Obsah (5)

§ 158§ 160§ 146§ 144§ 147

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Menetluse liik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2017, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 158lg 1 alusel.

12.12.2010 võlakirjaga võttis kostja I kohustuse ja kostja II vastavalt käendas, tagastada laenatud raha koos intressidega hiljemalt 31.12.

1. Seega algas aegumine (sh hageja nõude) uuesti 01.01.2012, sest nõue (sh hageja oma) muutus sel päeval sissenõutavaks. Aegumine oleks lõppenud kolme aasta möödumisel, so 31.12.
2. V. T, kelle poolt kostjale I kostja II käendusel laenatud rahasumma oli hageja omast oluliselt suurem, esitas enda ja hageja nõuded laenude tagastamiseks ja intressi maksmiseks 05.07.2012, so kuue kuu jooksul aegumistähtaja algusest ja ligi 2,5 aastat enne aegumistähtaja möödumist. V. T nõue intresside maksimiseks jäi rahuldamata. Hageja aga, kelle nõude rahuldamist V. T nõudis, ei ole ettevõtja, mistõttu on tal jätkuvalt õigus intressile kuni päevani, mil hageja laenu põhiosa tagasi sai (V. T kohtuasja tulemusel). Kuna aegumine peatub

§ 160lg 1 hagi esitamisega, siis peatus 05.07.2012 V.

T hagi esitamisega ka hageja nõude aegumine. Aegumine lõppes Tartu Ringkonnakohtu otsuse jõustumisega asjas 2-12-26043 s.o. 29.07.

1. Kostjate seisukohad Kostjad hageja nõudeid ei tunnista, hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda, sh need kindlaks määrata ja hagejalt välja mõista. Vastuse kohaselt 26.07.2004 (so tänaseks 12,5 aastata tagasi) laenas hageja kostjale I 12143,21 eurot. Tagasimakse tähtajaks oli määratud 01.09.2005.a (so tänaseks 11, 5 aastat tagasi). 26.08.
2. a käendas kostja II eelnimetatud kohustuse täitmist. Alates 02.11.2004 kuni 06.09.2008 andis kostjale I laenu V. T, laene käendas kostja II. Kõik lisakokkulepped (millised hõlmasid hageja laenu) sõlmis V. T hageja teadmisel ja heakskiidul. Viimase kokkuleppe alusel V. T pidi kostja I tasuma laenu kuni 31.12.2011 (so alates tänasest 5 aastat ja 3 kuud tagasi). Tsiviilasjas 2-12-26043 esitas V.T sissenõudmiseks kostjatelt ka hageja nõude – hageja teadmisel ja heakskiidul. Hageja ei olnud menetlusosaliseks. Hagejale on tagastatud laenu põhiosa, kuid on tasumata intress. Tsiviilasjas 2-12-26043 tehtud kohtulahend ei puuduta hagejat kuna ta ei ole menetlusosaliseks. Kostjate seisukohalt on alus hagi menetlemisest keelduda või jätta hagiavaldus läbivaatamata. Kostjad hageja nõuet ka sisuliselt ei tunnista ning see on täies ulatuses alusetu. Lisaks kostjad on seisukohal, et nõue on aegunud ja taotlevad aegumise osas vaheotsuse tegemist. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 01.09.2005.a ja tänaseks on sellest möödunud üle 12 aasta.

§ 146lg 1 sätestab, et tehingust tulenev nõue aegub 3 aasta möödumisel.

Käesolevaga kostjad taotlevad kohaldada aegumist ja jätta hagiavaldus täies ulatuses rahuldamata. Kostjad rõhutavad, et nad ei ole 3 2-17-982 hageja nõuet tunnistanud ning hageja intressinõue on arusaamatu ning tulenevalt

§ 144ja § 146 lg 1 aegunud.

