2-17-15323/26

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15323 Anne-Jana Prantsuzova (e-post: XXX) Istungi toimumise aeg 05.04.2018 RESOLUTSIOON:

1. Tühistada Harju Maakohtu 07.12.2017 otsus osaliselt, osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 31.10.2016 kuni 31.10.2017 elatise ja osas, milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja viivis ning menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. E.G apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.
4. Hagi rahuldada osaliselt. 3.2.Mõista E.Glt välja M.L kasuks igakuine elatis pooles Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras (2017.a 235 eurot kuus, 2018.a 250 eurot kuus) alates 01.11.2017 kuni M.L täisealiseks saamiseni, s.t kuni 19.08.2034 3.4.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, so hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval hageja seadusliku esindaja R.O arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX, selgitusega „elatis vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-17-15323“. 3.
5. Jätta hagi rahuldamata elatise nõudes ajavahemiku 31.10.2016 kuni 31.10.2017 eest ja viivise nõudes. 3.
6. Jätta poolte menetluskulud maa ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
7. Jätta rahuldamata E.G taotlus 05.04.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks.
8. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
9. M.L esitas 15.10.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse E.G vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt taotleb hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatise perioodi eest 01.11.2016 kuni 19.08.2034 poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses (15.10.2017 seisuga 2780 eurot) ja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses (seisuga 15.10.2017 on viivise summa 111,29 eurot). 2

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15323 Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool kehtivat Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäära kuus, mille eest elatist makstakse; elatist hagejale ja viivist sellelt tuleb maksta hageja ema R.O arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX; hageja ema R.O-l on ainuõigus hagejale väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks hageja ülalpidamiseks; elatise tasumine peab toimuma iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt sellele eelneva kuu viimasel päeval, märkides selgituseks “elatis vastavalt kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-1715323”; otsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 3).

1. Hageja on Norras sündinud Eesti kodanik, kes elab Eestis. Hageja on kostja alaealine laps. Hageja elab emaga. Alates 01.11.2016 elavad hageja ja hageja ema kostjast eraldi. Kostja ei osale hageja ülalpidamises ja ei ole kunagi elatist maksnud. Hageja nõuab elatist alates 01.11.2016 poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära suuruses kuni tema täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.08.
2. Kuna hageja nõuab elatist vaid poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, ei pea nõuet tõendama. Hageja nõuab ka seadusjärgset viivist.
3. aasta novembrikuu elatise tasumise tähtpäev oli 31.10.
4. Seadusjärgne viivis on 8% aastas. Viivist on arvestatud valemi abil: [viivise summa]=[kuu võla summa]×8%÷360×[viivitatud päevade arv]. Vältimaks poolte vahel poleks vaidlusi kohtuotsuse täitmise korra kohta, palub hageja kohtul kindlaks määrata TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra.
5. 07.11.2017 menetlusdokumendis viitas hageja R.O kinnitusele, et kaks makset summas 250 eurot on elatis hagejale. Ülejäänud summad ei ole üldse hageja või tema emaga seotud. Kostja ei saanud kasutada oma pangakontot, kuna tal on palju tasumata trahve ja ta kartis, et kui kannab raha oma pangakontole, siis seda võidakse arestida. Seega kasutas kostja hageja ema pangakontot ja hageja ema nimele vormistatud pangakaarti. Kostja tasus selle kaardiga oma igapäevaste ostude eest, samuti sõitudeks Rootsi, Norra, Bali saartele, Hispaaniasse. Peale naasmist kostja esitas nõudmise välja anda tema raha temale. Ja tema nõudmisel hageja ema kandis raha kostja õe pangakontole. Maksete selgituses on märgitud: "raha tagastamine E.Gle". Osa rahast oli E.G nõudmisel sularahana välja võetud ja antud E.Gle kätte. Kostja nõudmisel kandis hageja ema 3000 eurot AL kontole, väidetavalt laenuna kostja vennale. Hageja ema andmetel tagastas kostja vend laenu sularahas ja kostja kasutas seda summat endale auto ostmisel. Seega raha maksmine hageja ema pangakontole ja raha liikumine ei ole kuidagi seotud elatisega hagejale, välja arvatud 2 makset 250 eurot
6. aasta sügisel. Kostja vastuväited
7. Kostja esitas 01.11.2017 vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt on kostja nõus maksma oma lapsele elatist pooles Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga miinimummääras. Kostja kannab alates 07.09.2015 hageja esindajale elatise tema arvelduskontole 250 eurot igas kuus. Kostja pole nõus hageja seadusliku esindaja nõudega mõista välja perioodi eest 01.11.2016 kuni 01.10.2017 pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras elatis 2780 eurot ja viivise suuruses 111,29 eurot. Selle perioodi jooksul tegi kostja ülekandeid hageja esindaja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX elatiseks suuruses 14 500 eurot (04.11.2016 summas 10 000 eurot; 16.01.2017 summas 4000 eurot; 07.09.2017 summas 250 eurot; 12.10.2017 summas 250 eurot). Kompromissina pakkus kostja, et maksab hageja ema arvelduskontole elatise summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 19.08.
8. 3

