§-s 17 nõutu esitamise. Kohus kohaldas käsutuskeeldu C.K. vara suhtes ning keelas C.K.-l temale 4 kuuluvate kinnisasjade (registriosa nr 1017140, nr 226640 ja nr 172240) käsutamine. Käsutuskeeld on seatud võlgniku C.K. võlausaldajate kasuks. Kohus tühistas C.K. vara suhtes läbiviidavate täitemenetluste tagamise abinõud ja vabastas arestist C.K.-le kuuluvad pangakontod krediidiasutustes. Tartu Ringkonnakohus määrusega 23.07.2024 tühistas maakohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõude tühistamise, s.t. C.K. pangakontode arestist vabastamise. Usaldusisik esitas 21.05.
Tähtaegselt esitasid oma seisukohad viis võlausaldajat, nendest kaks võlausaldajat (kohtutäiturid V.J ja Kristiina Feinman) nõustusid ümberkujundamiskavaga. Hilinenult teatas nõustumisest GC Core OÜ. Võlausaldajad PlusPlus Capital AS, OÜ Citadele Factoring, SIA Citradele Leasing Eesti Filiaal, kohtutäiturid Ivi Kalmet, Aive Kolsar ja Elin Vilippus tähtaegselt oma seisukohta esitanud ei ole. Usaldusisik loeb need võlausaldajad nõustunuks kavas toodud nõuete suuruse ja ümberkujundamise viisiga. 4. Võlausaldaja AS SEB Pank ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Kuna võlgnikul on vara, on võlausaldaja nõus kavaga, kui võlgnik tasub kogu võlgnevuse. Usaldusisik palub võlausaldaja vastuväite jätta tähelepanuta, kuna võlausaldaja ei ole esitanud
koos põhistuste ja tõenditega. Sisuliselt ei ole usaldusisik nõus vastuväitega osas, milles tuginetakse asjaolule, et võlgnik omab vara. Usaldusisik leiab et kavas toodud pankrotivõrdluse järgi saavad võlausaldajad kavaga oluliselt suuremas määras oma nõuded rahuldatud. Võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule võimalus oma nõuded tasuda ja vältida pankrotimenetlust. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ ei nõustu kavaga, kuna kavas on selle võlausaldaja nõude suurus märgitud ebaõigesti. Lisaks sellele peab võlausaldaja kava täitmise tähtaega 60 kuud liiga pikaks ja sellega kogu võlgade ümberkujundamise menetlust põhjendamatuks. Võlgnikule kuuluvad kolm kinnisasja, mille väärtus ületab olulises summas kõigi põhinõuete summa. Pankrotimenetluses saaksid kõik nõuded, s.h. kõrvalnõuded tasutud umbes 1 aastaga 90% ulatuses. Võlgade ümberkujundamise menetlus on kavandatud 5 aastale. Võlausaldaja leiab ka, et ainuüksi võlgniku elukoha kaotuse vältimine ei saa olla võlgade ümberkujundamiskava eesmärgiks. Kinnisvara müük täitemenetluses ja pankrotimenetluses 5 on tavapärane ja iga võlgnik võib esitada vastuväite, et pankrotimenetlus või täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest müüakse temale kuuluv vara. Sissenõude pööramist võlgniku varale ei saa pidada ebaproportsionaalseks. Võlgnikud on asunud võlgasid ümber kujundama lihtsa eesmärgiga vältida vara müüki. Usaldusisik nõustub võlausaldaja vastuväidetega nõude suuruse osas. Usaldusisik kontrollis võlausaldaja vastuväite alusel kavasse kirjutatud nõude suurust ja avastas, et nõuete tabelis on inimliku vea tõttu valemi viga. Põhinõude hulgast on välja jäänud kohtu menetluskulud ja kõrvalkulude hulgast jooksev viivis. Usaldusisik korrigeerib kava võlausaldaja vastuväite alusel ja selle võlausaldaja nõue võetakse kavasse võlausaldaja poolt esitatud suuruses. Seoses selle võlausaldaja nõude suuruse muutumisega muutub ka kohtutäitur Kristiina Feinmani