2-17-15736/59

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-15736 post: XXX ) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 24.08.2018 otsus jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.
2. B.B apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus B.B kanda.
4. Välja mõista V.I kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 432 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb B.B-l tasuda V.I-le menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue
6. 21.10.2017 esitatud hagiavalduse kohaselt on B.B (hageja) sünnitõenditesse kantud isana V.I (kostja). Hagiavalduse kohaselt tasub kostja lapsele elatist üldjuhul seadusega kehtestatud miinimummääras, kuid see ei vasta lapse huvidele ja tegelikule vajadusele. Lapse isa ei ole nõus suuremas ulatuses elatist lapse ülalpidamiseks tasuma. Kostja rikub oma ülalpidamiskohustust.
7. Hageja on vähidiagnoosiga ja sellega kaasuvate probleemidega, kelle igakuised kulutused on järgnevad: toidukulu 253 eurot, ravimid 15 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot, hügieenitarbed 10 eurot, mänguasjad 10 eurot, kodu ja majapidamiskulud 10 eurot, kasutuseelis 249,50 eurot, eluasemekulud 51,28 eurot, kindlustusmaksed 1,96 eurot, elektriarved 11 eurot, telekommunikatsioonikulud 5,4 eurot, telefoniarved 2 eurot, transpordikulu 12,60 eurot, vaba aeg ja kultuur 15 eurot, huviringid 87,5 eurot, lemmiklooma kulud 68 eurot. Kokku on hageja igakuised kulutused 931 eurot. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist summas 460,60 eurot.
8. 23.04.2018 menetlusdokumendis on hageja suurendanud hageja igakuiseid kulutusi ning hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist summas 571 eurot. Hageja lisab, et kostja igakuine sissetulek on hageja seadusliku esindaja omast 855 euro võrra suurem. Hageja leiab, et sellest lähtuvalt on kostjapoolne hageja ülalpidamiskohustus proportsionaalselt ka suurem. Hagejale vajalikust ülalpidamissummast tuleb kostjal tasuda seega 62%.
9. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista igakuine elatis hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 571 eurot. Samuti palus hageja määrata, et 2

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-15736 elatis ei või olla väiksem kui poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja koefitsiendi 2,284 korrutis. Kostja vastuväited

1. Kostja tema vastu esitatud nõudeid ei tunnusta. Hageja diagnoos ei põhjusta talle lisakulusid. Kostja on lisaks hageja vahetule ülalpidamisele tasunud elatist keskmiselt 309,50 eurot kuus. Elatise tasumine on olnud regulaarne ning kordagi ei ole kostjal tekkinud võlgnevust. Kostja vaidlustab osaliselt hagiavalduses toodud hageja kulude suuruse. Hageja seaduslik esindaja saab riigilt lapsetoetust 50 eurot kuus, mis tuleks arvestada hageja ülalpidamiseks mõeldud vahendite hulka. Hageja toidukulud on ülepaisutatud, kostja peab mõistlikuks toidukuluks 110,26 eurot. Riiete ja jalanõude keskmine kulu on 30 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud kasutuseelise väärtust. Hageja kasutuses oleva eluruumi kasutusväärtus on kostja hinnangul 229,50 eurot. Kostja ei pea põhjendatud hageja transpordikulu, hageja perearst ei pea asuma Kehras. Kostjal on samuti sõiduk, millega saab vajadusel hagejat transportida. Lemmiklooma kulud on põhjendatud 34 euro ulatuses.
2. Kostja töötab Soome Vabariigis, mistõttu kahes riigis elamisega kaasnevad paratamatult ka keskmisest kõrgemad kulud. XXX kinnisasi on omandanud kinke teel, alalise isikliku kasutusõiguse alusel. Korteriomand VVV on soetatud eluasemelaenuga ja kostja tasub igakuiselt ligikaudu 172 eurot. Hageja seaduslik esindaja liisib ise uut sõidukit, mille liisingumakse on üsna kõrge. Kostja vahetas enda liisinglepingu alusel enda kasutuses oleva sõiduki odavama vastu kuna liisingumaksed võtsid kostjalt olulise osa tema igakuisest sissetulekust.
3. Samuti leiab kostja, et elatise väljamõistmisel minimaalsest määrast suuremas summas ei ole võimalik siduda elatise suurust kuupalga alammäära muutumisega. Maakohtu otsus
4. Maakohus leidis, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub välja mõistmisele elatis alates 21.10.2017 kuni 31.12.2017 igakuiselt summas 378,44 eurot, s.o kokku 891,17 eurot ning alates 01.01.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas 375,43 eurot.
5. Otsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et kostja annab hagejale ebapiisavalt ülalpidamist. Hageja väitel moodustavad tema ülalpidamiskulud igakuiselt summa 922,08 eurot ning kostjalt palub hageja välja mõista igakuise elatise summas 571 eurot. Kostja leiab, et hageja on kulud esitanud ülepaisutatult. Maakohus tuvastas, et hageja igakuine ülalpidamiskulu on vähemalt 660,39 eurot.
6. Kohtu hinnangul saab hageja igakuised vajadused lugeda osaliselt kaetuks ka riikliku toetusega vähendades selle võrra väljamõistetava igakuise elatise suurust. Kohus arvestab ka sellega, et hageja viibib mõned päevad kuus koos ka kostjaga.
7. Hageja on leidnud, et vanemate sissetulekud ja varaline seis ei ole antud juhul võrdväärsed ning seega peaks kostjapoolne ülalpidamiskohustus olema proportsionaalselt suurem. Tuginedes poolte poolt esitatud andmetele ja tõenditele ning kohtu poolt kogutud tõenditele, leiab kohus, et hageja vanemate sissetulekud ja varaline seis ei ole käesoleval juhul võrdväärsed. Kostja sissetulek on ca 1000 eurot hageja seadusliku esindaja omast suurem ning vara on kostjal rohkem. Arvestades hageja vanemate sissetulekutega, leiab kohus, et hagejale vajalikust ülalpidamissummast tuleb kostjal tasuda seega 62 %. Kuna kohtu arvates on hageja igakuiste põhjendatud kulude suuruseks 660,39 eurot ning sellest tuleb maha arvestada 2017 a eest igakuine peretoetus 50 eurot ja 2018 a eest 55 eurot, moodustab kostja 3

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-15736 poolt tasumisele kuuluva elatise suuruseks 378,44 eurot kuus 2017 a eest ja 2018 aasta eest 375,43 eurot kuus.

