Tsiviilasi nr: 2-17-17147 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-17-17147 Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2018, Tallinn Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Indrek Soots,

§-le 361 tuleb menetlus uuendada. Hageja ja kostja poolt 13.09.2017 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping oli sõlmitud raieõiguse teostamiseks ühe aasta jooksul. Metsateatis Valjala valla Jaani-Jurna kinnistu nr 24196634 eraldis 2 ja 3 raiumiseks oli välja antud 28.09.2017. Seega on metsateatise tähtaeg möödunud. Kuna kostja on loobunud metsa raiumisest, tähtaeg on selleks möödunud, loobub hageja hagist tsiviilasjas nr 2-17-17147.

§ 428lg.1 p.3 kohaselt tuleb menetlus lõpetada, kui hageja on hagist loobunud.

Menetluse lõpetamise tagajärjed on hagejale teada. Maakohtu määrus

1. Pärnu Maakohus võttis 03.10.2018 kohtumäärusega hageja loobumise hagist vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse (resolutsiooni punkt 1), menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda (resolutsiooni punkt 2) ning määras tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (resolutsiooni punkt 3).
2. Määruse põhjendustest nähtuvalt

§ 168

lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõike 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

1. Kohus leidis, et menetluskulu tuleb poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulu väljamõistmine hagejalt oleks ebamõistlik ja ebaõiglane hageja suhtes. Määruskaebus
2. Kostja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, mille vaidlustas menetluskulusid puudutavas osas ning palus teha uue lahendi, millega määrata kindlaks menetluskulude suurus, hagejalt kostja kasuks välja mõista kõik kohtumenetluses kostjale tekkinud menetluskulud vastavalt kaebusele lisatud menetluskulude nimekirjale.
3. Määruskaebuse kohaselt rikkus kohus

§ 429

lg 3,

§ 168

lg 4 ja

§ 386lg 4.

13.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, siis teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. 14. Käesolevas asjas esitas hageja hagist loobumise avalduse 2.10.2018 AET-i kaudu. Kuivõrd maakohus rikkus

§-st 429 lg 3 tulenevat kohustust teatada enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, puudus kostjal 2

§ 168

lg 4 sätestab üheselt, et käesoleval juhul peab hageja kandma kostja menetluskulud. Kostja avaldab sellekohast soovi määruskaebuses ning palub menetluskulude väljamõistmist hagejalt

§ 168lg 4 alusel vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale.

15. Kummastav on hageja väide, et kostja on lepingu täitmisest loobunud. Kostja ei saanud lepingut tähtaegselt täita, sest lepingu täitmine oli maakohtu kohtumäärusega hagi tagamise korras keelatud. Samade dokumentidega oli keelatud raielubade menetlemine ka Keskkonnaametil. Seega oli lepingu täitmine kostja jaoks võimatu. Hageja on käitunud äärmiselt pahauskselt. Olles suutnud muuta hagi tagamise korras lepingu täitmise võimatuks, taotles hageja menetluse peatamist. Seejärel ootas hageja õigust lõpetava tähtaja saabumist lepingus ning loobus hagist, püüdes kohtule jätta muljet justkui oleks kostja lepingu täitmisest loobunud. Sellise pahauskse tegevusega on hageja tekitanud kostjale suurt majanduslikku kahju. 16.

§ 386

lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtumäärusega kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus ei ole seda teinud. Kostja taotleb tsiviilasja raames tehtud hagi tagamiste tühistamist. Menetluse edasine käik

1. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning edastas hagejale seisukoha andmiseks.
2. Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kostja jätab märkimata, et enne hageja käitumist käitus ta ise äärmiselt pahauskselt, võiks öelda, et kelmuslikult. Saanud teada, et A.M-i näol on tegemist vaimse puudega invaliidiga lapseeast, kelle omanduses on väärtuslikku metsa, sõlmis temaga lepingu 4,41 ha kasvava metsa raieõiguse võõrandamiseks väidetavalt 2000 euro eest, kuigi eksperdi arvates oleks võõrandatud metsa minimaalne maksumus võinud olla alates 30 000 eurost. Kostja ei ole vaidlustanud hagi tagamist. Veelgi enam, ta on 18.09.
3. (s.o. 5 päeva pärast metsa raieõiguse omandamist) kasvava metsa raieõiguse võõrandanud omakorda A&P Mets AS-ile, mille kohta ta on esitanud Keskkonnaametile vastava lepingu ärakirja.
4. Pärnu Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
5. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud. Tuginedes

§ 657

lg 1 p 3, § 659, § 667 lg 2, tuleb vaidlustatud Pärnu Maakohtu kohtumäärus vaidlustatud osas (resolutsiooni punkt 2) menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning tsiviilasi saata selles osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 21. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga esmalt selles, et maakohus on määruse tegemisel rikkunud põhjendamiskohustust. 22.

§ 465

lg 2 p-st 8 tulenevalt peab kohtumäärus sisaldama põhjendusi, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. 23. Vaidlustatud määruses on maakohus küll märkinud, et jätab menetluskulud poolte endi kanda, kuna kostja menetluskulu väljamõistmine hagejalt oleks hageja suhtes ebamõistlik ja ebaõiglane, kuid ei ole põhjendanud, milles ebamõistlikkus ja ebaõiglus 3

§ 162

lg 4, mis annab kohtule õiguse jätta kulud täielikult või osaliselt poolte enda kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 26. Kuigi menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on

§ 168

ette nähtud menetluskulude jaotuse eriregulatsioon, on

§ 162

lg 4 kohaldamine võimalik ka asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-2812, p 15 ja nr 3-2-1-63-11, p 14). 27. Samas ei piisa Riigikohtu seisukohtade kohaselt

§ 162

lg 4 kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, kuna seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Selleks, et kohaldada

§ 162

lg-t 4, mis lubab erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-10, p 10).

§ 162

lg 4 kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-126-14, p 16).

1. Juhul, kui ringkonnakohtu poolne eeldus on õige, tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel arvestada ka eeltoodud kohtupraktikaga.
2. Lõpuks tuleb nõustuda ka selle määruskaebuse väitega, et maakohtu poolsed menetlusnormi rikkumised said alguse enne menetlust lõpetava lahendi tegemist. 30.

§ 429

lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima.

1. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kostjalt hageja taotlusele vastust küsinud. Seega ei ole maakohus otsustuse tegemisel menetluse lõpetamise kohta saanud arvestada kostja seisukohaga. Lisaks ei ole maakohus hageja poolt esitatud menetluse lõpetamise taotluse menetlemisel tähele pannud ka seda, et taotluses puudub menetluskulude jaotamise tahteavaldus hoopiski.
2. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul eelviidatud menetlusõiguse normide rikkumised kõrvaldada.
3. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu poolt on lahendamata ka määruskaebuses esitatud taotlus asjas kohaldatud hagi tagamise abinõude tühistamiseks

§ 386lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm kohtunik 4