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15323

1. 08.11.2017 esitas kostja arvamuse hageja seisukohtadele. R.O avas vastastikuse otsuse alusel arve Nordea pangas spetsiaalselt perekonna igapäevaste kulude jaoks perekonna vajaduste katmiseks. Kuna kostja koos R.O-ga otsustasid kasutada teist pangaarvet ühiselt säästmiseks. Vastavalt võlaõigusseadusele on kostjal õigus nõuda tagasi kooselu jooksul tema poolt panustatud osa. Kostja ei hakanud nõudma kooselu vara jagamist. Kostja on täielikult täitnud oma ülalpidamiskohustusi. Nordea pangakaardiga korraldas tegevusi R.O. Kostja kasutas kaarti ainult R.O loal samal ajal, kui ta viibis Balil. Seda kaarti kasutati tõepoolest igapäevaste kulutuste maksmiseks Hispaanias, kus kostja viibis koos M.L’ga ja R.O’ga alates 21.11.2016 kuni 12.12.
2. Detsembris
3. aastal, jaanuaris ja veebruaris
4. aastal tegi R.O Nordea pangast ülekanded oma arvele Swedbank-is, mille üldsumma moodustab 3000 eurot. Oma arvelt Swedbank-is kandis R.O üle kostja õele vaid 600 eurot. Nordea panga pangaautomaadist võeti välja sularaha kolm korda, iga kord 1000 eurot. Kostja ei saanud R.O käest sularaha. Aprillis ja mais
5. aastal hakkas kostja vabatahtlikult kandma hageja ema pangakontole igakuist elatist suuruses 250 eurot, mis ületab pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga miinimummäära. Esimese astme kohtu otsus
6. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 31.10.2016 kuni 31.10.
7. a eest summas 2280 eurot, igakuise elatise alates 01.11.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.t kuni 19.08.2034 50 % Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, viivise elatise võlgnevuselt (2280 eurot) 15.10.2017 seisuga summas 106,84 eurot ja alates 16.10.2017 kuni põhinõude täitmiseni viivise protsendina põhinõudelt (2280 eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras, kuid mitte enam, kui 2173,16 euro ulatuses.
8. Maakohus leidis, et poolte vahel puudub vaidlus edasiulatuva elatise maksmise osas. Hageja on taotlenud mõista kostjalt välja elatise ka tagasiulatuvalt, s.o alates 01.11.2016 kuni 15.10.2017, kokku summas 2780 eurot. Kostja on väitnud, et ta on hageja seaduslikule esindajale teinud ülekandeid kokku summas 14 500 eurot, s.o 04.11.2016 summas 10 000 eurot, 16.01.2017 summas 4000 eurot, 07.09.2017 summas 250 eurot selgitusega „Lastetoetus“ ja 12.10.2017 summas 250 eurot selgitusega „Lastetoetus“. Pooltel puudub vaidlus 07.09.2017 ja 12.10.2017 kostja poolt hageja seaduslikule esindajale kantud summade üle ja kohus leiab, et hageja seaduslikule esindajale tasutud lastetoetuse summa 500 eurot (250+250) tuleb maha arvestada tagasiulatuva elatise nõudest. Ülejäänud pangaülekannete arvestamisele vaidleb hageja seaduslik esindaja vastu ja on ühtlasi märkinud, et summad ei ole üldse hageja või tema seadusliku esindajaga seotud. Hageja esitas vastuväited, mille kohaselt kasutas kostja paljude tasumata trahvide tõttu hageja seadusliku esindaja nimele vormitatud pangakaarti, sh igapäevaste ostude tegemiseks ja reisidel. Hageja seaduslik esindaja on kostja nõudmisel andnud kostjale raha kostja õe kontole kokku summas 937 eurot selgitusega „raha tagastamine E.Gle“, 265 eurot sularahana välja võtnud ja andnud E.G kätte ning hageja ema on kandnud 3000 eurot AL kontole väidetavalt laenuna kostja vennale. Kostja on eelnimetatud väidetele vastanud, et on koos hageja ja tema emaga reisil olles pangakaarti kasutanud ning R.O on teinud
9. a detsembris ja
10. a jaanuaris ja veebruaris oma Nordea panga kontolt ülekanded Swedbank AS arveldusarvele summas 3000 eurot, R.O on kostja õele kandnud vaid 600 eurot ja kostja ei ole R.O käest saanud sularaha.
11. Kohus leiab, et asjas ei ole tõendatud poolte kokkulepe elatise tasumiseks kostja poolt viidatud summadega 04.11.2016 10 000 eurot ja 16.01.2017 4000 eurot, mistõttu ei saa kohus eeltoodud summasid arvestada kui elatise tasumist hagejale. Nimetatud 4

