Tsiviilasi nr: 2-17-12364 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 17.08.2018, Tallinn Tsiviila
§ 11
lg-te 2, 4 ja käenduslepingu punkti 3 koostoimes ei ole hagi aluseks olev 01.01.2015 käendusleping õiguslikku jõudu saavutanud ega ole kehtiv, mistõttu ei ole hagejal võimalik kõnealuse lepingu alusel kostjalt võlgnevust nõuda. Kuna hagejal puudub alus põhivõlgnevuse nõudmiseks, on põhjendamatud ka hageja viivise ja kahju hüvitamise nõuded. Seega tuleb hagiavaldus jätta tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebus
- Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, alternatiivselt saata asi uueks lahendamiseks maakohtule.
- Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohtuotsuses ebaõigesti kohaldatud materiaalõigusnormi, kuna tähelepanuta on jäetud,
§ 144lg 1 järgi võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse.
Hageja on menetluse kestel korduvalt selgitanud, et peab käenduslepingut endale siduvaks. Seega ei saanud hageja kirjalik allkiri mõjutada lepingu kehtivust. Lisaks tuleb käendusleping lugeda allkirjastatuks ja sellele nõustumus antuks ainuüksi hagiavalduse esitamisega. Alternatiivselt väitis hageja, et ta on käenduslepingu heaks kiitnud hagi esitamisega, kuid kohtuotsuse tegemisel ei ole seda väidet isegi käsitletud. Lisaks leiab hageja, et on laenulepingutest tulenevad kohustused täitnud, seega on nii laenu- kui ka käendusleping kehtivad tehingud. 16. Hageja osutab,
§ 11lg 4 kohaldamine tuli temale üllatuslikult.
Kuna kohtumenetluse raames ega kohtuistungil VÕS § 11 kohaldamist ei arutatud. Kuigi pooled vaidlesid selle üle, kas käendusleping on üldse apellandile siduv, siis tehingu vormiga seonduva üle pooled ei vaielnud.
- Võrreldes kohtuistungil avaldatuga on kohtuotsuses väljendatud hinnang hagi rahuldamata jätmise kohta erinev. Istungil avaldas kohtunik, et jätab hagi rahuldamata põhjusel, et hageja ei tõendanud piisavalt laenude väljamaksmist. Samuti avaldas kohus istungil, et osaliselt kuulub hagi rahuldamisele. Vastustaja seisukoht
- Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht 4
(5)Tsiviilasi nr: 2-17-12364
- Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
- Asja materjalidele on lisatud 01.01.2015 käendusleping (tlk 10-11) järgi võttis kostja käenduskohustuse Truck Center OÜ ja hageja vahel 01.01.2015 sõlmitud laenulepingu laenusummaga 70 000 euro täitmise tagamiseks, kusjuures käendaja vastutuse piirsummaks oli 35 000 eurot. Lepingu p 3 järgi leppisid pooled kokku, et leping jõustub selle omakäelisel allakirjutamisel poolte või poolte esindajate poolt. Maakohus asus seisukohale, et kuna käendusleping ei ole hageja poolt allkirjastatud, siis ei ole käendusleping kehtiv, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
- Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on maakohtu seisukoht selles, et käenduslepingu p-s 3 on pooled sisuliselt kokku leppinud, et käendusleping tuleb sõlmida kirjalikus vormis. Maakohus on viitega VÕS § 11 lg 4 esimesele lausele leidnud, et kuna hageja ei ole lepingut, allkirjastanud ei saa lugeda lepingut sõlmituks. Ringkonnakohus osutab, et maakohus on ekslikult tähelepanuta jätnud VÕS § 11 lg 4 teises lauses sätestatu, mille järgi seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. VÕS § 144 lg 2 järgi peab tarbijakäenduslepingu puhul käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis. Vaidluse all olev käendusleping on VÕS § 143 lg 1 järgi tarbijakäendusleping, olenemata käenduslepingu p 1.2 viimases lauses avaldatust. Kuna VÕS § 144 lg 2 järgi piisas käenduslepingu sõlmimiseks kostja kirjalikust tahteavaldusest ning see on käenduslepingule antud kostja allkirjaga tõendatud, siis tuleb käendusleping VÕS § 144 lg-st 1 tulenevalt koosmõjus VÕS § 11 lg-s 4 sätestatuga lugeda sõlmituks. Täiendavalt osutab ringkonnakohus sellele, et võlausaldaja on käenduslepingu sõlmimiseks teinud tahteavalduse ka kirjalikult oma esindaja kaudu, mistõttu on samuti võimalik VÕS § 11 lg 4 esimese lauses sätestatu alusel lugeda käendusleping sõlmituks. See tahteavaldus nähtub hagiavaldusest, milles hageja tugineb poolte vahel sõlmitud käenduslepingule.
- Maakohus leidis, et vaidluse all olev käendusleping ei ole kehtiv ning jättis poolte ülejäänud väited analüüsimata ja tõendid hindamata. Kuna ringkonnakohus leiab, et vormipuuduse tõttu ei ole käendusleping tühine, tuleb asi saata uueks arutamiseks maakohtule.
- Ringkonnakohtul ei ole võimalik poolte vaidlust lõplikult lahendada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi suures ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Menetluskulude jaotus
- Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel arutamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 5
(5)