nõude rahuldamise määr ja suurus (tema juures on täitmisel võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ nõue). Usaldusisik esitab kavasse tehtavad muudatused ja nende tulemusena muutub (suureneb) kogu kavas põhinõuete summa, kõrvalnõuete summa, kogunuete summa ja kõigi kohustuste täitmise ulatus kokku. Usaldusisik esitab veelkordselt pankrotivõrdluse, mille kokkuvõte on, et võrreldavas pankrotimenetluses saaksid võlausaldajad võlgniku vara realiseerimisest (ilma ühegi kulu mahaarvamiseta) 7500 eurot ja järgnevas kohustustest vabastamise menetluses 7115,50 eurot ehk kokku pankrotimenetlusest 14 615,50 eurot, millest tuleks maha arvata menetluse kulud. Võlgade ümberkujundamise menetluses kava alusel saaksid võlausaldajad kokku 31 147,78 eurot. Seega ei saaks võlausaldajad võlgniku vara realiseerimisel mitte kuidagi suuremas määras oma nõudeid rahuldatud. Usaldusisik on seisukohal, et kava koostamisel on arvestatud nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvidega ja võlausaldaja vastuväited ei ole põhjendatud. Võlausaldaja kohtutäitur Oksana Kutšmei ei ole nõus tema nõuete ümberkujundamisega võlgniku C.K. taotletud viisil. Täiteasjas 084/2019/2563 kava alusel tasumisele kuuluva kohtutäituri tasu proportsioon ei ole leitud õigesti. Kui võlgnik täidab nõude vabatahtlikult pärast täitemenetluse alustamist, on kohtutäitur teinud toiminguid, alustanud täitemenetluse ja arvatavasti on need toimingud olnud aluseks, mis panid võlgniku nõuet tasuma. Kohtutäituril on õigus saada töö eest tasu ja nõuda sisse täitekulud. Viitega KTS § 32 lg.4 on kohtutäitur seisukohal, et ümberkujundamiskavas tuleb näha ette Oksana Kutšmei nõuete põhitasude nõuete tasumine vähendatuna proportsionaalselt ümberkujundamiskava alusel täidetavate võlgade summaga. Täiteasjas nr 084/2019/2563 algatati täitemenetlus SEB Pank AS võla sissenõudmiseks summas 1074,31 eurot+ lisanduv viivis. Kohtutäituri põhitasu 366 eurot on välja mõistetud sissenõudja nõudelt 1074,31 eurot, ajas lisanduva viivisega ei ole kohtutäituri tasu väljamõistmisel arvestatud, kuivõrd menetluses ei olnud selle lõplik suurus teada. Kuna kavast nähtub, et võlausaldaja SEB Pank AS nõue täidetakse summas 1057,69 eurot, siis tuleb kohtutäituri tasu proportsionaalselt tasuda 98,45% ulatuses, mitte kavas märgitud 58,57% ulatuses. Nõudele täiendavalt lisandunud viivistelt ei olnud tasu välja mõistetud ja täitmisel olnud nõude summa, millelt tasu on välja mõistetud, saab täidetud 98,45% ulatuses, seega proportsionaalselt tasumisele kuuluv kohtutäituri põhitasu summa oleks 360,33 eurot. Usaldusisik märgib selle võlausaldaja vastuväite kohta, et ta on kohtutäiturite tasu arvestamisel kavas juhindunud Tartu Ringkonnakohtu määrusest tsiviilasjas nr. 2-23-5537. Selles määruses öeldakse, et täituritasu vähendamisel ei saa vähendada vaid täituri põhitasu nii, et alustamistasu ja täitekulu rahuldatakse täies ulatuses. Seda arvestades on usaldusisik arvestanud kohtutäituri tasu nõudeks kokku 402,60 eurot, millest alustamistasu 36,60 eurot ja põhitasu 366 eurot. Kava alusel saab AS SEB Pank kogunõue rahuldatud 58,57% ulatuses, seega saab kava alusel ka kohtutäituri kogunõue rahuldatud proportsionaalselt samas määras sarnaselt teiste kohtutäiturite tasudele. Menetluses tuleb kõiki võlausaldajaid kohelda võrdselt. Usaldusisiku hinnangul on kohtutäitur oma arvestuses võrrelnud andmeid, mis ei ole 6 võrreldavad. Usaldusisik märgib, et kui kohus leiab, et ta on Tartu Ringkonnakohtu viidatud määrust valesti tõlgendanud ja kohus nõustub kohtutäituri tõlgendusega, palub usaldusisik kohtul nõue kindlaks määrata ja teha kavas vastavad muudatused. Usaldusisik palub kohtul vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded kindlaks määrata. KOHTU SEISUKOHT 5. Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada. 6. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (
) § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Käesoleval juhul kaheteistkümnest võlausaldajast (s.h. kohtutäitur Oksana Kutšmei osaleb menetluses kahe erinevast alusest tuleneva nõudega) on esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kolm võlausaldajat, kelle nõuetega on esindatud 29,55% võlausaldajate nõuetest. Kuus võlausaldajat ei ole tähtaegselt seisukohta esitanud, mistõttu
Kolm võlausaldajat on teatanud kavaga nõustumisest. Seega on kaheteistkümnest võlausaldajast üheksa võlausaldajat ehk 75% nõustunud kavaga, nende võlausaldajate nõuetega on esindatud 70,45% nõuetest. Kavale on vastu vaielnud 3 võlausaldajat ehk 25% võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud 29,55% nõuetest. Sellise tulemuse puhul on kava võimalik kinnitada
lg.2 alusel.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Võlgnik on taotlenud
lg 1 alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuste täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Viidatud paragrahvi teise lõike kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. 7.Esmalt märgib kohus, et selles menetluses on kõigi võlausaldajate (sissenõudjate) nõuded kindlaks määratud jõustunud kohtulahendiga, mistõttu eeldada tuleb, et nende võlasuhete tekkimise asjaolud , s.h. laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on eelnevas kohtumenetluses juba kontrollitud ja käesolevas menetluses ei pea sellega tegelema. Samas osutab võlausaldajate poolt avaldatud nõude summa, nii põhinõude kui kõrvalnõude summa sellele, kui suure osa moodustab selle võlausaldaja kõrvalnõude summa selle võlausaldaja kogunõudest. Kõrvalnõuete hulka kuuluvad teatavasti erinevad laenutoote instrumendid erinevates määrades, erinevat liiki kõrvalkulud tulenevalt lepingutest. Seetõttu tagab võlausaldajate ühetaolise kohtlemise võlgade ümberkujundamise menetluses eeskätt lähtumine ühetaolisest alusest. Võlausaldajate puhul, kelle nõuded on antud juba täitmiseks kohtutäiturile, on selliseks ühetaoliseks aluseks põhinõue (ehk raha, 7 mille võlausaldaja on reaalselt välja andnud) ja kohtutäituritest võlausaldajate puhul on selleks ühetaoliseks aluseks lähtumine proportsioonist, millises ulatuses täidetakse võlgade ümberkujundamise menetluses selle võlausaldaja nõue, mida kohtutäitur täidab. Käesolevas menetluses on kõigi võlausaldajate nõuded antud täitmiseks kohtutäituritele. 8.
lg.2 sätestab: Usaldusisik määrab võlausaldajale ümberkujundamiskava kättetoimetamisel usaldusisikule seisukoha esitamiseks tähtaja, mis on vähemalt kaks nädalat, kuid mitte üle nelja nädala ümberkujundamiskava kättesaamisest arvates. Võlausaldaja esitab seisukoha, kas ta nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Usaldusisik viitab ka seisukoha avaldamata jätmise tagajärgedele.