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15323 maksetel puudub ka makseselgitus, mis viitaks, et tegemist oleks hagejale elatise tasumisega, erinevalt 07.09.2017 ja 12.10.2017 maksetest, milles on kostja märkinud selgitusena „Lastetoetus“. Kohus ei pea võimalikuks lugeda elatise andmise kohustust täidetuks vanemate suvaliste omavaheliste arvelduste raames, kui ei ole üheselt selge, et need arveldused toimusid just elatise maksmise eesmärgil. Kohus selgitab, et lapsest lahuselav vanem peab arvestama sellega, et üldjuhul peab ta ülalpidamise kohustuse täitma rahas regulaarsete igakuiste maksetena. Muul viisil ülalpidamise andmine on väga erandlik.

1. Eeltoodut arvestades kuulub hageja tagasiulatuva elatise nõue rahuldamisel osaliselt, st summas 2280 eurot (nõutav summa 2780 eurot – tasutud elatis 500 eurot). Kostja ei ole tuginenuid sellele, et tagasiulatuva elatise nõue võiks teda asetada äärmiselt raskesse olukorda ning olla talle ebamõistlikult koormav.
2. Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja taotleb välja mõista kostjalt hageja kasuks elatisevõlalt sissenõutavaks muutunud viivis alates 31.10.2016 kuni 15.10.2017 summas 111,29 eurot ja lisanduv viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
3. Kuna hageja seaduslikule esindajale 08.09.2017 laekunud elatise (lastetoetuse) makse summas 250 eurot ja 16.10.2017 summas 250 eurot (vt tl 45), siis arvestab kohus nimetatud maksetest 2017 oktoobri elatise katteks 235 eurot, 2017 septembri elatise katteks 235 eurot ja 2017 augusti elatise katteks 30 eurot. Apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
5. Kostja on seisukohal, et puudus alus mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 31.10.2016 kuni 31.10.2017 eest summas 2280 eurot. Kostja on seisukohal, et kohus ei saa muuta omal algatusel elatise arvestamise perioodi, mistõttu maakohtu määratud tagasiulatuva perioodi algus alates 31.10.2016 ei ole põhjendatud. Hageja nõudis tagasiulatuvat elatis alates 01.11.
6. Maakohus on jätnud ka arvestamata selle, et tagasiulatuva elatise nõude aja jooksul elasid vanemad koos. Kostja on arvamusel, et ei ole usutav see, et vanemad reisivad koos, kuigi nad koos ei ela. Kostja arvamusel ei ole välistatud elatise andmise selliselt, et üks vanem kannab teisele vanemale elatist harvem, kui üks kord kuus, kuid korraga suuremates summades.
7. Maakohus mõistis resolutsioonis välja tagasiulatuva elatise 31.10.2016-31.10.2017, kuigi tuvastas, et kostja tasus hagejale 250 eurot 2017.a septembris ja 2017.a oktoobris.
8. Kostja kandis hageja ülalpidamiseks raha ka 07.11.
9. Hagiavaldus elatise väljamõistmiseks esitati 15.10.
10. Kostja arvates puudus hagejal alus kohtusse pöördumiseks, sest elatise hagi esitamisel täitis kostja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Vastus apellatsioonkaebusele
11. Vastustaja vaidles apellandi apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
12. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ajavahemiku 31.10.2016 kuni 31.10.2017 elatise, osas milles kostjalt mõisteti hageja kasuks välja 5