1. Kohus ei rahulda hageja nõuet mõista elatis välja muutuva suurusena. Hageja apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata. Hageja palub teha kohtuotsuse, milles lõpptulemusena mõistetaks kostjalt hageja kasuks välja elatis 528,71 eurot igakuiselt.
3. Apellatsioonkaebuses ja selle täpsustuses toob hageja esile, et ta ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus tuvastas elatise nõude rahuldamisel hageja kulud eluasemele, transpordile ja sõiduki korrashoiule. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse, milles maakohus jättis rahuldamata hageja elatise nõude suuruse arvestamisel toidukulud, riiete/jalanõude, hobide ja spordikulude ning lemmiklooma kulude osas kokku 192,37 euro ulatuses kuus. 62% nendest kuludest tuleb tasuda kostjal. Seega oleks kohus pidanud määrama kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks 528,71 eurot alates 01.01.2018 ning perioodi 21.10.2017 kuni 31.12.2017 eest oleks kohus pidanud elatise välja mõistma summas 1227,92 eurot. Hageja leiab, et maakohus on valesti osad hageja vajadused tuvastanud, jättes arvestamata asjas esitatud tõendid ning jättes nõuetekohaselt otsuse põhjendamata. Vastus apellatsioonkaebusele
4. Kostja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
5. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
6. Apellatsioonkaebuses vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis arvestamata, et hageja kulude suurus igakuiselt on järgmine: toidukulu 194 eurot, kulud riietele jalanõudele 79,45 eurot, hobidele 63,92 eurot, lemmikloomale 75 eurot. Maakohus leidis, et hageja toidukulud moodustavad 120 eurot, riiete-jalanõude ostmiseks kulub 50 eurot ning hobi ja trennikulud moodustavad 50 eurot kuus, lemmikloomale tehtavaid kulutusi maakohus ei arvestanud.
7. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas hageja toidukulude suuruse, riiete ja jalanõude kulude suuruse. Seetõttu ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg-st
8. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus seonduvalt hageja toidukuludega järgmist.
9. Hageja väidete järgi ei ole maakohus arvestanud sellega, et hageja peab sööma erimenüü järgi. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu. Asjas on esitatud toitumisnõustaja poolt soovituslik toitumiskava hageja suhtes ning selle kava kohaselt moodustavad hageja toidukulud 35,26 eurot nädalas, mis teeb kuus umbes 140 eurot. Kuna hageja viibib ka kostja juures ning maakohus on väljamõistetava elatise arvestamisel sellest lähtunud, siis on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et hageja toidukulude suuruseks on 120 eurot kuus. Hageja on ise esile toonud, et kostja juures viibib ta aastas 62 päeva (II kd, tlk 1).
10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ka selles, et hageja keskmised mõistlikud huvitegevuse kulud moodustavad 50 eurot. Apellatsioonkaebuses väidab 4

(5)Tsiviilasi nr: 2-17-15736 hageja, et maakohus jättis põhjendamatult arvestamata selle, et hageja nimetatud kulude suuruseks on 63,92 eurot kuus. Ringkonnakohus osutab, et kuigi esitatud teenustelepingute järgi tuli keskmiselt hageja huvitegevusele nimetatud summa kuus tasuda ei tähenda see seda, et sellist kulu reaalselt kanti. Nimelt võimaldab nii MTÜ Väike Täht kui ka MTÜ Midrimaa leping seada tasumisele kuuluva summa sõltuvusse hageja kohalviibitud kordadest. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata selle, et hageja mõlema vanema kooskõlastusel on hagejal lemmikloom ning seega tulnuks tema hooldamise mõistlikud kulud, milleks tuleb lugeda umbes 30 eurot kuus, lugeda elatise hulka kuuluvaks. Siiski leiab ringkonnakohus, arvestades kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suurust (alates 2018.a. 375,43 eurot kuus), elatise erinevaid kulukomponente, et nimetatud suuruses elatis võimaldab hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad mõistlikud kulud katta, st ka võimalikud huvitegevuse jaoks tehtavad suuremad kulud kui 50 eurot, kui ka lemmikloomale tehtavad mõistlikud kulud.

1. Nõustuda ei saa hageja väitega, et maakohus oleks pidanud elatise välja mõistma muutuva suurusena. Maakohus on õigesti selgitanud, et kuna elatis mõistetakse välja tunduvalt suuremas ulatuses kui elatise seaduses sätestatud miimimummäär, siis ei ole põhjendatud elatis välja mõista muutuva suurusena. Menetluskulude ebaõiget jaotust ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjenduste tõttu ei tähelda. Menetluskulude jaotus
2. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on ta ringkonnakohtus kandnud kulusid lepingulise esindaja poolt osutatud teenuse eest kokku summas 432 eurot, tunnihinnaga 96 eurot, ajakuluga 4 tundi ja 30 minutit. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu ja tunnihind on mõistliku suurusega, arvestades esindaja töö mahtu. Seega tuleb kostja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm Krista Kirspuu kohtunik kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 5