KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janno Voog Määruse tegemise aeg ja koht 22.04.2026, Tallinn Haldusasja number Haldusasi 3-26-212 S.S ja Q.O kaebus Menetlusosalised ja nende esindajad K

) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. S.S (kaebaja I) esitas 24.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub Riigikogul rakendada meetmeid lastega emade surmade vähendamiseks.
2. Kuivõrd kaebus oli ebaselge, kuid kaebusele oli lisatud Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 23.01.2026 otsus „Otsus jätta toimetulekutoetus määramata“ ning Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 15.01.2026 otsus nr P7-2026-10606 „Perehüvitise kasutamise ja maksmise lõpetamine: Jagatav vanemahüvitis“, jättis kohus kaebuse 10.02.2026 määrusega käiguta. Kaebajal tuli kaebust täpsustada ning selgelt märkida, kas ta nõuab viidatud otsuste tühistamist.
3. Kaebaja esitas 18.02.2026 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitab, et soovis esitada hüvitamiskaebuse enda ja oma lapse (Q.O, kaebaja II) nimel. Puuduste kõrvaldamise avaldusele on lisatud ka SKA 29.01.2026 otsus nr P6-V2026-049475 „Jagatava vanemahüvitise mittemääramine“ 1

§ 2

lg 4 ls 2 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.

1. Kaebusest ja täiendavatest avaldustest saab järeldada, et kaebajate eesmärgiks on saavutada olukord, kus vanemahüvitist makstakse järjepidevalt kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning et kaebajale I makstaks vanemahüvitist kuni 10.06.
2. Ühtlasi nõuavad kaebajad tervise kahjustamise eest hüvitist kohtu äranägemisel. Sõltumata sellest, kuidas kaebajate esitatud kohustamisnõudeid tõlgendada, tuleb kaebus selles osas tagastada. 8.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega tagastada selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

§ 121

lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline

1. Kui eeldada, et kaebajate eesmärgiks on saavutada kehtivate õigusaktide muutmine viisil, mis tagaks vanemahüvitise maksmise nende soovitud ulatuses (s.o nii lapse 3-aastaseks saamiseni kui ka 605-ks päevaks alates lapse kolmeaastaseks saamisest, vrd digitoimiku leht (dtl) 37), tuleks kaebus tagastada, kuna kaebajatel puudub kaebeõigus. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 p 1 kohaselt võtab seadusi vastu Riigikogu. Kaebajatel puudub õigus nõuda halduskohtu kaudu Riigikogu kohustamist seaduseid vastu võtma või muutma.
2. Lisaks järeldub kaebajate põhjendustest, et nad on teinud perehüvitiste seadusest ebaõigeid järeldusi ning seetõttu leidnud, et nende õigusi on rikutud. Kohus selgitab, et perehüvitiste seaduse (PHS) § 34 lõikest järeldub, et vanemahüvitist on õigus saada alates õiguse tekkimise päevast kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. PHS ei näe ühelgi juhul ette vanemahüvitise maksmist pärast seda kui laps on saanud kolmeaastaseks. PHS annab lapsevaemale küll õiguse esitada avaldus vanemahüvitise maksmise peatamiseks (vrd PHS § 461) ning paindlikkuse kasutada hüvitist kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, kuid seadus ei anna vanemale õigust nõuda vanemahüvitist pikema perioodi eest kui seaduses märgitu. On isiku enda valik, kas ta kasutab õigust vanemahüvitisele ühe järjestikuse perioodi vältel või jagab ettenähtud päevade arvu ise meelepäraste ajavahemike vahel.
3. Olukorras, kus kaebaja S.S-il oli õigus ema vanemahüvitisele ja jagatavale vanemahüvitisele kokku 545 päevale (vrd dtl 29–31) ning ta on need päevad järjest 2

§ 121lg 2 punkti 21 alusel tagastada.

1. Kuigi üldjuhul tuleb tervisekahjuga seotud riivet pidada isiku õigusi oluliselt riivavaks, nähtub kaebajate märgitust, et vaidlusalusel juhul on tegemist väheintensiivse riivega. Kaebajate paljasõnalised väited, et ühel kaebajal (Q.O ) tekkis allergia ning teisel kaebajal (S.S ) oli palavik, köha ning kurgu- ja kõrvavalu, ei anna alust pidada võimalikku riivet intensiivseks. Kirjeldatu viitab pigem talveperioodil n-ö tavapärasele (viirus)nakkusele. Kuigi vastuvõtlikkus haigustele on igal inimesel erinev, on tõenäoliselt iga inimene põdenud köha, kurgu- ning kõrvavalu põhjustavaid (viirus)nakkusi.
2. Lisaks on hüvitamisnõude rahuldamine ka vähetõenäoline. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise eelduseks on põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja tekkinud kahju vahel (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.07.2025 otsus asjas nr 3-22-491, p 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Ka siis kui kaebajate väidetud haigussümptomeid pidada tervisekahjuks RVastS mõttes, ei ole kohtu hinnangul väidetav mittevaraline kahju põhjuslikus seoses Sotsiaalkindlustusameti ega ühegi muu avaliku võimu kandja tegevusega. Olukorras, kus kaebaja viidatud avaliku võimu kandjate tegevuse ja tekkinud kahju vahel puudub ilmselgelt põhjuslik seos, on ka hüvitamisnõude rahuldamine ebatõenäoline.
3. Arvestades eeltoodut tagastab kohus kaebuse ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas. Seega tagastab kohus kaebuse tervikuna.
4. Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

17.

§ 104

lg 5 p 2 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lg 2 alusel.

Kuivõrd kohus tagastas kaebuse

§ 121

lg 2 punktide 1 ja 21 alusel, puudub alus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. 18. Avaldatavas kohtumääruses asendab kohus kaebajate nimed tähemärkidega (

§ 175lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Janno Voog 3