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15323 viivis ja menetluskulude jaotuse ning rahalise kindlaksmääramise osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

1. Asja materjalidest nähtub, et pooled ei vaidle selle üle, et: - Hageja on kostja alaealine laps. - Hageja ülalpidamiseks kulub Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär, millest kostja on kohustatud tasuma hageja ülalpidamiseks pool. - Kostja on võimeline oma materiaalsest olukorrast tulenevalt eelnimetatud ülalpidamiskohustust täitma.
2. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kostja on elatisehagi kohtule esitamisele eelnevalt ühe aasta jooksul hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja leiab, et kostja seda ei ole teinud. Kostja on seisukohal, et osa nimetatud aastasest perioodist elasid hageja ja tema vanemad perekonnana ning kostja kandis perekonna, sh hageja kulud vahetult ning osa aastasest perioodist, mil enam perekonnana koos ei elatud, on kostja elatist tasunud.
3. Maakohus tuvastas, et enne hagiavalduse esitamist 15.10.2017 tasus kostja viitega „lastetoetus“ hageja emale 07.09.2017 250 eurot ja 12.10.2017 250 eurot. Hageja nimetatut ei vaidlusta. Seega on tõendatud, et hagi esitamisele eelnevalt täitis kostja hageja suhtes kahe kuu jooksul ülalpidamiskohustust.
4. Menetluses on kostja väitnud, et vähemalt kuni 2017.a maikuuni täitis ta ülalpidamiskohustust hageja suhtes vahetult, kuna hageja ja tema vanemad elasid perekonnana. Kostja on viidanud sellele, et 2016.a novembris-detsembris viibis kogu perekond puhkusereisil Hispaanias ning aprillis-mais 2017.a viibisid hageja ja tema ema kostjaga koos Norras. Selle üle, et kogu perekond nimetatud sihtkohtades koos elas, pooled ei vaidle. Vaidlus on selles, kas Hispaanias ja Norras viibides kandis kostja hageja ülalpidamiskulud või kandis neid ainuisikuliselt hageja ema.
5. Asja materjalidest nähtuvalt kandis kostja hageja ema nimel olevale AS-is Nordea Pank asuvale pangakontole nr-ga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX 04.11.2016 10 000 eurot ja 16.01.2017 4000 eurot. Seejuures nähtub kontoväljavõttest, et nimetatud summad on sisuliselt ainsad laekumised kontole. Kostja väidab, et kuna nimetatud pangakontot kasutas arveldusteks ka hageja ema, siis on kostja ülalpidamiskohustuse täitmine tõendatud. Hageja avaldas menetluses, et AS-is Nordea Pank asuv pangakonto nr-ga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX on küll hageja ema nimel, kuid pangakaarti kasutas vaid kostja, sest oma pangakontole raha arestimise kartuses kostja summasid kanda ei julgenud. Seega väidab hageja, et kuigi pangakonto oli hageja ema nimel, kasutas seda reaalselt vaid kostja enda huvides.
6. Arvestades asjas esitatud väiteid ja tõendeid ei saa ringkonnakohtu arvates asuda seisukohale, et hageja ema sai nimetatud pangakontoga seotud kaarti kasutada. Siiski nähtub nimetatud pangakonto väljavõttest, et perioodil, mil perekond viibis Hispaanias (november-detsember 2016) tehti erinevaid kulutusi söögikohtades, toidupoodides, meelelahutuskohtades (näiteks 28.11.2016 Aqualand), välja on võetud ka sularaha (näiteks 02.12.2106 210 eurot, 12.12.2015 250 eurot). Pangakonto väljavõttest nähtub kokkuvõtvalt see, et reisil Hispaaniasse on tehtud mitmesuguseid makseid kostja poolt pangakontole kantud rahast ning kuna perekond reisis koos, siis on põhjendatud kostja väide, et sel ajal kandis ta ka hageja kulusid. Hageja väidete kohaselt kandis hageja kulusid reisil viibides hageja ema, kuid asjas sellekohased tõendid puuduvad. Seega tuleb asuda seisukohale, et vähemalt kuni 2016.a. detsembri keskpaigani kandis kostja hageja kulusid vahetult, mistõttu on elatise nõue kuni 2016.a detsembri keskpaigani põhjendamatu.
7. Kuigi poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja ema sai kontoga seotud pangakaarti kasutada, puudub vaidlus selles, et hageja ema sai kontolt 6

