2-24-3724 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2025. a, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-24-3724 A.O. ja F.P. ühine maksejõuetusavaldu

§-s 17 nõutu esitamise. Kohus peatas A.O. ja F.P. suhtes toimuvad kohtumenetlused. Lisaks määras kohus A.O. ja F.P. ühises maksejõuetusmenetluses usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks ettemakstavaks summaks 900 eurot. Summa maksta kolme osamaksega. Usaldusisik esitas 05.07.

1. a kohtule hinnangu maksejõuetusmenetlusele. Usaldusisiku hinnangul on võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine põhjendatud. Leibkonna sissetulek on kokku 2341,59 eurot, sh F.P. töötasu 690 eurot, tema osalise töövõime toetus 351,75 eurot, lisandub A.O. osalise töövõime toetus 351,75 eurot, peretoetus 810 eurot ning lapse puude toetus 138,09 eurot. A.O. ainuomandis on kinnisasi registriosa nr 2221540 (XXX) hinnangulise väärtusega 14 000 eurot. Võlgnikud soovivad säilitada perekonna eluaseme. Võlgnikud suudavad tasuda igakuiselt kohustuste katteks 300 eurot. Võlgnikud on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidikontole 900 eurot. Kohus algatas võlgnike võlgade ümberkujundamise menetluse ja määras võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtaja.
2. 19.11.2024 esitati kohtule võlgade ümberkujundamise kava koos vajalike lisadega. Esitatu kohaselt on ümberkujundamisele kuuluvaks võlgnevuseks esitatud nõudeid kokku 32 209,61 eurot, millest põhivõlgnevused 26 811,36 eurot, mis tasutakse kava täitmisel kogu ulatuses. Kavast jäetakse välja võlausaldaja XXX 3 KÜ nõue summas 1225,49 eurot, kuna seda tasub võlgniku poeg. Kavast jääb välja ka Coop Pank AS nõue (165 eurot), mis on tasutud. Kohtul palutakse

§ 25

lg.4 korras määrata kindlaks võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõude suurus ja määrata nõude suuruseks 0 eurot, kuna võlausaldaja poolt esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole usaldusisikul võimalik nõude suurust kindlaks määrata. Kuna võlausaldaja on krediidi andmisel rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb nõude suurus määrata kindlaks summas 0 eurot. Kava on koostatud 60 kuu peale ning kuumakse kahe võlgniku peale kokku on 282 ja 297 eurot. Kava koostamisel on arvestatud, et kui võlgnikud alustavad kava täitmist (esimene makse) detsembris 2024, on ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg detsember 2029. Usaldusisik on grupeerinud võlanõuded/võlausaldajad kahte gruppi. I grupi moodustavad tarbijakrediidilepingust tulenevad nõuded, mille osas ei ole jõustunud kohtulahendit. Nende nõuete puhul on võlausaldajad rikkunud vastutustundlikku laenamist ning usaldusisik on nõuded vastavalt Riigikohtu lahendile nr 2-21-13098 ümberarvestanud. Selle grupi nõuded rahuldatakse 100% õiguspärastest nõuetest, s.t. nõudest, mille on ümberarvestamise teel kindlaks määranud usaldusisik. II grupi moodustavad nõuded, mis tulenevad teenuste lepingust või kauba ostudest ning mille puhul vastutustundliku laenamist ei kontrollita. Nõuded rahuldatakse 100%. Usaldusisik on ümberkujundamiskava saatnud

§ 24lg 1 korras kõikidele võlausaldajatele.