9.Võlausaldajate AS SEB Pank ja Aktiva Finance OÜ vastuväited on esitatud võla ümberkujundamise vastu võlgniku taotletud viisil. Mõlemad võlausaldajad leiavad, et kuna võlgnikul on vara, tuleb seda kasutada kohustuste tasumiseks võlausaldajate ees. AS SEB Pank nõustuks kavaga, kui võlgnik tasub kogu võlgnevuse. Aktiva Finance OÜ leiab, et võlgniku vara tuleks müüa. Kohus märgib, et ühegi maksejõuetusmenetluse liigi eesmärgiks ei ole võlgniku vara müümine. Seda võimalust kasutatakse juhul, kui muude võimaluste kasutamine ei ole võimalik. Menetlusliigi valiku tegemisel lähtutakse võlgniku tegelikust majanduslikust seisundist ja menetluse eesmärkidest. PankrS § 1 lg.2 järgi võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg.1 järgi Käesoleva seaduse eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse.
lg.3 järgi Võlgade ümberkujundamise eesmärk on ületada võlgniku makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve.
Kohus on seisukohal, et kavas näidatud kohustuse täitmise proportsiooni ja summat ei tule muuta. Tartu Ringkonnakohus on lahendis nr 2-22-12019 p.18.
Käesoleval juhul saab võlausaldaja AS SEB Pank kogunõue täidetud 58,57% ulatuses (põhinõue 925,66 eurot ja 15% ehk 132,033 eurot kõrvalnõudest 880,22 eurot), siis kujuneb kogunõude 1805,88 eurot täitmise ulatus 1057,69 eurot ehk 58,57%. Asjas on ilmne, et võlausaldaja AS SEB Pank on võlgade ümberkujundamise menetluses oma nõude esitanud oluliselt suuremana (1805,88 eurot) kui esitas täitemenetluses (1074,31 eurot), kohtul tuleb käesolevas menetluses lähtuda siiski selles menetluses esitatud nõuetest. Kohtutäituri nõudest summas 402,60 eurot kuulub täitmisele 58,57% ehk 235,80 eurot. 11.Eeltoodule tuginedes saab väita, et käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 75% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ning nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 70,45% nõuete kogusummast. Seega võib kohus
võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohalda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (käesolevalt AS SEB Pank, Aktiva Finants Group OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohus on eespool näidanud, et neid võlausaldajaid ei kohelda mingilgi viisil halvemini teistest, kõigi võlausaldajate põhinõuded saavad rahuldatud 100% ulatuses, kõrvalnõuded 15% ulatuses. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on põhjendatud, arvestades seejuures poolte õigustatud huve ja õigusi ning esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. 12.Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamiskava kinnitamisel
Sellele vaatamata kohus sellise võrdluse esitab. Kohus on eespool näidanud, et võlgnikule kuuluvate kinnisasjade sundmüügi tulemusena on prognoositav laekuv summa umbes 17 000 eurot (kolmelt kinnistult kokku). Pankrotihalduri tasu selliselt müügitulemilt oleks PankrS § 651 lg.1 järgi 3651 eurot. Arvestades kolme kinnisasja müügiprotsessi, kaasnevad tehingutasud jm kulud, mida siinkohal summaliselt kohus ei prognoosi. Kaasneva kohustustest vabastamise menetluse perioodil tuleks võlgnikul 11 loovutada pankrotihaldurile eelduslikult 8712 eurot (lähtudes miinimumtöötasust 820 eurot kuus ja ühe ülalpeetava olemasolust võlgnikul). Seega oleks võrreldavas pankrotimenetluses võlausaldajatel saadav potentsiaalne tulu maksimaalselt 22 112 eurot, millest tuleb katta ka menetluse (müügiprotsesside) kulud. Seega ei oleks C.K. võlausaldajad võrreldavas pankrotimenetluses paremas olukorras kui on võlgade ümberkujundamise menetluses. Võlgnik C.K. on makseraskustes, tema makseraskuste ületamise võimaluseks on võlgade ümberkujundamise menetlus ja kohus kinnitab võlgade ümberkujundamise kava. 13.