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15323 XXXXXXXXXXXXXXXXXXX erinevaid summasid teistele kontodele üle kanda. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et elatise nõude põhjendatuse kontrollimisel ei saa arvestada vanemate omavahelisi arveldusi. Kontoväljavõttest nähtuvalt on hageja ema kandnud enda kontole 16.12.2016 1000 eurot, 25.01.2017 1000 eurot, 23.02.2017 1000 eurot. Hageja ema väitis ringkonnakohtus toimunud istungil, et tema poolt tema enda teisele kontole kokku 3000 euro ülekandmine toimus seetõttu, et varasemalt venna elukaaslasele antud laenu tagasi ei makstud. Hageja väitis menetluses, et kostja nõudmisel kandis hageja ema 2016.a septembris laenuna kostja vennale üle AL kontole 3000 eurot. Asjas on tõendatud, et kontolt XXXXXXXXXXXXXXXXXXX on 2016.a septembris AL kontole üle kantud kokku 3000 eurot (tlk 60). Samas ei ole ringkonnakohtu arvates tõendatud, et hageja ema ALle või kostja vennale laenu andis, sest hageja väidete kohaselt AS-is Nordea Pank asuv pangakonto nr-ga XXXXXXXXXXXXXXXXXXX on küll hageja ema nimel, kuid kontot kasutas enda tarbeks vaid kostja. Ringkonnakohus leiab, et hageja on esitanud menetluses vastuolulisi väiteid.

1. Isegi juhul, kui leiaks tõendamist hageja ema ja kostja venna vahel (või AL vahel) laenusuhte olemasolu, on tõendamata see, et hageja emal laenuandjana oli kostja nõusolek laenu tagasisaamiseks kostja arvelt. Kostja on käesolevas asjas väitnud, et hageja ema kontole kantud summad, seega ka hageja ema poolt enda teisele kontole kantud 3000 eurot, läksid hageja ülalpidamise katteks.
2. Hageja väidete kohaselt kandis hageja ema võetud 3000 eurot kostjale tagasi osaliselt JS pangakonto kaudu ja osaliselt kostjale sularahas. Sularahas raha tagastamine on tõendamata. Asjas on esitatud hageja ema AS-is Swedbank asuv pangakonto väljavõte, mille järgi on hageja ema tasunud viitega raha tagastamine E.Gle“ 600 eurot (tlk 46). Asjas on esitatud ka eraldi AS Nordea Pank arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX väljavõte, mille järgi on viitega „Raha tagastus E.Gle“ tasutud 397 eurot. Kuna aga AS-is Nordea Pank asuvale arvele kandis esitatud konto väljavõtte järgi raha vaid kostja, ei ole ringkonnakohtu arvates loogiline hageja väide, et hageja ema poolt kontolt enesele võetud summa tagastati JS pangakonto kaudu kostjale, st, et hageja ema poolt kostjalt võetud summa tagastati selliselt, et kostjale endale täiendavalt kuuluv raha 397 eurot kanti JSle, kes andis selle edasi kostjale.
3. Lisaks on hageja väide, et hageja ema tagastas kostjale kontolt endale ülekantud 3000 eurot osaliselt ülekandega JS kontole ja osaliselt sularahas vastuolus hageja väidetega selle kohta, et hageja ema oli õigustatud 3000 eurot kandma oma kontole laenusuhte tõttu kostja vennaga (või tema elukaaslasega). Kui hageja ema ja kostja venna vahel oli laenusuhe ja kostja nõustus sellega, et venna laenu tagastab kostja, siis puudus vajadus hageja emal kanda kostjale tagasi ka 600 eurot.
4. Kokkuvõtvalt tuleb asuda seisukohale, et isegi kui arvestada sellega, et hageja ema tagastas võetud 3000 eurost kostjale 600 eurot, on kostja oma ülalpidamiskohustuse hageja ees tagasiulatuvalt elatisehagi esitamisest täitnud. 2017.a septembris ja oktoobris täitis kostja hageja ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt. Vähemalt (3000600=) 2400 eurot on hageja ema saanud kostja arvelt. Asjas puuduvad tõendid, millest nähtuks, et nimetatud summa on hageja ema saanud muuks kui hageja ülalpidamiseks. 2016.a oli pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast 215 eurot, ja alates 2017 oli see 235 eurot. Seega oli kostjal kohustus tasuda hageja ülalpidamiseks vähemalt 8x235=1880+107,5=1987,5 eurot. Selle kohustuse saab lugeda täidetuks. Eelnevast tulenevalt on hageja hagi esitamisest tagasiulatuv elatisnõue põhjendamatu. Kuna tagasiulatuv elatisenõue on põhjendamatu, ei ole alust välja mõista ka viivise elatise tasumisega viivitamise tõttu. 7

