Obsah (4)

§ 113§ 4034§ 94§ 416

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roman Levin Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-25-

) § 113 lg 1 sätestatud määras. Lisaks palus hageja välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva põhiosas ja intressi osamaksed tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhiosa osamaksete kohta viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

1. Tartu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 05.02.
2. a määrusega, andes kostjale hagile vastamiseks 20 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja sai hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 05.02.
3. a. Seega oli hagile vastuse esitamise viimaseks päevaks 25.02.
4. a. Kostja hagile ei vastanud.
5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtupraktikas on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS § 407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-22-145432, p 23). Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata.
6. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, selgitades üksnes järgmist.
7. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga.

§ 4034

lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne lepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). 4 Riigikohus on lahendis 2-2113098/50 selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Krediidiandja peab koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034lg 2 kolmas lause).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (

§ 4034lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (

§ 4034lg 4 teine lause).

See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

§ 4034

lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel. Hagiavalduse järgi puudus esialgsel võlausaldajal enne 04.11.

1. a lepingu sõlmimist teave kostja ülalpeetavate osas. Samuti ei ole hageja välja toonud, et esialgne võlausaldaja oleks kindlaks teinud kostja majapidamiskulud. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmiseks piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja finantskohustuste suurus ja hinnata, kas igakuised kohustused on väiksemad, kui sissetulekud. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbija pärast laenu võtmist olema võimeline kandma ka enda ja oma ülalpeetavate igapäevased kulud. Eriti just madalama sissetulekuga ja ülalpeetavatega tarbija puhul võivad igapäevased kulud moodustada märkimisväärse osa sissetulekust ning omamata teavet tarbija ülalpeetavate ja majapidamiskulude kohta, ei ole võimalik tarbija krediidivõimelisust õigesti hinnata. Enne 04.11.
2. a lepingu sõlmimist ei ole esialgne võlausaldaja küsinud kostja pangakonto väljavõtet. Riigikohus on lahendis 2-2113098/50 märkinud, et üldjuhul on tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagiavalduse järgi on esialgne võlausaldaja lisaks sissetulekute ja finantskohustuste kindlakstegemisele teinud päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Kuigi eelpool nimetatud registreid võivad anda täiendavat informatsiooni tarbija krediidivõimelisuse kohta, ei asenda need puuduvat teavet kostja ülalpeetavate ja majapidamiskulude kohta. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks. Sellest tulenevalt on kohus 5 seisukohal, et esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet. rikkus 04.11.
3. a lepingu sõlmimisel
4. Enne 20.05.
5. a tarbijakrediidilepingu sõlmimist küsis esialgne võlausaldaja kostja konto väljavõtet. Hagiavalduse kohaselt kontrollis kostja selle abil kostja sissetulekuid. Hageja on tõendina esitanud ka kostja konto väljavõtte analüüsi, kust nähtuvad kostja sissetulekud ja väljaminekud eri kategooriatesse organiseerituna. Samas ei ole hageja selgitanud, kas ja milliseid konto väljavõttest või konto analüüsist nähtuvaid andmeid (lisaks kostja sissetulekute suurusele) esialgne võlausaldaja kostja krediidivõimelisuse hindamisel kasutas.

§ 4034

lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama krediidiandja. See tähendab, et krediidiandja peab olema võimeline näitama nii krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud andmete kogumise meetodit kui ka andmete analüüsi ehk seda, kuidas kujunes esialgse võlausaldaja hinnang tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kohus andis hagejale võimaluse selgitada, mida tegi krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja täiendavaid seisukohti ei esitanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja kohta kogutud muu teave oli piisav tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hagiavalduse järgi oli esialgsele võlausaldajale enne 20.05.2022 lepingu sõlmimist teada, et kostjal puuduvad ülalpeetavad. Samas on kostja konto väljavõttest näha vanemahüvitise laekumine ning esialgne võlausaldaja on selle konto analüüsis arvestanud kostja sissetulekute hulka.

§ 4034

lg 2 esimese lause kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. See hõlmab

§ 4034

lg 4 teise lause järgi kohustust kontrollida tarbija esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-dele 3 ja 4 ehk tegema selleks mõistlikke pingutusi. Hagiavaldusest ega hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks teinud päringu rahvastikuregistrisse või muul viisil üritanud kontrollida kostja esitatud teavet ülalpeetavate kohta, seda vaatamata vastuoludele kostja esitatud erineva teabe vahel. Esialgne võlausaldaja on rikkunud ka 20.05.2022. a lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. 10.

§ 4034

lg 7 esimese lause järgi on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks intressi alanemine seadusjärgse määrani, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kostja ja esialgse võlausaldaja vahel 04.11.2021 sõlmitud lepingu järgi oli intressimäär 11,9% aastas, 20.05.2022. a sõlmitud lepingu järgi 12,9% ning 16.08.2022. a sõlmitud lepingute muutmise kokkuleppe järgi 12,9% aastas.

§ 94järgne intressimäär oli kõigil eelmainitud kuupäevadel 0%.

Kuna seadusjärgne intressimäär oli väiksem kokkulepitud intressimääradest, tuleb

§ 4034lg 7 esimese lause järgi lähtuda sellest.

11. Hageja on nõude ümberarvestuses intressi arvestanud küll seadusjärgses määras, aga lähtunud muutuvast intressimäärast. Kohus märgib, et hageja esitatud lepingutes ja lepingute muutmise kokkuleppes oli kokku lepitud fikseeritud intressimääras. Hageja ei saa nõude ümberarvestuses muuta lepingu tingimusi. Lepingutes ja lepingute muutmise kokkuleppes fikseeritud intressimäär asendub nende sõlmimise ajal kehtinud seadusjärgse intressimääraga 0% fikseerituna kogu perioodiks. Sellest lähtuvalt jätab kohus hageja intressinõude rahuldamata. 12.

