Obsah (15)

§ 178§ 468§ 474§ 415§ 420§ 632§ 187§ 177§ 407§ 444§ 173§ 163§ 138§ 144§ 175

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Avalikult teatavakstegemine 12. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-25-21055; Bondora AS hagi J.P. vastu võlg

§ 178

lg 2); 6.2 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 6.3 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 6.4

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 6.5

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 6.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 6.7

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt Bondora AS ja J.P. on sõlminud järgmised tarbijakrediidilepingud: 19.01.2023 nr BL3404009, 05.03.2023 nr BL3543447, 14.05.2023 nr BL3729779; 09.11.2023 nr BL
2. Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad järgmiselt: 1) 19.01.2023 1169 eurot (69 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 2) 05.03.2023 956 eurot (56 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). 14.05.2023 summas 3721 eurot (221 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). 4) 09.11.2023 425 eurot (25 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks). Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 09.09.2025 ütlema lepingud erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused. Hageja palub rahuldada hagiavaldus ja mõista J.P.-lt Bondora AS kasuks välja 4150,27 eurot ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 3959,68 eurot (põhinõude summa ilma 2 intressita) kokku summas 161,17 eurot. Mõista J.P.-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 3102,01 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis 18,99% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni. Mõista J.P.-lt Bondora AS kasuks välja põhinõudelt 857,67 eurot alates hagiavalduse esitamisest viivis VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Määrata kindlaks menetluskulud ja jätta kõik käesolevas tsiviilasjas tekkinud menetluskulud J.P. kanda. Märkida vastavalt

§ 177

lg-le 4 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

1. Hageja esitas ka alternatiivse nõude puhuks, kui kohus peaks leidma, et vastutustundlik laenamine ei ole tõendatud ja määrab selleks puhuks ka maksed uuesti kooskõlas VÕ S § 403 4 lg
3. Kohus on andnud kostjale kirjaliku vastamise tähtaja ja kätte toimetanud isiklikult kostjale 27.01.2026 hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega. Kostja kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kohtu põhjendused
4. Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 5. Vastavalt

§-le 407 lg-le 2

§ 407

lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. 6. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas tagaseljaotsus.

7. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad

§ 407lg-st 5 ja 5 1, puuduvad.

8.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

1. Hagi on osaliselt hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
2. Vastavalt Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-le 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis).
3. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel.
4. Kuna hageja on hagiavalduse täpsustavas osas välja toonud, et esitab iga lepingu suhtes nõude ka alternatiivsel viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu), ei pea kohus antud juhul vajalikus analüüsida laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu nr BL3729779 alusel põhivõlgnevuse 1297,82 eurot ning viivis 12.02.2026 seisuga 56,30 eurot, lepingu nr BL3404009 alusel põhivõlgnevuse 351,22 eurot ning viivis 12.02.2026 seisuga 15,24 eurot, lepingu nr BL3543447 alusel põhivõlgnevuse 358,63 eurot 3 ning viivis 12.02.2026 seisuga 15,56 eurot, lepingu nr BL4139947 alusel põhivõlgnevuse 147,82 eurot ning viivis 12.02.2026 seisuga 6,41 eurot ja viivis alates 13.02.2026 kuni põhinõuete tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 14. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 43,5% ulatuses kostja ja 56,5% ulatuses hageja kanda. 15.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

1. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 490 eurot ja õigusabikuludest 663 eurot.
2. Kohus on menetluskulude otsustuses arvestanud hagihinnast tulenevat riigilõivu 490 eurot ja lepingulise esindaja kulusid põhjendatud ja vajalikus ulatuses, arvestades seejuures ka asja lahendamisel aluseks olnud õiguslike küsimuste keerukust, s.o 663 eurot.
3. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 501,55 eurot (43,5%x1153). 19.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (438,75 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 20.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 4