5 A.O. ja F.P. võlgade ümberkujundamise kavale esitas vastuväite üks võlausaldaja – BB Finance OÜ, kes ei nõustunud kavasse märgitud F.P. kohustuse suurusega. Nimelt hindas usaldusisik selle võlausaldaja nõude suurust, s.h. vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist ja leidis, et võlausaldaja nõue tuleb ümber arvestada vastavalt Riigikohtu lahendile 221-13098. Selle tulemusena on võlausaldaja nõue täies ulatuses tasutud. Võlausaldaja sellega ei nõustunud ja esitas sellekohased tõendid. Usaldusisik nõustus võlausaldaja vastuväitega ja esitas ümberkujundamiskavale muudatuse: lisada kavasse võlausaldaja BB Finance OÜ nõue suurusega 154,41 eurot. Sellega suureneb ka kogu kavaga täidetavate nõuete kogusumma. Kuna usaldusisik nõustus võlausaldaja vastuväitega, ei ole kavale esitatud vastuväiteid nõuete suuruse osas, mida tuleks kohtul

§ 25lg.3 korras lahendada.

Kava kinnitamisele võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud. Usaldusisik palub ümberkujundamiskava kinnitada. On esitatud usaldusisiku tasu kalkulatsioon ja taotlus.

1. 09.01.2025 teavitas usaldusisik kohut, et võlgnikud on ekslikult tasunud usaldusisiku tasu ettemaksuks nõutavast suurema summa kohtu deposiidikontole, mistõttu ei ole neil jaanuarikuus 2025 võimalik kavakohast makset teha. Võlgnikud soovivad jaanuarikuus 2025 ärajääva makse teha rahast, mille Rahandusministeerium maksab neile tagasi kohtu deposiidikontole kantud rahast, s.t. makse tegemist hiljem kui jaanuarikuus. Kohtu seisukoht ja põhjendused
2. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (

) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

1. Kohus käsitleb esmalt võlausaldajate nõudeid võlgnike vastu ja nõuete põhjendatud suurusi. 6.
2. Võlgnikud A.O. ja F.P. on abikaasad, kellel kehtib lahusvararežiim ja on sõlmitud abieluvaraleping. Vara- ja võlanimekirjast nähtuvalt on üksteist võlausaldajat esitanud abikaasadest võlgnike vastu nõudeid kokku 32 209, 61 euro ulatuses, sellest põhinõuded on 26 811,36 eurot, kõrvalnõudeid 5398,25 eurot. Võlgnikud on taotlenud

§ 21

lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. Äriühingutest võlausaldajatelt saadud laenud tulenevad tarbijakrediidilepingutest (v.a. PlusPlus Capital, Valga Vallavalitsuse ja XXX 3 KÜ nõue), mistõttu on usaldusisik kontrollinud VÕS sätete ja kinnistunud kohtupraktika kohaselt vastutustundiku laenamise põhimõtete jm tarbijakrediidi sätete järgimist. Usaldusisik on leidnud, et võlausaldajad ei ole tõendanud ega järginud vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimist, mistõttu võlausaldajate poolt esitatud põhi- ja kõrvalnõuete jäägid ei ole täies ulatuses põhjendatud. Selliste nõuete puhul on usaldusisik võtnud arvesse võlausaldaja poolt ümberarvestatud nõuded või on arvutanud neist lepingutest tulenevad põhinõuded ise. Usaldusisik on kajastanud need ümberarvutused tema poolt esitatud VTL ümberarvestustes ja ümberarvestuste selgitustes (dtl 427-433), arvestades seejuures ka 6 võlausaldajatel seadusliku intressi saamise õigusega. Kohus on seisukohal, et usaldusisiku poolt kasutatud ümberarvestuste metoodika võimaldab võlausaldajaid võrdselt koheldes määrata kindlaks iga võlausaldajal saada oleva põhjendatud põhinõude (koos seadusjärgse intressiga) jäägi. Sellisele arvestusele on vastuväite esitanud võlausaldaja BB Finance OÜ, kes ei nõustunud võlgniku F.P. vastu esitatud nõude suurusega, mille oli arvutanud usaldusisik. Võlausaldaja esitas

§ 25lg.1 kohaselt vastuväite koos asjaolude ja tõenditega (dtl 413-415).