§ 4034

lg 7 teise lause järgi ei võlgne tarbija vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise korral krediidiandjale muid tasusid. Kohus jätab rahuldamata hageja haldustasu ja sissenõudmiskulu nõuded.

1. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tuleb kõik kostja poolt tasutud maksed arvestada põhivõla katteks. Kostja sai krediidilepingute alusel kokku 11 500 eurot. Enne lepingu muutmise kokkulepet tegi kostja kokku tagasimakseid summas 1241,86 eurot 6 (1134,49 eurot 04.01.
2. a lepingu alusel ja 107,37 eurot 20.05.
3. a lepingu alusel). Arvestades need maksed põhivõla katteks, võlgnes kostja lepingute muutmise kokkuleppe sõlmimise ajaks esialgsele võlausaldajale 10 258,14 eurot, mis tähendas, et osamakse suuruseks oleks pidanud olema 142,47 eurot. Pärast lepingute muutmise kokkuleppe sõlmimist tasus kostja esialgsele võlausaldajale 1655,48 eurot ja hagejale 200 eurot. Arvestades kõik kostja tehtud maksed põhivõla katteks, ei saa lugeda lepinguid 25.07.
4. a kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja ülesütlemiseks vajaliku hulga osamaksetega võlgnevuses. Eelnevast tulenevalt on esialgse laenuandja poolne lepingu ülesütlemine

§ 416rikkumise tõttu tühine ning tarbijakrediidileping on kehtiv.

Arvestades, et kostja on kokku tasunud 3097,34 eurot, on kostja põhivõlgnevuseks 8402,66 eurot, millest on kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud 4128,26 eurot. Kohus rahuldab hageja lepingu täitmise nõude osaliselt, mõistes välja sissenõutavaks muutunud põhiosamaksed 4128,26 eurot. 14. Hageja on palunud välja mõista ka viivise sissenõutavaks muutunud tasumata põhivõlalt alates otsuse jõustumisest kuni võlgnevuse tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 12,9% aastas. Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on põhjendatud ja asjakohane mõista kostjalt välja

§ 113lg 1 alusel seadusjärgne viivisemäär.

Kohus leiab, et hagejal tekkis õigus nõuda järgmises ulatuses viivist: Maksetähtaeg 15.11.2023 15.12.2023 15.01.2024 15.02.2024 15.03.2024 15.04.2024 15.05.2024 15.06.2024 15.07.2024 15.08.2024 15.09.2024 15.10.2024 15.11.2024 15.12.2024 15.01.2025 15.02.2025 15.03.2025 15.04.2025 15.05.2025 15.06.2025 15.07.2025 15.08.2025 15.09.2025 15.10.2025 15.11.2025 Võlgnevus eurodes 139.1 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 Viivis kuni 27.03.2026 37,45 36,95 35,47 33,97 32,55 31,05 29,59 28,08 26,63 25,15 23,68 22,25 20,77 19,34 17,92 16,57 15,35 14 12,7 11,35 10,1 8,87 7,65 6,46 5,23 7 15.12.2025 15.01.2026 15.02.2026 15.03.2026 Viivis kokku 142,47 142,47 142,47 142,47 4,04 2,81 1,58 0,48 538,04 eurot

1. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja esitatust nähtub, et kostja ei ole lepingut käesolevaks ajaks täitnud pikema aja jooksul, samuti ei ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus leiab, et kostja käitumine viitab sellele, et kostja ei pruugi lepingut nõuetekohaselt täita ka tulevikus. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused. Eeltoodut arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva krediidisumma (põhivõla) 4274,1 eurot järgnevalt: Maksepäev 15.04.2026 15.05.2026 15.06.2026 15.07.2026 15.08.2026 15.09.2026 15.10.2026 15.11.2026 15.12.2026 15.01.2027 15.02.2027 15.03.2027 15.04.2027 15.05.2027 15.06.2027 15.07.2027 15.08.2027 15.09.2027 15.10.2027 15.11.2027 15.12.2027 15.01.2028 15.02.2028 15.03.2028 15.04.2028 15.05.2028 15.06.2028 15.07.2028 15.08.2028 15.09.2028 Makse suurus eurodes 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 142,47 8
2. Kohus rahuldab hagi ka osas, milles hageja palus välja mõista osamaksetega viivitamise korral viivise

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 63% ulatuses, seetõttu jätab kohus ka hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 63% ulatuses kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 980 eurot ja õigusabikulud 507 eurot. Kuna kostja menetluses osalenud ei ole, puuduvad kostjal ka võimalikud menetluskulud.
2. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist põhjendatud menetluskuluga.
3. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama vaidlusega, kostja ei ole menetluses osalenud ning kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 169 eurot ilma käibemaksuta on arvestades asja sisu ebamõistlikult kõrge ning vastab advokaadi tunnitasu määrale. Arvestades asja sisu, peab kohus põhjendatuks tunnitasu määraks 120 eurot. Kohus peab mõistlikuks esindajal kulunud aega 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline. Arvestades vaidluse sisu ja dokumentide mahtu, on vajalik ja põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 240 eurot.
4. Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud seega 1210 eurot (riigilõiv 970 eurot + õigusabikulud 240 eurot), millest kostja kanda jääb 63% ehk 762,3 eurot. Hageja kantud menetluskulud summas 447,7 eurot (s.o 37% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest) jätab kohus hageja enda kanda.
5. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin 9