5, 6, 7, 9 ja 10 sätestatud üldistest menetlusreeglitest kõrvalekaldumise võimalustele sellise hagi menetlemisel, samuti tugines kohus sama paragrahvi lõigetele 2 ja 3.
lg-s 2 sätestatule viidates märkis kohus, et pooled enda ärakuulamist ei soovinud. Kohus leidis, et kostja on arve nr 16 maksmisega olnud viivituses. Kostja on küll kinnitanud, et talle ei ole arvet esitatud, kuid pooltevahelisest kirjavahetusest selgub, et 17.07.2017 on kostja esindaja T.E küsinud töötundide arvestust ja on samal päeval selle ka saanud (tl 45). Kostja on maksmisega viivitanud, mistõttu viivise nõue VÕS § 113 lg 1 kohaselt on põhjendatud. Kohus leidis, et aasta eest viivise nõue on põhjendamata, kuna viivist ei saa välja mõista põhinõudelt 2
Praegusel juhul ei ole kohus teatanud pooltele õigusest olla ära kuulatud ning otsus on viivitamata täitmiseks ilma tagatist määramata, mis on ilmselge erisus, millest oleks pidanud menetlusosalisi teavitama. Samuti märgib kostja, et otsusest ei selgu, kuidas on kohus jõudnud järelduseni, et pooltevahelisest kirjavahetusest selgub, et 17.07.2017 on kostja esindaja T.E küsinud töötundide arvestust ja samal päeval selle ka saanud. Kostja rõhutab, et e-kirja saatmist ei tõenda ka hageja e-kirja väljavõte, sest see ei tõenda e-kirja jõudmist saajani. Arve nr 16 on võltsitud, sest sellel on arvestatud hageja nelja töötaja töötundide arvestus. Võltsitud arve järgi saadu kuulub tagastamisele ja seega ei kuulu hagi rahuldamisele. Lisaks leiab kostja, et viivitamata täidetavat otsust ei saa käsitleda kätte antuks
1 järgi, kuna kostja oli teavitanud, et kostjat esindavad ühiselt kaks juhatuse liiget, kellel on erinevad e-posti aadressid, ühiselt, kuid kohtu 12.12.2017 e-kirja teise juhatuse liikme e-posti aadressile ei saadetud ja seega tuleb otsuse viivitamata täitmine peatada. Määruse põhjendused Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta ringkonnakohtu menetlusse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Apellatsioonkaebuses oli kostjal võimalik tuua kohtu ette kõik asjaolud, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi ebaõigesti osaliselt rahuldanud ja tunnistanud otsuse viivitamata täidetavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud. Iseenesest asjakohane on apellatsioonkaebuse viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-20-10, mille p-s 11 selgitatu kohaselt peab kohus juhtima poolte tähelepanu lihtmenetluse erisustele, kui ta kavatseb üldistest menetlusreeglitest kõrvale kalduda, ent ringkonnakohtu hinnangul ei anna nimetatu antud juhul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus hagi menetlemisel lihtsustatud korras
Alusetu on apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei ole kostjale teatanud tema õigusest olla ära kuulatud. Maakohus on hagi menetlusse võtmisel palunud kostjal vastuses hagile mh selgitada, kas kostja on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja ei ole vastuses hagile avaldanud soovi enda ärakuulamiseks. Ka ei saa kostja 14.11.2017 e-kirjas (tl 58) kohtule märgitut käsitada kostja taotlusena olla ära kuulatud, kuivõrd sellest nähtuvalt on kostja asjas videoistungi aja määramise seadnud sõltuvusse kohtu 3
lg 1 teise lause p 10 annab kohtule laialdase kaalutlusõiguse tunnistada lihtmenetluse asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud, või seaduses ettenähtud tagatiseta. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa maakohtule ette heita vastava kaalutlusõiguse kasutamist käesolevas asjas otsuse tagatiseta täidetavaks tunnistamisel. Tulenevalt
lg-st 2 1 saab lihtmenetluse asjades eelduslikult lähtuda sellest, et kaebust ei menetleta ja otsuse täitmisega viivitamiseks alust ei ole. Lisaks ei põhjustaks käesolevas lihtmenetluse asjas tehtud otsuse viivitamata täitmine asja väikest väärtust arvestades kostjale ka suuri varalisi riske, mis õigustab tagatise küsimata jätmist. Nõustuda ei saa ka apellatsioonkaebuses osundatuga, justkui ei saaks käesolevas asjas tehtud viivitamata täidetavaks tunnistatud otsust lugeda
1 alusel kostjale nõuetekohaselt kättetoimetatuks selle saatmisega e-posti aadressile XXX. Ringkonnakohus selgitab, et
, mis näeb ette menetlusdokumentide lihtsustatud korras saatmise võimaluse, kui menetlusosalisele on juba varasemalt mõni dokument kätte toimetatud, annab kohtule võimaluse nimetatud lihtsustuse kasutamiseks ka viivitamata täidetavaks tunnistatud otsuse kättetoimetamisel. Põhjendamatu on kostja seisukoht, et kohus pidanuks otsuse saatma kostja mõlema juhatuse liikme e-posti aadressile. Toimiku materjalidest nähtuvalt edastas maakohus vaidlustatud otsuse 09.01.2018 kostja ametlikul, s.o äriregistri teabesüsteemist nähtuval eposti aadressil XXX (tl 73). Samal e-posti aadressil oli kohus kostjale varasemalt kätte toimetanud hagiavalduse koos hagi menetlusse võtmise määrusega. Seega on maakohus vaidlustatud otsuse toimetanud kostjale kätte seaduses sätestatud nõudeid järgides. Alust maakohtu järelduste muutmiseks hagi osalise rahuldamise osas ei anna ka kostja väited hageja arve nr 16 võltsituse ja töötundide arvestust puudutava kirjavahetuse saamise kohta. Asjas puudub vaidlus selles, et kostja tasus 29.08.2017 hagejale arvest nr 16 tuleneva põhivõlgnevuse summas 244,64 eurot (tl 24). Kuivõrd kostja on eelnimetatud arve tasumisega tunnistanud põhivõlgnevust hageja ees ning samuti puudub käesolevas menetluses pooltel vaidlus selles, et arve jäeti selles nimetatud tähtajaks (23.07.2017) tasumata, on maakohus õigesti leidnud, et hageja viivisenõue põhinõude tasumisega viivitamise eest perioodi 18.08.2017-29.08.2017 osas on põhjendatud. Kooskõlas
Abi OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus märgib, et on hinnanud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kõiki apellatsioonkaebuses esitatud apellandi väiteid, neile käesolevas määruses vastanud ning leidnud, et apellatsioonkaebus ei kuuluks rahuldamisele. Menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides et tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad apellandil kandmata teise poole menetluskulud apellatsioonimenetluses, kuna perspektiivitu apellatsioonkaebuse puhul ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte. Käesoleval juhul ei ole apellandi õigusi piiratud võrreldes sellega, kui apellatsioonkaebus oleks menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks 4
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud apellatsioonkaebust hagejale vastamiseks ning hagejal ei saanud apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida, siis ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks apellatsioonimenetluse kulusid välja ei mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.