(8)Tsiviilasi nr: 2-17-15323

1. Kuna kostja ülalpidamiskohustuse tagasiulatuvalt hagi esitamisest saab lugeda eeltoodust tulenevalt täidetuks, puudub vajadus täiendavalt hinnata, kas hageja Norras viibides kandis kostja samuti hageja ülalpidamiskulusid.
2. Õige on apellatsioonkaebuse väide selles, et maakohus on omaalgatuslikult kostjalt hageja kasuks välja mõistnud tagasiulatuva elatise alates 31.10.2016, kuigi hageja nõudis tagasiulatuva elatise maksmist alates 01.11.
3. Lisaks nähtub kohtuotsuse resolutsioonist, et sisuliselt on maakohus tagasiulatuva elatise välja mõistnud kahekordselt, sest resolutsiooni punktis 1 on elatis välja mõistetud alates 01.11.2016 ning resolutsiooni punktis 4 on tagasiulatuv elatis välja mõistetud alates 31.10.
5. Hagi esitati 15.10.
6. Kostja tasus viitega „lastetoetus“ hageja emale 07.09.2017 250 eurot ja 12.10.2017 250 eurot. 15.10.2017 hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista igakuise elatise pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras. 2017.a moodustas see 235 eurot. Seega oli hagi esitamisele eelnevalt kostja tasunud vabatahtlikult elatise igakuise maksena kaks korda. Ringkonnakohus osutab, et kostja on apellatsioonkaebuses ise viidanud õigesti Riigikohtu lahenditele, milles väljendatud seisukohtade järgi ei täida vanem ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt ka siis, kui ta teeb seda ebaregulaarselt. Käesolevast asjast nähtuvalt oli enne elatise hagi esitamist kostja tasunud kahe kuu vältel elatist igakuiselt, kuid sellele eelnes periood, mil elatis sai lugeda tasutuks korraga üle poole aasta eest ette. Maakohtu seisukoht selles, et ülalpidamise andmine igakuiselt võimaldab elatist lapse heaks kasutataval vanemal arvestada paremini lapse kulude planeerimist, on põhjendatud. Neid asjaolusid arvestades võis elatisehagi esitamisel esineda hagejal põhjendatud kahtlus, kas kostja jätkab elatise tasumist igakuise maksena. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kostja väide, mille kohaselt elatisehagi esitamine oli täielikult põhjendamatu, õige ei ole.
7. Kostja esitas taotluse 05.04.2018 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 50 lg 1 kohaselt peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kohus leiab, et protokoll vastab TsMS § 50 lg 1 nõuetele. Kohus osutab, et TsMS § 50 lg 1 p 8 järgi märgitakse protokolli poolte ja teiste menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Kohus selgitab, et eeltoodust tulenevalt ei pea kohtuistungi protokoll kajastama kõike, mida pooled või kohus istungil avaldavad. Protokoll ei ole stenogramm. Kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
8. Kuna lõpptulemusena rahuldatakse hagi osaliselt ja apellatsioonkaebus osaliselt, siis arvestades asja olemust, vaidluse asjaolusid ja apellatsioonkaebusega rahuldatud ja rahuldamata osades suurust, tuleb poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 järgi jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 8