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Kuna kohus peab põhjendatuks ümberkujundamiskava täitmise käigus kasutada kava täitmiseks maksete tegemiseks võlgniku varast saadavat tulu (rendi- või üüritulu, kaasomandi lõpetamisest saadav tulu vm), paneb kohus võlgnikule kohustuse kooskõlastada selleks kavandatavad tegevused ja tehingud kohtuga. Kohus küsib võlgnikult selle kohta ülevaadet ka kohtule esitatavas aruandes. Võlgniku vara ja raha osas kehtib käsutuskeeld, mis on seatud juba varasemalt. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 1.detsembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (
Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 01.12.2025. Edaspidi iga aasta möödumisel. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (
Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (
Menetluskulude jaotus Usaldusisik on 15.11.2024. a esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 10,5 tunni eest määraga 110 eurot/tund, kokku 1155 eurot. Usaldusisiku tasu palub kanda OÜ Avitase arvelduskontole. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Kohtu poolt esitatud dokumentidega tutvumine, päringute koostamine ja saatmine võlgniku vara ja kohustuste kindlaks tegemiseks, võlausaldajate teavitamine, suhtlemine võlgnikuga, päringud tema vara ja kohustuste kohta, võlgnikule teabe andmine, saadud info korrastamine, andmete kontrollimine, tabeli koostamine, analüüsimine, määruskaebuse kohta seisukoha koostamine, vara- ja võlanimekirja koostamine, usaldusisiku hinnangu koostamine, esitamine, osalemine kohtuistungil, erinevate ümberkujundamiskavade kaalumine, analüüs, arutelu võlgnikuga, ümberkujundamiskava koostamine, põhjenduste ja selgituste koostamine, suhtlemine pankrotihalduriga vara müügi osas, võlausaldajatele teatise koostamine, saatmine, kokkuvõtte koostamine võlausaldajate seisukohtadest, usaldusisiku arvamuse koostamine, tasu taotlus, kohtule esitamine. Kokku 10,5 tundi.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
12 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2024. a 164 eurot (820/5). Kohus hindab, et taotletud tunnitasu vastab
lg 4 teises lauses märgitule ega ületa
Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu saab pidada peamiselt vajalikuks ja põhjendatuks. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused, teostanud selleks päringuid, samuti suhelnud võlausaldajate esindajate ja võlgnikuga, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja varanimekirjad, samuti võlgade ümberkujundamise kava. Kohus hindab ajakulu ja loeb ülemääraseks ajakulu 2 tundi kokkuvõttele võlausaldajate seisukohtadest ja usaldusisiku arvamuse koostamiseks. Nimelt on arvamus võlausaldajate vastuväidete kohta koostatud ju varasemalt koostatud võlgade ümberkujundamiskava alusel, s.h. esitatud pankrotivõrdlus selle pinnalt, mis on lisatud kava juurde. Seetõttu loeb kohus sellele toimingule vajalikuks ajakuluks 1,5 tundi (2 tunni asemel). Kohus määrab usaldusisiku tasuks 10 tunni eest 1100 eurot. Kohus kohustas 18.04.2024. a määrusega C.K.-d tasuma usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks 900 eurot ning seda kolme osamaksega. C.K. on nõutud summa kandnud kohtu deposiidikontole. Usaldusisiku tasu summas 900 eurot tuleb kanda võlgniku poolt
lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Puudujäävas osas, s.o 200 eurot tuleb C.K.-l tasuda endal Avitase OÜ arvelduskontole nr EE761010220233760220 SEB Pank AS-is. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda (
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.