Usaldusisik nõustus võlausaldaja vastuväidetega, lisades seejuures ka seadusliku intressi arvutuse. Selle tulemusena on kavasse lisatud täiendavalt võlausaldaja BB Finance OÜ oma nõudega 154,41 eurot. Kuna usaldusisik on nõustunud võlausaldaja vastuväitega ja arvanud nõude kavasse, langeb ära võlausaldaja vastuväide ja sellest tulenevalt vajadus

§ 25lg.3 alusel nõude suurus kindlaks määrata kohtu poolt.

Usaldusisik on hõlmanud kindlaksmääratud ehk ümberarvestatud nõuded ümberkujundamiskavasse p. 2.

1. ja kohus nõustub kavasse hõlmatud nõuete suurusega. 6.
2. Usaldusisik palub kohtul kindlaks määrata võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõude suurus, mis on menetluses esitatud summas 577,35 eurot. Tegemist on nõudega, mis on esitatud võlgniku A.O. vastu ja tuleneb esialgse võlausaldaja Inbank Finance AS lepingulisest suhtest, lepingu nr . Usaldusisiku põhjendustel on võlausaldaja rikkunud VTL põhimõtteid. Usaldusisikule esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole usaldusisikul võimalik nõude suurust kindlaks määrata, seetõttu loeb usaldusisik nõude suuruseks 0 eurot. Võlausaldaja ei ole usaldusisiku sellekohasele seisukohale vastuväidet esitanud. Usaldusisik palub kohtul nõude suurus kindlaks määrata. Selle võlausaldaja poolt on selle nõude kohta esitatud usaldusisikule järgmised tõendid: (dtl 459-522). Need võlausaldaja poolt esitatud tõendid ei võimalda käsitletava nõude kohta teha muid järeldusi, kui et 16.05.2023 on sõlmitud leping nr C85012380542 (dtl 464) ja milliste andmete alusel on võlausaldaja teinud otsustuse tarbijale laenu andmise kohta (dtl 472, 476). Kohtu hinnang on, et tarbijale laenu andes ei ole võlausaldaja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandjal oli teave, et laenutaotleja sissetulek on 994,76 eurot kuus (5 kuu andmed) ja et tal maksehäired puudusid. Krediidiandja tegi laenuotsuse automatiseeritult, hinnates, et laenutaotleja on krediidivõimeline. Krediidiandja ei ole arvestanud, et laenutaotluses on taotleja sissetulek märgitud oluliselt erinevana (1200 eurot) sellest, mille tegi kindlaks krediidiandja ise (994 eurot). Krediidiandja ei ole võtnud arvesse, et laenutaotlejal oli sel ajal neli alaealist ülalpeetavat ja tema arestivaba miinimum ehk sissetuleku määr, mille puhul ei saa temalt kohustuste täitmiseks kinnipidamisi teha (TMS § 132 lg.2) on 1912 eurot. Krediidiandja ei ole kontrollinud taotleja pangakonto väljavõtet piisava pika perioodi kohta ega hinnanud VÕS § 4034 lg.2 nõutud andmeid. Samal kuupäeval on krediidiandja sõlminud A.O.-ga ka teise väikelaenu lepingu ( nr L89012379902). Kohtule (usaldusisikule) esitatud tõendite hulgas ei ole isegi tõendit laenusumma väljamaksmise kohta, ei ole ka makseandmeid (lepingu L89012379902 kohta on andmed). Kohus saab konstateerida, et laenuotsuse tegemisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, VÕS § 4034 lg.13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Esitatud nõude tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata (puuduvad ka nõude loovutamist tõendavad tõendid) ja kohus määrab nõude suuruse summas 0,00 eurot nagu seda taotleb usaldusisik.

§ 25

lg.4 sätestab: Kohus võib jätta võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata või määrata selle kindlaks üksnes osaliselt, kui nõuet, mida soovitakse ümber kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või nõude õiguspärasust või tõendatust ei ole võimalik mõistlikult hinnata. 7 Võlausaldaja ei ole esitanud omapoolselt

§ 25

lg.1 andmeid- asjaolusid, vastuväiteid ja tõendeid nende kohta.