Kostjad leiavad, et arusaamatuks jääb hageja väide, et tsiviilasjas 2-12-26043 käsitleti ka tema nõuet, tema teadmisel ja heakskiidul ning intressi osas ei ole kohtuotsus talle siduv. Kostjatele on teadmata asjaolu, et V. T nõude menetlemisel oli hõlmatud ka hageja nõue. Juhul, kui see nii ka oleks on tegemist nõude loovutamisega hagejalt V. T kasuks. Nimelt hageja ise väidab, et see toimus tema heakskiidul. V. T esitas nõude mitte volitatud isikuna (või käsundisaajana) vaid nõude omanikuna. Seega, kui asuda seisukohale, et V. T esindas kohtumenetluses L. P on tegemist sama nõudega ja samade pooltega, mis välistab uue menetluse sama aluse ja esemega. Juhul, kui V. T omandas nõudeõiguse on hageja nõude osas asjasse puutumatu. Vähemalt jääb arusaamatuks, mida ja kuidas loovutati. Rõhutame, et tsiviilasjas 2-12-26043 esitati nõue ka intressi väljamõistmiseks, milline jäi rahuldamata ning millist kostjad ei tunnistanud. Seega on kummaline olukord, kus hageja teadmisel ja heakskiidul nõuti tema kasuks tsiviilasjas 2-12-26043 põhivõlgnevust, viivist ja intressi ning nüüd peaks sama nõuet jälle menetlema. Kohus tegi kohtulahendi, milline on jõustunud. Hageja on pöördunud sama hagi nõudega (sh esemega ja alusel) kohtu poole. Kostjad paluvad jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivina teha asjas vaheotsus, millisega jätta hagi rahuldamata seoses aegumisega. Jätta kostjate menetluskulud hageja kanda. Määrata menetluskulud kindlaks ja mõista need välja hagejalt kohustusega tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse või määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavalduse ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Esmalt võtab kohus seisukoha 12.12.2010 ja 30.01.2011 sõlmitud võlatunnistuste suhtes. Tsiviilasjas nr 2-12-26043 on olnud hagejaks V T ning kostjateks N N ja M Š. Hagi aluseks oli 12.12.2010 sõlmitud võlatunnistus ning kostja II poolt kinnitus, et kohustub tasuma kostja I kohustuse. Samuti nõudis nimetatud menetluses hageja ka intressinõuet, mis tulenes samast võlatunnistusest. Kohus analüüsis oma otsuses võlatunnistusest tulenevaid nõuded ning rahuldas nõude osaliselt, samuti andis kohus hinnangu intressivõla nõude suhtes. Antud tsiviilasjas on hageja tuginenud samadele võlatunnistustele, millest tulenevalt leiab, et kuna intressid on maksmata kostjate poolt ning tsiviilasja nr 2-12-26043 raames neid välja ei mõistetud seoses sellega, et nimetatud tsiviilasjas tuvastati, et hageja tegeleb kutsetegevusega, siis käesolevas tsiviilasjas kujuneb intressinõue kostjate vastu seisuga 01.01.2011.a. 6176,65 eurot. Kohus leiab, et sama ese on olnud kohtumenetluses, mille suhtes on jõustunud kohtuotsus. Seega antud tsiviilasjas ei saa kohus anda hinnangut nimetatud võlatunnistuste suhtes, kuna tsiviilasjas nr 2-12-26043 on kohtu hinnang antud, mistõttu samu tõendeid käesoleva tsiviilasjas nõude aluseks võtta ei saa. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas hageja nõue on aegunud. Kostjad taotlesid menetluses aegumise kohaldamist ja vaheotsuse tegemist. Hagejas poolt on kohtule esitatud võlakirjad, mis on sõlmitud 26.08.2004 aastal kostjate poolt. Nimelt kostja I kinnitab, et sai laenu 190 000 krooni ning kostja II kinnitab, et kohustub nimetatud 4 2-17-982 summat käendama. Kohustuse tasumise tähtaeg saabus võlakirja ja käenduse kohaselt 01.09.2005. Kostjad kinnitavad, et võlgnevuselt tasutakse intressi 3% kuus.

§ 146

lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 144

kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Antud juhul on nõue muutunud sissenõutavaks 01.09.2005. Ebaõige on hageja väide, et aegumine peatus

§ 160lg 1 alusel hagi esitamisega tsiviilasja nr.

2-12-

1. Kohus pöörab veelkord tähelepanu asjaolule, et nimetatud hagiavalduse ese ei puudutanud käesolevat nõuet, samuti ei ole tsiviilasjas nr 2-12-26043 nõutud käesoleva tsiviilasja hageja võlgnevust. Asjaolu, et juhtumisi olid samad kostjad, kes said laenu hageja soovitusel kolmandalt isikult, ei peata aegumist. Antud juhul on tegemist nõude aluseks
2. aastal sõlmitud võlakirjadega, mille alusel ei ole kohtu poole pöördutud võlgnevuse nõudega, mistõttu aegumistähtaeg algas nõude sissenõuetavaks muutumisega s.o 01.09.2005 (

§ 147lg 1).

Kostjad ei ole hageja nõuet tunnistanud, ei ole võlgnevust tasunud, samuti ei ole intresse tasutud ning muu teoga andnud nõude tunnustamisest teada, seega ei ole ka nõude aegumine katkenud. Kuna hageja ei ole antud võlatunnistustest lähtuvalt nõuet kohtusse varem esitanud, siis ei ole ka aegumine peatunud

§ 160mõttes.

Eeltoodu alusel jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna hagi ei ole esitatud kohtusse õigeaegselt, mistõttu nõue on aegunud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, järelikult kannab poolte menetluskulud hageja L P. Vastavalt maakohtu 21.03.

1. a määrusele, sai hageja menetlusabi ning kohustati hagejat tasuma riigilõiv summas 550 eurot osade kaupa. Detsembrikuu seisuga on hageja poolt tasumata veel 100 eurot. 20.03.2017 määrusega tsiviilasjas määrati hagejale riigi õigusabi riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustusega. Vastavalt TsMS § 190 lg 1 ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi
2. lõike järgi kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmisel menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul. Eeltoodust tulenevalt jäävad kostja menetluskulud hageja kanda (TsMS § 190 lg 1), hageja esindaja riigi õigusabi kulud jäävad hageja enda kanda vastavalt 20.03.2017 määrusele. 100 eurot riigilõivu mõistab kohus hagejalt välja riigituludesse, kuid kohaldab TsMS § 190 lg 7 ja võimaldab tasuda osamaksetena. 5 2-17-982 Kostjate menetluskuludeks on esindaja tasu, mis koosneb hagiavaldusega tutvumist, nõupidamisest ning vastuse koostamist, kokku 3 tundi, tunnihindega 120 eurot. Seega moodustavad kostjate menetluskulud 360 eurot, mille hüvitamise kohustus lasub hagejal. Kostja palub hagejalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg
3. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks viivis tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 6