§ 25

lg.1 teise lause kohaselt avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Neil asjaoludel loeb kohus, et usaldusisik on põhjendatult määranud sellest lepingust tuleneva nõude suuruseks 0 eurot ja täitmisele kuuluvat nõuet tegelikult ei ole.

1. Nõuete väljajätmine kavast. Kohtule esitatud ümberkujundamiskavast jääb välja korteriühistu nõue (nõude suurus 1225,49 eurot). Tegemist on kommunaalkulude, korteriomandi hooldus- ja halduskulude nõudega korteriomandi kasutamisel tarbitud teenuste eest, korteriomand on võlgnike elukoht, s.t. need on kestvuslepingust tulenevad kohustused. Ümberkujundamiskavas märgitult tasub seda nõuet võlgniku poeg, sellega on nõustunud võlausaldaja, mistõttu võlausaldaja huvid ei ole kahjustatud. Muude kavast väljajäävate nõuete (esitatud kava p.2.
2. kohaselt Coop Pank AS nõue ja BB Finance OÜ nõue) kohta on tehtud muudatus BB Finance OÜ nõude osas, mis arvatakse kavasse 154, 41 euro ulatuses (vt. eespool p.6.1). Võlausaldajaga Coop Pank AS ei ole vaidlust selle üle, et nõue summas 165 eurot on tegelikult tasutud.
3. Kava täitmise periood. Kava kohaselt on võlausaldajate nõuete täitmise periood 60 kuud, üksnes võlausaldaja BB Finance OÜ nõue täidetakse 10 kuuga, mis on õigustatud arvestades nõude väikest summat. Kava on koostatud arvestusega, et esimene makse tehakse 12.12.
4. Selleks ajaks ei ole kohtu poolt kava kinnitatud, kuid samas ei takista see ka makse tegemist võlausaldajatele. Nüüdseks on selgunud, et võlgnikud on teinud makse kohtu deposiidikontole nõutavast suuremas summas, mis omakorda takistab neil tegemast kavakohast makset jaanuarikuus. Usaldusisik on teinud kohtule ettepaneku lubada, et võlgnikud teevad esimese kavakohase makse veebruarikuus ja tasuvad jaanuarikuus tegemata jääva makse sellest rahast, mille nad saavad Rahandusministeeriumilt tagasi kui deposiidikontole makstud enammakse. Kohus nõustub, rõhutades, et järelevalve teostaja ümberkujundamiskava täitmise üle on usaldusisik. Kava täitmise käigus täidetakse kõikide võlausaldajate põhinõuded kogu põhinõude summa ulatuses ehk 100% koos lisanduva seadusjärgse intressiga. Võlgnike poolt igakuine kohustuse täitmiseks tehtava makse suurus on umbes 300 (282 ja 297) eurot. Kohtu hinnangul on kõiki kavaga hõlmatud pandiga tagamata nõuetega võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõik ümberkujundamise menetluse ajaks jäänud põhinõuded täidetakse 100% ulatuses. Võlgnikud tasuvad ümberkujundamiskava kinnitamise korral võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 17 099,07 eurot, mis on 100% kogunõudest.
5. Võrdlus võimaliku pankrotimenetlusega.

§ 26

lg.4 järgi tuleb pankrotivõrdlus esitada juhul kui kohus kaalub võlgade ümberkujundamise kava kinnitamist

§ 26lg.3 olukorras.

Käesoleval juhul puuduvad vastuväited ümberkujundamiskava kinnitamisele, mistõttu pankrotivõrdluse esitamine ei ole nõutav. Kohus märgib siiski, et võlgnike A.O. ja F.P. puhul ei ole tegemist olukorraga, mis tingiks võlgnike nimetamist maksejõuetuteks ja nende maksejõuetuse ehk pankroti väljakuulutamist. Kohtul on füüsilise isiku maksejõuetusmenetluses võimalik valida kolme menetluseliigi vahel (

§ 2

lg.2): Maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot või kuulutatakse välja võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. Menetlusliigi valiku tegemisel lähtutakse võlgniku tegelikust majanduslikust seisundist ja menetluse eesmärkidest. PankrS § 1 lg.2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda 8 rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 2

lg.1 järgi Käesoleva seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse.

§ 2

lg.3 järgi Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.

§ 27

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta ümberkujundamiskava sõltumata

§ 26

lg-tes 1-3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Kohus hindab esitatud ümberkujundamiskava täitmise perspektiivikaks ja võimalikuks. Kohus kinnitab ümberkujundamiskava. 10. Tagamaks ümberkujundamiskava täitmine ja usaldusisikule võimalus teostada kava täitmise üle, s.h. võlgnike rahaliste vahendite kasutamise üle kontrolli, rakendab kohus PankrS § 20 lg.1 alusel käsutuskeelu nii A.O.-le kuuluva kinnisasja kui ka võlgnikel olemasoleva kui ka neile laekuva sissetuleku suhtes. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (

§ 35lg 1).

Võlgnikel tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 1.jaanuariks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (

§ 35lg 3).

Esimene aruanne tuleb esitada 01.01.2026. a. Edaspidi iga aasta möödumisel. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (

§ 41lg 2 p 6).

Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (

§ 35lg 4).

Menetluskulude jaotus 9 Usaldusisik on 19.11.2024. a esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 14,5 tunni eest määraga 110 eurot/tund, kokku 1595 eurot. Usaldusisiku tasu palub kanda OÜ Avitase arvelduskontole. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Kohtu poolt esitatud dokumentidega tutvumine, päringute koostamine ja saatmine võlgniku vara ja kohustuste kindlaks tegemiseks, võlausaldajate teavitamine, suhtlemine võlgnikuga, päringud tema vara ja kohustuste kohta, võlgnikele teabe andmine, saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine, vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine, esitamine, vastutustundliku laenamise põhimõtete järgimise kontrollimine, nõuete ümber arvestamine vastavalt Riigikohtu lahendile, erinevate ümberkujundamiskavade kaalumine, analüüs, arutelu võlgnikega, ümberkujundamiskava koostamine, põhjenduste ja selgituste koostamine, võlausaldajatele teatise koostamine, saatmine, kokkuvõtte koostamine võlausaldajate seisukohtadest, usaldusisiku arvamuse koostamine, tasu taotlus, kohtule esitamine. Kokku 14,5 tundi.

§ 54

lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (

§ 54lg-d 3 ja 4).

Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on

§ 54

lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024. a 164 eurot (820/5). Kohus hindab, et taotletud tunnitasu vastab

§ 54

lg 4 teises lauses märgitule ega ületa

§ 54lg-s 5 ettenähtud piirmäära.

Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Olulise aja on hõivanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kontrollimine ja kohus loeb seda õigustatuks, kuna ühegi nõude kohta ei ole tehtud kohtulahendit, milles oleks selle põhimõtte järgimine juba kontrollitud. On tehtud mahukas nõuete ümberarvestus. Kohus hindab ajakulu 14,5 tundi põhjendatuks. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 14,5 tunni eest 1595 eurot. Kohus kohustas 27. 05.2024. a määrusega võlgnikke solidaarselt tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 900 eurot ning seda kolme osamaksega. Võlgnikud on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Lisaks sellele on võlgnik F.P. maksnud täiendavalt 4x300 eurot. Seega kokku 2100 eurot. Usaldusisiku tasu määratud summas 1595 eurot tuleb välja maksta ja kanda võlgnike poolt

§ 19

lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest Avitase OÜ arvelduskontole nr EE761010220233760220 SEB Pank AS-is. Usaldusisiku tasu ettemaksuks makstud nõutavast suurem summa (2100-1595=505 eurot) tagastada maksjale F.P. tema pangakontole, mille number nähtub maksekorralduselt (EE962200221027219530 Swedbank) . Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (

§ 8lg.3).

/allkirjastatud digitaalselt/ 10 Ülle Raag Kohtunik 11